01. juuni
1871 suri Jõhvi kirikuõpetaja ja Alutaguse praost Friedrich Ferdinand Meyer (sündis 18.01.1799.a.). Maetud Jõhvi kalmistule.
1971 hakati rajama esimest rahvusparki Eestis – Lahemaa Rahvusparki, millest kujunes koos Palmse mõisaga üks kultuuri- ja loodusloo keskusi Eestis.
07. juuni
1876 sündis Riias maalikunstnik ja pedagoog Erna Josephine von Deeters, kes on koostanud temperas ilusa postkaartide sarja Narve linna vaadetest. Suri Saksamaal 20.05.1961.
08. juuni
1991 tähistas oma esmamainimise 750. aastapäeva Jõhvi, mille raames toimusid ka Jõhvi Jada üritused. Samal päeval tähistasid sama tähtpäeva ka Vasavere ja Rausavere külad. Ettekande tegi kodu-uurija Elga Valter. Küladele avati ka mälestuskivid.
11. juuni
1886 sündis Tudulinna vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Kristov Maasik. Suri Sossova vangilaagris 02.04.1942.
1906 sündis Narvas sportlane Aleksander Paunmets, 1932.a. üleriigiliste jäähokivõistluste pronksimees Kiviõli meeskonna koosseisus. Oli Kiviõli Spordiklubi Teenetemärgi kavaler.
1991 pidas oma esmamainimise 750. aastapäeva Ohakvere küla.
12. juuni
1896 sündis Narvas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Voldemar Lats (on ka nime all Tuisk). Suri Krasnojarski krai vangilaagris 26.03.1943.aastal.
1931 sündis Rakveres koorijuht ja muusikapedagoog Uuno Taremaa
1936 sündis Kalvi vallas parteitöötaja Mihkel Sistok, ENSV X Ülemnõukogu saadik (1980-1985).
1941 laastas tulekahju Narva-Jõesuud.
15. juuni
1946.aastal moodustati Kohtla-Järve ja Kiviõli maakondliku alluvusega linnad.
1996 taasavati Narva-Eesti Seltsi eestvõttel Narva Garnisoni kalmistul Eesti Vabadussõja mälestusmärk (originaal V.Mellik ) ja kalmistu.
17. juuni
1891 sündis Voka vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Eduard Paurmann. Suri 27.05.1971 Jõhvis.
1896 sündis Martsa külas Liivamäe talus kodusõja kangelane, kindralmajor Daniel Plau. Represseeriti 1938.aastal, rehabiliteeriti 1956.aastal.
19. juuni
1791 sündis Narva lähistel kujur ja kiviraidur Johann Gottfrierd Exner. Suri Tallinnas 17.10.1874.
1901 sündis Narvas ooperilauljatar Ida Aav-Loo (Talvari). Suri Rootsis 29.06. 1997.aastal.
20. juuni
1901.aastal avati Jõhvi Postkontoris telegraaf.
1996 paigutati Jõhvi Vabadusplatsile mälestuskivi major Georg Soodenile ja ülemleitnant Raul Jüriadole. Avati Võidupühal.
1996 asutati Narva-Jõesuu Kalurite Liit Toomas Rebmanni juhatusel.
22. juuni
1991 algasid kolm päeva kestnud Lüganuse kihelkonnapäevad, kus 15 küla tähistasid oma esmamainimise 750 aastapäeva.
23. juuni
1926 avati Narva-Jõesuu kalmistul mälestussammas Vabadussõjas langenutele. Mälestusristi teostas A.Adamson ja püsib siiani. Järgmisel päeval avati A.Adamsoni kujundatud mälestussammas Valges pargis, mis aga hävitati 12.06.1941.aastal ja on siiani taastamata.
1926 sündis Tudulinnas ENSV teeniline kunstnik, sopran Paula Padrik
1926 oli Narva-Jõesuus Pimedas pargis Narva-Jõesuu laulupidu.
1991 taasavati Vaivara kalmistul Vaivara kihelkonna vabadussõja mälestussammas (originaali autor oli Voldemer Mellik).
25. juuni
1961 avas uksed Narva-Jõesuu põllumeeste puhkekodu-sanatoorium.
1961 sündis virumaa ajakirjanik Rein Sikk
26. juunil
1996 avas Saksa sõjavangide ühendus “Kohtla-Järve laagriühing” mälestuskivi ja mälestusristi Käva vangilaagris surnud 750 kamraadile.
29. juuni
1991 avati mälestuskivi Rannu küla esmamainimise 750.aastapäeva ürituste raames.
1991 tähistas oma küla 750.aastapäeva Kiikla küla, kus avati mälestustahvel parun Roseni koduõpetajale Fr.G.Arveliusele, esimese eestikeelse jutu-raamatu “Üks Kaunis Jutto- ja Õppetusse –Ramat” autorile. Valiti ka Kiikla Jaanidaam ja auhinnaks anti põrsas.
1996 pidas oma 750 aastapäeva ka Tammiku küla.
30. juuni
1991 hakkasid kirikunoorte päevad Ida-Virumaal.
Juunis 1931 anti käiku a/s “Eesti Kiviõli” uus õlivabrik, mille tootlikuseks oli 2500 tonni põlevkiviõli ja 300 tonni bensiini kuus. Tööd ja leiba sai umbes 600 inimest.
Isiklike väljakirjutiste alusel ARTHUR RUUSMAA
Uudised
Juuni Virumaa ajaloos
01. juuni
1871 suri Jõhvi kirikuõpetaja ja Alutaguse praost Friedrich Ferdinand Meyer (sündis 18.01.1799.a.). Maetud Jõhvi kalmistule.
1971 hakati rajama esimest rahvusparki Eestis – Lahemaa Rahvusparki, millest kujunes koos Palmse mõisaga üks kultuuri- ja loodusloo keskusi Eestis.
07. juuni
1876 sündis Riias maalikunstnik ja pedagoog Erna Josephine von Deeters, kes on koostanud temperas ilusa postkaartide sarja Narve linna vaadetest. Suri Saksamaal 20.05.1961.
08. juuni
1991 tähistas oma esmamainimise 750. aastapäeva Jõhvi, mille raames toimusid ka Jõhvi Jada üritused. Samal päeval tähistasid sama tähtpäeva ka Vasavere ja Rausavere külad. Ettekande tegi kodu-uurija Elga Valter. Küladele avati ka mälestuskivid.
11. juuni
1886 sündis Tudulinna vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Kristov Maasik. Suri Sossova vangilaagris 02.04.1942.
1906 sündis Narvas sportlane Aleksander Paunmets, 1932.a. üleriigiliste jäähokivõistluste pronksimees Kiviõli meeskonna koosseisus. Oli Kiviõli Spordiklubi Teenetemärgi kavaler.
1991 pidas oma esmamainimise 750. aastapäeva Ohakvere küla.
12. juuni
1896 sündis Narvas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Voldemar Lats (on ka nime all Tuisk). Suri Krasnojarski krai vangilaagris 26.03.1943.aastal.
1931 sündis Rakveres koorijuht ja muusikapedagoog Uuno Taremaa
1936 sündis Kalvi vallas parteitöötaja Mihkel Sistok, ENSV X Ülemnõukogu saadik (1980-1985).
1941 laastas tulekahju Narva-Jõesuud.
15. juuni
1946.aastal moodustati Kohtla-Järve ja Kiviõli maakondliku alluvusega linnad.
1996 taasavati Narva-Eesti Seltsi eestvõttel Narva Garnisoni kalmistul Eesti Vabadussõja mälestusmärk (originaal V.Mellik ) ja kalmistu.
17. juuni
1891 sündis Voka vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Eduard Paurmann. Suri 27.05.1971 Jõhvis.
1896 sündis Martsa külas Liivamäe talus kodusõja kangelane, kindralmajor Daniel Plau. Represseeriti 1938.aastal, rehabiliteeriti 1956.aastal.
19. juuni
1791 sündis Narva lähistel kujur ja kiviraidur Johann Gottfrierd Exner. Suri Tallinnas 17.10.1874.
1901 sündis Narvas ooperilauljatar Ida Aav-Loo (Talvari). Suri Rootsis 29.06. 1997.aastal.
20. juuni
1901.aastal avati Jõhvi Postkontoris telegraaf.
1996 paigutati Jõhvi Vabadusplatsile mälestuskivi major Georg Soodenile ja ülemleitnant Raul Jüriadole. Avati Võidupühal.
1996 asutati Narva-Jõesuu Kalurite Liit Toomas Rebmanni juhatusel.
22. juuni
1991 algasid kolm päeva kestnud Lüganuse kihelkonnapäevad, kus 15 küla tähistasid oma esmamainimise 750 aastapäeva.
23. juuni
1926 avati Narva-Jõesuu kalmistul mälestussammas Vabadussõjas langenutele. Mälestusristi teostas A.Adamson ja püsib siiani. Järgmisel päeval avati A.Adamsoni kujundatud mälestussammas Valges pargis, mis aga hävitati 12.06.1941.aastal ja on siiani taastamata.
1926 sündis Tudulinnas ENSV teeniline kunstnik, sopran Paula Padrik
1926 oli Narva-Jõesuus Pimedas pargis Narva-Jõesuu laulupidu.
1991 taasavati Vaivara kalmistul Vaivara kihelkonna vabadussõja mälestussammas (originaali autor oli Voldemer Mellik).
25. juuni
1961 avas uksed Narva-Jõesuu põllumeeste puhkekodu-sanatoorium.
1961 sündis virumaa ajakirjanik Rein Sikk
26. juunil
1996 avas Saksa sõjavangide ühendus “Kohtla-Järve laagriühing” mälestuskivi ja mälestusristi Käva vangilaagris surnud 750 kamraadile.
29. juuni
1991 avati mälestuskivi Rannu küla esmamainimise 750.aastapäeva ürituste raames.
1991 tähistas oma küla 750.aastapäeva Kiikla küla, kus avati mälestustahvel parun Roseni koduõpetajale Fr.G.Arveliusele, esimese eestikeelse jutu-raamatu “Üks Kaunis Jutto- ja Õppetusse –Ramat” autorile. Valiti ka Kiikla Jaanidaam ja auhinnaks anti põrsas.
1996 pidas oma 750 aastapäeva ka Tammiku küla.
30. juuni
1991 hakkasid kirikunoorte päevad Ida-Virumaal.
Juunis 1931 anti käiku a/s “Eesti Kiviõli” uus õlivabrik, mille tootlikuseks oli 2500 tonni põlevkiviõli ja 300 tonni bensiini kuus. Tööd ja leiba sai umbes 600 inimest.
Isiklike väljakirjutiste alusel ARTHUR RUUSMAA