Omavalitsused ei tagasta kahtlast kütuselaenu
1992. aastal lubati omavalitsustele tasuta kütust. Nüüd, kümme aastat hiljem tahetakse selle eest ikka veel raha. Foto: Urmo Udras |
Kolm meie maakonna omavalitsust vaidlevad rahandusministeeriumiga kunagiste masuudilaenude pärast, mille viivised kasvasid aastate jooksul segastel asjaoludel liiga suureks.
Kadrina vald, Tamsalu ja Kunda linnavalitsus võlgnevad riigile kokku ligikaudu 1,3 miljonit krooni, millest viivised moodustavad umbes 500 000. Omavalitsuste võlg tekkis ajast, mil riik organiseeris 1992. aastal läbi Eesti Kütuse omavalitsuste varustamist masuudiga. Tol hetkel kütuse eest tasumist ei nõutud.
Riik hakkas masuudi eest tasu nõudma alles 1996. aastal. Et raha saadi vaid mõnelt omavalitsuselt, siis peagi soikus võla tagasinõudmine. Eelmise aasta kevadel esitas rahandusministeerium aga omavalitsustele uued nõuded koos viiviste ja intressidega.
Nüüd ähvardab rahandusministeeriumi riigikassa osakond, et summasid hakatakse omavalitsustel maha arvama nende toetusfondist, kui nad oma võlga riigile ära ei maksa.
Raha pressiti välja
Tamsalu linnapea Urmas Tamme sõnul sõitsid 1992. aastal masuudiautod hoovi ja riik määris kütuse omavalitsustele turuhinnast kaks korda kõrgema hinnaga vägisi pähe. “Meile öeldi, et näete, siin on kütus, 1400 krooni tonn,” rääkis Tamm. “Võtke aga julgelt, ega te nagunii tagasi maksma ei pea. Küll riik kustutab võla.”
Tamme sõnul tulid sellised sõnumid toonasest maavalitsusest. Hetkel ei koostatud isegi mingeid lepingud ning et katlamajad vajasid masuuti, siis omavalitsused sellise võimalusega ka leppisid. Kuigi tollel hetkel oli masuudi turuhind 700 krooni.
1996. aastal hakati aga omavalitsustelt raha sisse kasseerima. Ja ikka 1400 krooni tonnist. Tamme sõnutsi viitab see lausa liigkasu võtmisele. Samas hämmastas Tamme, et mastaapsesse masuudimahhinatsiooni segatud ametnikke pole seniajani karistatud.
Tamsalu linnavalitsus saatis rahandusministeeriumile kirjagi, kus märgitakse, et linn keeldub summade maksmisest, sest nende tellitud juriidiline analüüs näitas, et tegelikult polnud 1992. aastal tegemist laenu andmisega, vaid ostu-müügitehinguga.
Tamme hämmastas seegi, et linnavalitsus saatis aastaid oma raamatupidamise aruandeid ministeeriumisse, kus polnud sõnagi laenust, kuid ministeerium kiitis need aruanded alati heaks.
Kunda linnapea Anne Tasuja selgitas, et Kunda soovis alguses laenusummasid tagasi maksta. “Maavalitsusest soovitati seda mitte teha, sest vastasel korral oleks riik laenu kõigilt omavalitsustelt tagasi nõudnud,” tõdes Tasuja.
Kadrina vallavanema kohusetäitja Aivar Lankei sõnutsi üritas vald mõni aasta tagasi küll laenu riigile tagasi maksta, kuid riik ei võtnud raha vastu, sest ministeeriumil puudus metoodika, kuidas arvutada maksta olevate summade suurust.
Võlg on võõra oma
Eesti Linnade Liidu juhatuses arutati masuudilaenude probleemi 11. juunil, kuhu rahandusministeerium saatis ametniku, kes polnud laenu ajalooga üldse kursis. Omavalitsused taotlevad praegu seda, et riik nende võlad kustutaks.
Haljala vallavanem Jüri Sikkut arvas jällegi, et kui riik kustutab laenu võtnud omavalitsuste võlad, siis pole see õiglane nende omavalitsuste suhtes, kes maksid oma kohustused õigeaegselt. “Minu meelest oleks parim lahendus, kui omavalitsused ise oma võlad tasuksid, sest võlg on võõra oma ja üle võimete ikka ei tasu elada,” selgitas Sikkut.
Sikkut nõustus küll ebaselgustega masuudilaenus. Sellest hoolimata maksis Haljala laenu tagasi, hilisemal ajal selgus veel, et vald võlgneb ikkagi üle 20 000 krooni, kuigi omavalitsuse ametnike arvestus näitas, et laen on õigesti juba tagasi makstud.
Kadrina vallavalitsus pidas rahandusministeeriumiga läbirääkimisi laenu tagasimaksmise üle aasta algul kaks kuud, kuid osapooled ei saavutanud kokkulepet võla viiviste maksmise suhtes, mida vald keeldub tasumast. Kadrina vallavalitsus plaanis eelmisel aastal eelarvet koostades laenu tagasimaksmiseks vajaliku summa juba tänavuse aasta eelarvesse.
Kunda linnavalitsus soovib samuti laenu põhiosa tagasi maksta, kuid viiviste nõudmine olevat linnapea Anne Tasuja kinnitusel juba ülekohtune.
Toomas Reisalu
reisalu@virumaateataja.ee
Uudised
Kahtlane kütuselaen (VT)
Omavalitsused ei tagasta kahtlast kütuselaenu
1992. aastal lubati omavalitsustele tasuta kütust. Nüüd, kümme aastat hiljem tahetakse selle eest ikka veel raha. Foto: Urmo Udras
Kolm meie maakonna omavalitsust vaidlevad rahandusministeeriumiga kunagiste masuudilaenude pärast, mille viivised kasvasid aastate jooksul segastel asjaoludel liiga suureks.
Kadrina vald, Tamsalu ja Kunda linnavalitsus võlgnevad riigile kokku ligikaudu 1,3 miljonit krooni, millest viivised moodustavad umbes 500 000. Omavalitsuste võlg tekkis ajast, mil riik organiseeris 1992. aastal läbi Eesti Kütuse omavalitsuste varustamist masuudiga. Tol hetkel kütuse eest tasumist ei nõutud.
Riik hakkas masuudi eest tasu nõudma alles 1996. aastal. Et raha saadi vaid mõnelt omavalitsuselt, siis peagi soikus võla tagasinõudmine. Eelmise aasta kevadel esitas rahandusministeerium aga omavalitsustele uued nõuded koos viiviste ja intressidega.
Nüüd ähvardab rahandusministeeriumi riigikassa osakond, et summasid hakatakse omavalitsustel maha arvama nende toetusfondist, kui nad oma võlga riigile ära ei maksa.
Raha pressiti välja
Tamsalu linnapea Urmas Tamme sõnul sõitsid 1992. aastal masuudiautod hoovi ja riik määris kütuse omavalitsustele turuhinnast kaks korda kõrgema hinnaga vägisi pähe. “Meile öeldi, et näete, siin on kütus, 1400 krooni tonn,” rääkis Tamm. “Võtke aga julgelt, ega te nagunii tagasi maksma ei pea. Küll riik kustutab võla.”
Tamme sõnul tulid sellised sõnumid toonasest maavalitsusest. Hetkel ei koostatud isegi mingeid lepingud ning et katlamajad vajasid masuuti, siis omavalitsused sellise võimalusega ka leppisid. Kuigi tollel hetkel oli masuudi turuhind 700 krooni.
1996. aastal hakati aga omavalitsustelt raha sisse kasseerima. Ja ikka 1400 krooni tonnist. Tamme sõnutsi viitab see lausa liigkasu võtmisele. Samas hämmastas Tamme, et mastaapsesse masuudimahhinatsiooni segatud ametnikke pole seniajani karistatud.
Tamsalu linnavalitsus saatis rahandusministeeriumile kirjagi, kus märgitakse, et linn keeldub summade maksmisest, sest nende tellitud juriidiline analüüs näitas, et tegelikult polnud 1992. aastal tegemist laenu andmisega, vaid ostu-müügitehinguga.
Tamme hämmastas seegi, et linnavalitsus saatis aastaid oma raamatupidamise aruandeid ministeeriumisse, kus polnud sõnagi laenust, kuid ministeerium kiitis need aruanded alati heaks.
Kunda linnapea Anne Tasuja selgitas, et Kunda soovis alguses laenusummasid tagasi maksta. “Maavalitsusest soovitati seda mitte teha, sest vastasel korral oleks riik laenu kõigilt omavalitsustelt tagasi nõudnud,” tõdes Tasuja.
Kadrina vallavanema kohusetäitja Aivar Lankei sõnutsi üritas vald mõni aasta tagasi küll laenu riigile tagasi maksta, kuid riik ei võtnud raha vastu, sest ministeeriumil puudus metoodika, kuidas arvutada maksta olevate summade suurust.
Võlg on võõra oma
Eesti Linnade Liidu juhatuses arutati masuudilaenude probleemi 11. juunil, kuhu rahandusministeerium saatis ametniku, kes polnud laenu ajalooga üldse kursis. Omavalitsused taotlevad praegu seda, et riik nende võlad kustutaks.
Haljala vallavanem Jüri Sikkut arvas jällegi, et kui riik kustutab laenu võtnud omavalitsuste võlad, siis pole see õiglane nende omavalitsuste suhtes, kes maksid oma kohustused õigeaegselt. “Minu meelest oleks parim lahendus, kui omavalitsused ise oma võlad tasuksid, sest võlg on võõra oma ja üle võimete ikka ei tasu elada,” selgitas Sikkut.
Sikkut nõustus küll ebaselgustega masuudilaenus. Sellest hoolimata maksis Haljala laenu tagasi, hilisemal ajal selgus veel, et vald võlgneb ikkagi üle 20 000 krooni, kuigi omavalitsuse ametnike arvestus näitas, et laen on õigesti juba tagasi makstud.
Kadrina vallavalitsus pidas rahandusministeeriumiga läbirääkimisi laenu tagasimaksmise üle aasta algul kaks kuud, kuid osapooled ei saavutanud kokkulepet võla viiviste maksmise suhtes, mida vald keeldub tasumast. Kadrina vallavalitsus plaanis eelmisel aastal eelarvet koostades laenu tagasimaksmiseks vajaliku summa juba tänavuse aasta eelarvesse.
Kunda linnavalitsus soovib samuti laenu põhiosa tagasi maksta, kuid viiviste nõudmine olevat linnapea Anne Tasuja kinnitusel juba ülekohtune.
Toomas Reisalu
reisalu@virumaateataja.ee