Mahajäetud kaevandus ähvardab Jõhvit uputada
 Tarmo Õuemaa
 Veetase on kaevanduses linna madalamast osast kõrgemal
Augustis tuli ühe ööpäevaga pooleteise kuu normi jagu sademeid
Suletud kaevanduse täitnud vesi ähvardab mere poole teed otsides Jõhvis terve elurajooni sooks muuta.
Põlevkivikaevanduskompleks number 2 laius nõukogude ajal Jõhvist edelas ja läänes, ulatudes kohati isegi kilomeetri pikkuselt linna alla. 1976. aastal suletud kaevandus sai jõhvilaste õudus- unenäoks tänavu sügisel, kui mahajäetud ðahtidesse kogunenud vesi hakkas madalamal asuvat linna uputama.
Vesi ei kadunud
Augustis põhjustas erakordne vihmasadu uputuse kogu Ida-Virumaal. Kui mujalt vesi taandus, siis Jõhvi Tammsaare, Muru, Rahu ja Soo tänava eramuomanikud pidid jätkuvalt vett keldrist välja pumpama.
Kui septembrikuu vihmasajud tõid keldritesse vett juurde, hakkas linnavalitsus asja uurima. Ja selgus, et uputus jääbki kestma, sest linnast kõrgemal asuv kaevandus on vett täis.
“Kaevandus nr 2 on kohati merepinnast 57 meetri kõrgusel,” ütles Jõhvi abilinnapea Priit-Aulis Kesler. “Veetase kaevanduses on tõusnud 53–56 meetrini merepinnast. Meie linna madalamad rajoonid on aga kõigest 51 meetrit merepinnast.”
Eesti geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Leonid Savitski selgitas, et vesi otsib geoloogiliselt segi pööratud kaevandusalast väljapääsu mere poole ja Jõhvi jääb teele ette. “Kaevandusest pumbati vett omal ajal välja. Nii kuivenesid endised sooalad, mis 1960. aastatel eramuid täis ehitati,” ütles ta. “Nüüd, kui vee väljapumpamist enam ei toimu, on need alad jälle sooks muutumas.”
Savitski sõnul ei osanud keegi kaevanduste uppumist karta. “Ühe ööpäevaga tuli augustis alla 128 millimeetrit sademeid, pooleteise kuu norm. Sellist asja pole viimase saja aasta jooksul juhtunud,” märkis ta.
Uuring otsib väljapääsu
Et uputusalal olevat 60–70 majapidamist päästa, palus Jõhvi linnavalitsus abi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). Neilt saadud pool miljonit krooni andsid võimaluse hakata välja töötama uurimistöö tellimist.
“Pole mõtet enne midagi teha, kui saame teada uputuse täpsed põhjused ja parimad lahendused,” ütles abilinnapea Kesler.
Kesleri sõnul saab uurimistöö konkursi ehk novembri lõpus välja kuulutada, kuid millal päästmine algab, seda ei tea. “Kõik, mis praegu teha saame, on käia keldritest regulaarselt vett välja pumpamas ja loota inimeste kannatlikkusele,” lisas ta.
|
Uudised
Jõhvi maa-alused tegutsevad
(30.10.2003)
Suletud kaevanduse täitnud vesi ähvardab mere poole teed otsides Jõhvis terve elurajooni sooks muuta.
Põlevkivikaevanduskompleks number 2 laius nõukogude ajal Jõhvist edelas ja läänes, ulatudes kohati isegi kilomeetri pikkuselt linna alla. 1976. aastal suletud kaevandus sai jõhvilaste õudus- unenäoks tänavu sügisel, kui mahajäetud ðahtidesse kogunenud vesi hakkas madalamal asuvat linna uputama.
Vesi ei kadunud
Augustis põhjustas erakordne vihmasadu uputuse kogu Ida-Virumaal. Kui mujalt vesi taandus, siis Jõhvi Tammsaare, Muru, Rahu ja Soo tänava eramuomanikud pidid jätkuvalt vett keldrist välja pumpama.
Kui septembrikuu vihmasajud tõid keldritesse vett juurde, hakkas linnavalitsus asja uurima. Ja selgus, et uputus jääbki kestma, sest linnast kõrgemal asuv kaevandus on vett täis.
“Kaevandus nr 2 on kohati merepinnast 57 meetri kõrgusel,” ütles Jõhvi abilinnapea Priit-Aulis Kesler. “Veetase kaevanduses on tõusnud 53–56 meetrini merepinnast. Meie linna madalamad rajoonid on aga kõigest 51 meetrit merepinnast.”
Eesti geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Leonid Savitski selgitas, et vesi otsib geoloogiliselt segi pööratud kaevandusalast väljapääsu mere poole ja Jõhvi jääb teele ette. “Kaevandusest pumbati vett omal ajal välja. Nii kuivenesid endised sooalad, mis 1960. aastatel eramuid täis ehitati,” ütles ta. “Nüüd, kui vee väljapumpamist enam ei toimu, on need alad jälle sooks muutumas.”
Savitski sõnul ei osanud keegi kaevanduste uppumist karta. “Ühe ööpäevaga tuli augustis alla 128 millimeetrit sademeid, pooleteise kuu norm. Sellist asja pole viimase saja aasta jooksul juhtunud,” märkis ta.
Uuring otsib väljapääsu
Et uputusalal olevat 60–70 majapidamist päästa, palus Jõhvi linnavalitsus abi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). Neilt saadud pool miljonit krooni andsid võimaluse hakata välja töötama uurimistöö tellimist.
“Pole mõtet enne midagi teha, kui saame teada uputuse täpsed põhjused ja parimad lahendused,” ütles abilinnapea Kesler.
Kesleri sõnul saab uurimistöö konkursi ehk novembri lõpus välja kuulutada, kuid millal päästmine algab, seda ei tea. “Kõik, mis praegu teha saame, on käia keldritest regulaarselt vett välja pumpamas ja loota inimeste kannatlikkusele,” lisas ta.
xxx
Kommentaar:
Loodusseaduste vastu ei saa. Ja kui saab, siis vaid ajutiselt…
Jõhvi uputus viitab sellele, et põlevkivikaevandamisaegu moodustunud nn depressioonilehter on täitunud. Teisisõnu – normaalne põhjaveetase on Jõhvis ja selle lähiümbruses taastunud ja nii jääbki.
Meenutagem: Jõhvi, Tammiku ja Ahtme kaevandused on suletud-uputatud ning aastakümneid kestnud kaevandusvee tohutus koguses väljapumpanine lõpetatud…
Kerigem mälupilti nt 50-60 aastat tagasi – tänasel uputusalal Soo tänaval oligi ju soo…
Veelgi enam – osa endisi (eriti langetatud) kaevandusvälju ilmutavad märke liigniiskusest. Ka vanad aastakümneid kuivad olnud salvkaevud on taas veerikkad (iseasi on vee kvaliteet).
Loodusega vägikaikavedamine on lõppenud – inimesele iseloomulik lühinägelikkuse (ehk lollus) tuleb lõivu maksta. Paraku veel mitmekordselt ja järeltulevatel põlvedel ka…
Avo Blankin