Jõhvi linnaõiguste taastamine
Linnaõiguste taastamine tõusis päevakorda 1989. aastal ja seda kiirendas ENSV Ülemnõukogu 24.07.1989. a otsus haldusreformi läbiviimise kohta. Sama aasta sügisel koguti linnaõiguse taastamise nõudmisele üle 1000 allkirja ja toimusid vaidlused taastamisteede üle mitmetes initsiatiivgruppides. Moodustatud töögrupi ning tema ettepanekul, võttis Kohtla-Järve linnanõukogu vastu otsuse, mitte lahutada Jõhvit Kohtla-Järve linnanõukogu koosseisust, vaid piirduda linnaosa saadikute-grupi moodustamisega. Linnavalitsuse opositsiooni ettepanekuks oli Jõhvile esimese astme omavalitsusüksuse staatuse andmine Kohtla-Järve koosseisus. 4. aprillil 1991 moodustati avalikul rahvakogunemisel Jõhvi Linna Omavalitsuse Taastav Kogu, mis asus haldusreformi tingimustele vastava Jõhvi arengukava üldpõhimõtete väljatöötamisele. Moodustatud kogu oli ühtlasi poliitiliseks survegrupiks Kohtla-Järve linnanõukogu nõukogulikku tsentralismi pooldavale enamusele.
23. augustil 1991 tühistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. oktoobri 1960 määruse (jutt on Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 14. oktoobrist 1960 “Eesti NSV Põlevkivibasseini territooriumil ühtse administratiivkeskuse loomise kohta” ühendati Jõhvi ja Ahtme linnad ning Sompa töölisalev Kohtla-Järve linnaga.) Jõhvi linna osas.
See tähendas Jõhvi linna taastamist esimese astme haldusüksusena Ida-Viru maakonna koosseisus. 12. septembril 1991 määras Ülemnõukogu Presiidium oma otsusega kindlaks valimiste korra. 26. septembril moodustati Jõhvi linna RSN TK esimehe kohuse-täitja ametikoht. Ida-Viru maavolikogu kinnitas sellele ametikohale Aavo Keerme.
Jõhvi linnanõukogu esimesed valimised toimusid 2. veebruaril 1992, mil Jõhvi Linna Omavalisuse Taastava Kogu kandidaadid said 10 kohta 18-st. Taastatud Jõhvi linnanõukogu esimesel istungil valiti selle esimeheks ja ühtlasi täitevkomitee esimeheks A. Keerme. 17. juunil 1992. aastal kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Jõhvi omavalitsusliku staatuse.
Juulis 1992. a taastati Jõhvi linn Eesti Linnade Liidu liikmeks.
Augustis 1992. a kinnitas Vabariigi Valitsus Jõhvi linna (1938. aastal kavandatud) sümboolika. Elanike arv seisuga 01. jaanuar 1992 oli 16,4 tuhat.
Lühendatult Jõhvi linna koduleheküljelt
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Jõhvi linna taasiseseisvumisest 10 aastat
Jõhvi linnaõiguste taastamine
Linnaõiguste taastamine tõusis päevakorda 1989. aastal ja seda kiirendas ENSV Ülemnõukogu 24.07.1989. a otsus haldusreformi läbiviimise kohta. Sama aasta sügisel koguti linnaõiguse taastamise nõudmisele üle 1000 allkirja ja toimusid vaidlused taastamisteede üle mitmetes initsiatiivgruppides. Moodustatud töögrupi ning tema ettepanekul, võttis Kohtla-Järve linnanõukogu vastu otsuse, mitte lahutada Jõhvit Kohtla-Järve linnanõukogu koosseisust, vaid piirduda linnaosa saadikute-grupi moodustamisega. Linnavalitsuse opositsiooni ettepanekuks oli Jõhvile esimese astme omavalitsusüksuse staatuse andmine Kohtla-Järve koosseisus. 4. aprillil 1991 moodustati avalikul rahvakogunemisel Jõhvi Linna Omavalitsuse Taastav Kogu, mis asus haldusreformi tingimustele vastava Jõhvi arengukava üldpõhimõtete väljatöötamisele. Moodustatud kogu oli ühtlasi poliitiliseks survegrupiks Kohtla-Järve linnanõukogu nõukogulikku tsentralismi pooldavale enamusele.
23. augustil 1991 tühistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. oktoobri 1960 määruse (jutt on Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 14. oktoobrist 1960 “Eesti NSV Põlevkivibasseini territooriumil ühtse administratiivkeskuse loomise kohta” ühendati Jõhvi ja Ahtme linnad ning Sompa töölisalev Kohtla-Järve linnaga.) Jõhvi linna osas.
See tähendas Jõhvi linna taastamist esimese astme haldusüksusena Ida-Viru maakonna koosseisus. 12. septembril 1991 määras Ülemnõukogu Presiidium oma otsusega kindlaks valimiste korra. 26. septembril moodustati Jõhvi linna RSN TK esimehe kohuse-täitja ametikoht. Ida-Viru maavolikogu kinnitas sellele ametikohale Aavo Keerme.
Jõhvi linnanõukogu esimesed valimised toimusid 2. veebruaril 1992, mil Jõhvi Linna Omavalisuse Taastava Kogu kandidaadid said 10 kohta 18-st. Taastatud Jõhvi linnanõukogu esimesel istungil valiti selle esimeheks ja ühtlasi täitevkomitee esimeheks A. Keerme. 17. juunil 1992. aastal kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Jõhvi omavalitsusliku staatuse.
Juulis 1992. a taastati Jõhvi linn Eesti Linnade Liidu liikmeks.
Augustis 1992. a kinnitas Vabariigi Valitsus Jõhvi linna (1938. aastal kavandatud) sümboolika. Elanike arv seisuga 01. jaanuar 1992 oli 16,4 tuhat.
Lühendatult Jõhvi linna koduleheküljelt