Lembit Kiisma. In memoriam
Lembit Kiisma käis oma pika töömehe elu jooksul (aastail 1948-1996 töötas Jõhvi ja Toila raudteejaamas) iga päev mõõda kodulinna ja märkis üles kõik muutused (nii kirjas kui fotos). Nii on tema käe läbi kogunenud suur kogu Jõhvi linna(!) ajalugu riigikorda ja alluvust arvestamata. Lembit Kiisma oli tõeline Jõhvi vaim.
Väga paljud ajaloolised sündmused Jõhvi linnas on ajalukku saanud kellaajalise täpsusega tänu Lembitule.
Lembit Kiisma Jõhvi patriotismi väljendavad tema memoriaalsed teosed “Poisikesena suure sõjatee ääres” (1994), “Jõhvi kihelkonna Vabadussõja mälestussambad” (1993), “Vana Jõhvi” (1998), “Elasin Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis” (2001).
Esimesed kokkupuuted Lembit Kiismaga olid mul 1983.a. sügisel Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi kodu-uurimisringis. Kohe kujunes meil usalduslik ja eriline side ja see on kestnud siiani.
Koostöö üheks tippsaavutuseks võiks lugeda Jõhvi linna ajalugu kajastava fotonäituse koostamine ja ajalehe rubriik “Jõhvi eile, täna, homme…”, samuti päevakohased artiklid ja repliigid kohalikes ajalehtedes. Tänu Lembit Kiismale hakkasin ka mina ajalehtedest väljavõtteid tegema ja nii kogunes ka mul aastate jooksul kena kogu Virumaa ajalugu päevade kaupa, mida me nüüd koostöös oleme ka kasutanud “Jõhvi Teatajas.”
Lembit Kiisma kirjutisi ja ellusuhtumist läbis huumorisoon, mis pakub meeldivat ja kaasaelavat lugemist. Nii mõnigi kord aitas tema huumor lahendada raskeid olukordi, olgu see Jõhvi linnaõiguste taastamise üritustel, Jõhvi Vabadussamba taastamisel, küüditamise 50.aastapäeva tähistamisel (võitlus kohalike punavõimudega – toona oli Jõhvi Kohtla –Järve linnaosa) ja palju muud.
Lembitu unistuseks oli vana hobupostijaama taastamine (JÕhvi sümbol) ja eks selleks puhuks valmis ka tema eestvõttel Jõhvi eriümbrik. Postijaam oli alati esikohal nii näitustel, jutustustes,artiklites ja mujal….
Lembit Kiisma lahkumist tajume üsna varsti, sest ei ole enam sellist südamega Jõhvi ajaloo eest seisjat, ei ole enam sellist töökat materjali kogujat, ei ole enam sellist sõbralikku ja head kaaslast…..
Ida-Virumaa koduuurijate nimel Arthur Ruusmaa.
xxx
Lembit Kiisma lõplikud eludaatumid 06.09.1929 – 18.04.2004.a.
Suri Kiviõli haiglas, tuhastati Jõhvi Tavandimajas 21.04.2004.a. Maeti Jõhvi kalmistule.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Jõhvi vaim on lahkunud
Lembit Kiisma. In memoriam
Lembit Kiisma käis oma pika töömehe elu jooksul (aastail 1948-1996 töötas Jõhvi ja Toila raudteejaamas) iga päev mõõda kodulinna ja märkis üles kõik muutused (nii kirjas kui fotos). Nii on tema käe läbi kogunenud suur kogu Jõhvi linna(!) ajalugu riigikorda ja alluvust arvestamata. Lembit Kiisma oli tõeline Jõhvi vaim.
Väga paljud ajaloolised sündmused Jõhvi linnas on ajalukku saanud kellaajalise täpsusega tänu Lembitule.
Lembit Kiisma Jõhvi patriotismi väljendavad tema memoriaalsed teosed “Poisikesena suure sõjatee ääres” (1994), “Jõhvi kihelkonna Vabadussõja mälestussambad” (1993), “Vana Jõhvi” (1998), “Elasin Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis” (2001).
Esimesed kokkupuuted Lembit Kiismaga olid mul 1983.a. sügisel Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi kodu-uurimisringis. Kohe kujunes meil usalduslik ja eriline side ja see on kestnud siiani.
Koostöö üheks tippsaavutuseks võiks lugeda Jõhvi linna ajalugu kajastava fotonäituse koostamine ja ajalehe rubriik “Jõhvi eile, täna, homme…”, samuti päevakohased artiklid ja repliigid kohalikes ajalehtedes. Tänu Lembit Kiismale hakkasin ka mina ajalehtedest väljavõtteid tegema ja nii kogunes ka mul aastate jooksul kena kogu Virumaa ajalugu päevade kaupa, mida me nüüd koostöös oleme ka kasutanud “Jõhvi Teatajas.”
Lembit Kiisma kirjutisi ja ellusuhtumist läbis huumorisoon, mis pakub meeldivat ja kaasaelavat lugemist. Nii mõnigi kord aitas tema huumor lahendada raskeid olukordi, olgu see Jõhvi linnaõiguste taastamise üritustel, Jõhvi Vabadussamba taastamisel, küüditamise 50.aastapäeva tähistamisel (võitlus kohalike punavõimudega – toona oli Jõhvi Kohtla –Järve linnaosa) ja palju muud.
Lembitu unistuseks oli vana hobupostijaama taastamine (JÕhvi sümbol) ja eks selleks puhuks valmis ka tema eestvõttel Jõhvi eriümbrik. Postijaam oli alati esikohal nii näitustel, jutustustes,artiklites ja mujal….
Lembit Kiisma lahkumist tajume üsna varsti, sest ei ole enam sellist südamega Jõhvi ajaloo eest seisjat, ei ole enam sellist töökat materjali kogujat, ei ole enam sellist sõbralikku ja head kaaslast…..
Ida-Virumaa koduuurijate nimel Arthur Ruusmaa.
xxx
Lembit Kiisma lõplikud eludaatumid 06.09.1929 – 18.04.2004.a.
Suri Kiviõli haiglas, tuhastati Jõhvi Tavandimajas 21.04.2004.a. Maeti Jõhvi kalmistule.