|
Kui Vene Kodanike Liit Eestis hiljuti nõudis Eestis elavatele Moskva alamatele õigust hääletada septembrikuisel euroreferendumil, käis nõude juurde väide, et Eesti Vene kodanike lojaalsus on tõestatud. Nii pretensioon, väide, kui ka nende esitajad on kõik piisavalt kurioossed, et nõuavad põgusat ekskurssi lähiajalukku.
– – – – –
See, et võõrriigi kodanikud nõuavad hääletusõigust siinsel referendumil, on veider. See, et omal ajal kampaania korras teise riigi kodakondsusesse astunud inimesed kinnitavad nüüd lojaalsust Eesti riigile, on veelgi kummalisem. Ja tõsiasi, et Vene kodanike lojaalsuskinnitus Eestile tuleb Juri Mišini suust, viitab, et tal on lojaalsusest omapärane arusaam.
Vene Kodanike Liidu esimees Mišin defineerib lojaalsust Eesti Vabariigile lihtsalt. Vene kodanikud peaksid saama õiguse euroreferendumil hääletada seetõttu, et nad on siin kogu aeg elanud ja makse maksnud. Kindlasti on Vene kodanike seas ka palju Eesti-sõbralikke kodanikke, kuid raske on lugeda nende esimeest lojaalsete hulka.
Ajal, mil Eesti Vabariik oli noor, Vene väed veel sees ja Narva linnaväljakul seisis Lenini kuju, oli tänane lojalist Juri Mišin koos oma mõttekaaslastega tõsiseks takistuseks riigi konsolideerumise teel. Ehk nagu väljendus kadunud USA suursaadik Robert Frasure kaks aastat pärast Eesti taasiseseisvumist, “Kirde-Eestis on viimastel aastatel olnud väga vähe riikluse elemente.” Mišin oli üks neist, kes seisis selle eest, et riikluse elemente sinna ka ei jõuaks.
Mida siis Mišin ikkagi mõtles selle tõestatud lojaalsuse all? Kas tõendiks oli näiteks tema aktiivne roll 1993. aasta Kirde-Eesti autonoomialiikumises? Tänavu juulis möödub kümme aastat sellest, kui vene äärmuslaste Vladimir Tšuikini ja Juri Mišini eestvõttel ning töölismalevlase Mihhail Lõssenko julgustusel viidi Narvas ja Sillamäel algatusel läbi rahvahääletus, kas anda Kirde-Eestile autonoomia või mitte. Valdav enamus linnaelanikke andis autonoomiaideele oma poolthääle, kuid Riigikohus tunnistas mõlemad referendumid põhiseadusega vastuolus olevaks.
Mis oli neis referendumides Eesti Vabariigile ohtlikku? Autonoomiataotlused olid Mišini mõttekaaslaste peadesse imbunud ilmselt intrite platvormist. Selle ohtlikkusest annavad aimu näited teistest üleminekuriikidest selsamal perioodil. Autonoomia polnud tollel uute riikide tekke ja kindlustumise perioodil sugugi tagamõtteta eesmärk. Paljud poliitikateadlased viitavad, et autonoomianõue oli tollal sageli esimeseks etapiks teel lahkulöömise suunas. Ja kui ka see polnud eesmärk, siis sümbolid kõnelevad iseenda eest.
1993. aastal vajas valitsus olukorra kontrolli alla hoidmiseks Narva eriesindajat, kelle positsioon näis kohati kõikuvam kui Lenini kuju oma. Kuju ise aga seisis veel referendumipäevil, kaks aastat pärast taasiseseisvumist ikka veel Narvas püsti. Volikogu valduses oli linna traatraadio, kust sai edastada marurahvuslikku ajupesu.
Nüüd tahab Mišin taas referendumil Eesti tulevikku määrata viisil, mida Vene kodanikud Eestis ei saa ühelgi seaduslikul viisil saavutada. Tõsi küll, kunagi võib tulla ka Vene kodanike kord hääletada – siis kui Venemaa astub Euroopa Liitu.
|
Uudised
Juri Mišini teine referendum
Juri Mišini teine referendum
Kommentaar: Priit Simson – 14. juuni, 2003 18:34
Kui Vene Kodanike Liit Eestis hiljuti nõudis Eestis elavatele Moskva alamatele õigust hääletada septembrikuisel euroreferendumil, käis nõude juurde väide, et Eesti Vene kodanike lojaalsus on tõestatud. Nii pretensioon, väide, kui ka nende esitajad on kõik piisavalt kurioossed, et nõuavad põgusat ekskurssi lähiajalukku.
– – – – –
See, et võõrriigi kodanikud nõuavad hääletusõigust siinsel referendumil, on veider. See, et omal ajal kampaania korras teise riigi kodakondsusesse astunud inimesed kinnitavad nüüd lojaalsust Eesti riigile, on veelgi kummalisem. Ja tõsiasi, et Vene kodanike lojaalsuskinnitus Eestile tuleb Juri Mišini suust, viitab, et tal on lojaalsusest omapärane arusaam.
Vene Kodanike Liidu esimees Mišin defineerib lojaalsust Eesti Vabariigile lihtsalt. Vene kodanikud peaksid saama õiguse euroreferendumil hääletada seetõttu, et nad on siin kogu aeg elanud ja makse maksnud. Kindlasti on Vene kodanike seas ka palju Eesti-sõbralikke kodanikke, kuid raske on lugeda nende esimeest lojaalsete hulka.
Ajal, mil Eesti Vabariik oli noor, Vene väed veel sees ja Narva linnaväljakul seisis Lenini kuju, oli tänane lojalist Juri Mišin koos oma mõttekaaslastega tõsiseks takistuseks riigi konsolideerumise teel. Ehk nagu väljendus kadunud USA suursaadik Robert Frasure kaks aastat pärast Eesti taasiseseisvumist, “Kirde-Eestis on viimastel aastatel olnud väga vähe riikluse elemente.” Mišin oli üks neist, kes seisis selle eest, et riikluse elemente sinna ka ei jõuaks.
Mida siis Mišin ikkagi mõtles selle tõestatud lojaalsuse all? Kas tõendiks oli näiteks tema aktiivne roll 1993. aasta Kirde-Eesti autonoomialiikumises? Tänavu juulis möödub kümme aastat sellest, kui vene äärmuslaste Vladimir Tšuikini ja Juri Mišini eestvõttel ning töölismalevlase Mihhail Lõssenko julgustusel viidi Narvas ja Sillamäel algatusel läbi rahvahääletus, kas anda Kirde-Eestile autonoomia või mitte. Valdav enamus linnaelanikke andis autonoomiaideele oma poolthääle, kuid Riigikohus tunnistas mõlemad referendumid põhiseadusega vastuolus olevaks.
Mis oli neis referendumides Eesti Vabariigile ohtlikku? Autonoomiataotlused olid Mišini mõttekaaslaste peadesse imbunud ilmselt intrite platvormist. Selle ohtlikkusest annavad aimu näited teistest üleminekuriikidest selsamal perioodil. Autonoomia polnud tollel uute riikide tekke ja kindlustumise perioodil sugugi tagamõtteta eesmärk. Paljud poliitikateadlased viitavad, et autonoomianõue oli tollal sageli esimeseks etapiks teel lahkulöömise suunas. Ja kui ka see polnud eesmärk, siis sümbolid kõnelevad iseenda eest.
1993. aastal vajas valitsus olukorra kontrolli alla hoidmiseks Narva eriesindajat, kelle positsioon näis kohati kõikuvam kui Lenini kuju oma. Kuju ise aga seisis veel referendumipäevil, kaks aastat pärast taasiseseisvumist ikka veel Narvas püsti. Volikogu valduses oli linna traatraadio, kust sai edastada marurahvuslikku ajupesu.
Nüüd tahab Mišin taas referendumil Eesti tulevikku määrata viisil, mida Vene kodanikud Eestis ei saa ühelgi seaduslikul viisil saavutada. Tõsi küll, kunagi võib tulla ka Vene kodanike kord hääletada – siis kui Venemaa astub Euroopa Liitu.