Hukkunute arv kasvas ööpäevaga poole võrra
Esmaspäev 28.10.2002
Eile näitasid haiglasse viidud endised pantvangid läbi akende sõrmedega haigla telefoninumbreid ning akendele kleebiti nimesilte. |
Une- või närvigaasi üleannuse tõttu on surnud iga kuues pantvang, kelle Vene eriteenistused vabastasid laupäeva hommikul, rünnates tshetsheeni taustaga terroriste Moskva ühes kultuuripalees.
Hukkunute arv on kerkinud peaaegu kaks korda pärast seda, kui laupäeva hilislõunal teatas Vene asesiseminister Vladimir Vassiljev, et eriüksused vabastasid 750 pantvangi, kuid 67 sai surma. Eile lõunaks kasvas hukkunud pantvangide arv 117ni.
«Me ei uskunud, et suudame tagada kõigi pantvangide vabastamist,» tunnistas Vassiljev paar tundi hiljem teleusutluses. «Sellist operatsiooni ei olnud võimalik ohvriteta läbi viia.»
Surnute suur hulk on varjutamas Vene võimude võidurõõmu, mis järgnes pantvangide vabastamisele, mille ajal ei jõudnud poolsada terroristi täide viia oma põhiähvardust – õhkida kultuuripalee, kus olid kolmapäeva õhtust vangis menumuusikali «Nord-Ost» pealtvaatajad ja näitlejad, kokku üle 800 inimese.
Ligi kaks ja pool ööpäeva kestnud läbirääkimiste järel otsustasid Vene eriteenistused alustada pantvangide vabastamiseks jõuoperatsiooni, kui terroristid tapsid laupäeva varahommikul põgenemiskatsel ühe ja haavasid teist pantvangi. Varem olid terroristid ähvardanud, et kui samal päeval kella kuueks ei ole täidetud nende peamist nõudmist, lõpetada sõda Tshetsheenias, hakkavad nad pantvange hukkama.
Üleeile enne poolt kuut hommikul pumpas eriüksus läbi pantvangistatud teatrimaja ventilatsioonisüsteemi tugevatoimelist närvigaasi saali, kus istusid pantvangid ja neid valvanud terroristid, endale lõhkeainevööd ümber tõmmanud naistest surmaminejad.
«Tundsin õhupuudust, järgmisel hetkel juba magasin ja teadvus tuli tagasi alles haigla reanimatsioonipalatis,» rääkis üks pantvangidest, Interfaksi ajakirjanik Olga Tshernjak laupäeva õhtul haiglapalatis padjale toetudes.
Gaas mõjus nii kiiresti, et ükski end pantvangidega ümbritsenud naisterroristidest ei jõudnud käivitada oma pommivööd ja saali rõduridade alla pandud võimsat põrgumasinat, mille plahvatus lõppenuks rõdu varisemisega. Gaas toimis ka nii tugevalt, et unest ei äratanud neid isegi mõni minut hiljem alanud eriüksuste Alfa, Vitjaz ja SOBR tulevahetus kultuuripalee koridorides vahti pidanud terroristidega.
Kolmesaja meetri kaugusele, ajakirjanikeni, kostsid nägemist ja kuulmist halvavate nn valgus-müra-granaatide teravad plahvatused, automaadivalangud, kuulipilduja ragin ja püstolite lasuplõksatused.
Vene eriteenistused ei avalda operatsiooni üksikasju, kuid ilmselt pääses osa Alfa võitlejaid näiteks mööda kommunikatsioonishahte teatrisaali, sest hilisemal telepildil on selgelt näha: kõik suitsiiditerroristid tapeti laskudega pähe, ilma et keegi neist jõudnuks plastiitpommide klemme ühendada. Neist ühele, kes kohe saali ukse juures istus, ei olnud gaas mõjunud, ja kui Alfa sisse tormas, jõudis ta teha veel paar püstolilasku, enne kui ta tapeti. Samal ajal üritasid terroristid kultuuripalee teise ja kolmanda korruse koridorides pidada pealetungivate eriüksustega lühilahingut, et anda aega korraldada saalis pommiplahvatused, mis pidanuks lõppema peaaegu kõigi 800 pantvangi surmaga.
Kokku hukkus rünnakus 18 nais- ja 32 meesterroristi, kolm võeti vangi, sealhulgas üks naine. Surnute hulgas on ka rühma juht Movsar Barajaev.
Ei Vene julgeolekuteenistus FSB ega siseministeerium ole avalikustanud, kas ja kui palju sai haavata või surma nende mehi. Aseminister Vassiljev piirdus laupäeval lakoonilise lausega: «Ka meil on kaotusi.»
Ent peaaegu kõik hukkunud pantvangid surid neid tegelikult päästma pidanud gaasi tõttu. Eriüksus kasutas saalitäie inimeste kiireks väljalülitamiseks vaaliumi, rahustit, mille üledoseerimise pärsib hingamist ja tekitab lihasnõrkust.
Just selliseid sümptomeid nägi pantvangidel ka Moskva päästeametnik Anatoli Beloussov, kes hoolimata ereoranzhist vormist jooksis pantvangistatud teatrimajja kohe eriüksuse kannul.
«Inimesed saalis olid teadvuseta või liikusid pehmelt, neil puudus koordinatsioon,» jutustas ta paar tundi hiljem, ise otsekui külmast vabisedes. «Kandsime või talutasime neid järjest välja, otse bussidesse ja kiirabiautodesse, kui keegi oli kehvemas seisus, tegime sealsamas kunstlikku hingamist, südamemassaazhi, shokivastase süsti või andsime kergeid kõrvakiile.»
Ka Moskva maa-aluste kommunikatsioonide spetsialist Vadim Mihhailov, kes aitas vabastatud pantvange tänavale kanda, oli teatrisaalis nähtust üllatunud.
«Kõik olid kuidagi poolteadvusetud, unes, millest nad ei saanud ärgata,» jutustas ta hiljem ajakirjanikele. Ligi 800 inimest kanti saalist välja 20 minutiga.
Vene võimud pole avaldanud gaasi päritolu ja toimega seotud üksikasju. Riigi suurima tiraazhiga ajalehe Komsomolskaja Pravda ajakirjanike andmeil andsid gaasi FSB kasutusse USA kolleegid, kes Moskva pantvangidraama esimestest tundidest lubasid igakülgset abi.
Paljud pantvangid olid aga gaasises teatrisaalis üle tunni ja võisid meedikute hinnangul saada ohtliku üledoosi, mille mõju möödub alles kahe-kolme ööpäevaga.
Vabastatud pantvangide omaksed sõidavad paanikas ühe haigla juurest teise juurde ja käivad isegi surnukuurist küsimas andmeid oma laste, abikaasade või õdede-vendade kohta. FSB ja prokuratuur on aga andmed külmutanud, sest esiteks ei soovi võimud tunnistada avalikkusele rünnakugaasi mõju ulatust ning teiseks tahavad uurijad kõik pantvangid kiiresti üle kuulata.
«Öelge, kas mu poeg on siin!» ahastas eile hommikul ühe Moskva haigla värava taga seisev naine teisel pool varbaeda seisvale militsionäärile. «Mina ei tea midagi, andke andeks,» pobises too vastu. «Aga kes teab?» Mundrimees astus vastamata eemale.
Vene president Vladimir Putin palus üleeilses teleesinemises andestust, et kõiki pantvange ei päästetud. Tema sõnul õnnestus eriüksustel teha siiski peaaegu võimatu, sest ligi 700 üle kahe päeva terroristide meelevallas olnud inimest on elus.
Asesiseminister Vassiljevi arvates oli Vene riik valiku ees: kas tragöödia või häbi. Tragöödia olnuks pantvangide massiline hukkumine, häbi aga terroristide nõudmiste täitmine. «Oli ka kolmas võimalus, häbiväärne tragöödia,» lisas ta.
«Tõestasime, et Venemaad ei saa põlvili suruda,» oli Putin lõpptulemusega rahul. Pealegi karmistas pantvangidraama ka lääneriikide hoiakut tshetsheeni sisside suhtes.
Samal ajal on aga Venemaa mõjukad ajalehed hakanud arutlema, kuidas siiski peaks Putin ja kindralid muutma oma Tshetsheenia-poliitikat.
Esimene järeldus on, et lõpetada tuleb föderaalvägede õigustamata jõuvõtted, näiteks külade «puhastamised», kui terroristide püüdmise ettekäändel kaovad tshetsheenide perekondadest vennad, pojad, mehed.
Nii nimetaski päevaleht Izvestija enesetapjatest naisterroristide tegevust «leskede mässuks», sest suur osa üle kahe päeva 800 inimest pantvangis hoidnud 19 naisest ei olnud islamifanaatikud, vaid ihkasid veritasu tapetud sugulaste eest.
–>Toomas Sildam
toomas.sildam@postimees.ee
Uudised
Hukkunute arv kasvas ööpäevaga poole võrra
Hukkunute arv kasvas ööpäevaga poole võrra
Esmaspäev 28.10.2002
Eile näitasid haiglasse viidud endised pantvangid läbi akende sõrmedega haigla telefoninumbreid ning akendele kleebiti nimesilte.
Une- või närvigaasi üleannuse tõttu on surnud iga kuues pantvang, kelle Vene eriteenistused vabastasid laupäeva hommikul, rünnates tshetsheeni taustaga terroriste Moskva ühes kultuuripalees.
Hukkunute arv on kerkinud peaaegu kaks korda pärast seda, kui laupäeva hilislõunal teatas Vene asesiseminister Vladimir Vassiljev, et eriüksused vabastasid 750 pantvangi, kuid 67 sai surma. Eile lõunaks kasvas hukkunud pantvangide arv 117ni.
«Me ei uskunud, et suudame tagada kõigi pantvangide vabastamist,» tunnistas Vassiljev paar tundi hiljem teleusutluses. «Sellist operatsiooni ei olnud võimalik ohvriteta läbi viia.»
Surnute suur hulk on varjutamas Vene võimude võidurõõmu, mis järgnes pantvangide vabastamisele, mille ajal ei jõudnud poolsada terroristi täide viia oma põhiähvardust – õhkida kultuuripalee, kus olid kolmapäeva õhtust vangis menumuusikali «Nord-Ost» pealtvaatajad ja näitlejad, kokku üle 800 inimese.
Ligi kaks ja pool ööpäeva kestnud läbirääkimiste järel otsustasid Vene eriteenistused alustada pantvangide vabastamiseks jõuoperatsiooni, kui terroristid tapsid laupäeva varahommikul põgenemiskatsel ühe ja haavasid teist pantvangi. Varem olid terroristid ähvardanud, et kui samal päeval kella kuueks ei ole täidetud nende peamist nõudmist, lõpetada sõda Tshetsheenias, hakkavad nad pantvange hukkama.
Üleeile enne poolt kuut hommikul pumpas eriüksus läbi pantvangistatud teatrimaja ventilatsioonisüsteemi tugevatoimelist närvigaasi saali, kus istusid pantvangid ja neid valvanud terroristid, endale lõhkeainevööd ümber tõmmanud naistest surmaminejad.
«Tundsin õhupuudust, järgmisel hetkel juba magasin ja teadvus tuli tagasi alles haigla reanimatsioonipalatis,» rääkis üks pantvangidest, Interfaksi ajakirjanik Olga Tshernjak laupäeva õhtul haiglapalatis padjale toetudes.
Gaas mõjus nii kiiresti, et ükski end pantvangidega ümbritsenud naisterroristidest ei jõudnud käivitada oma pommivööd ja saali rõduridade alla pandud võimsat põrgumasinat, mille plahvatus lõppenuks rõdu varisemisega. Gaas toimis ka nii tugevalt, et unest ei äratanud neid isegi mõni minut hiljem alanud eriüksuste Alfa, Vitjaz ja SOBR tulevahetus kultuuripalee koridorides vahti pidanud terroristidega.
Kolmesaja meetri kaugusele, ajakirjanikeni, kostsid nägemist ja kuulmist halvavate nn valgus-müra-granaatide teravad plahvatused, automaadivalangud, kuulipilduja ragin ja püstolite lasuplõksatused.
Vene eriteenistused ei avalda operatsiooni üksikasju, kuid ilmselt pääses osa Alfa võitlejaid näiteks mööda kommunikatsioonishahte teatrisaali, sest hilisemal telepildil on selgelt näha: kõik suitsiiditerroristid tapeti laskudega pähe, ilma et keegi neist jõudnuks plastiitpommide klemme ühendada. Neist ühele, kes kohe saali ukse juures istus, ei olnud gaas mõjunud, ja kui Alfa sisse tormas, jõudis ta teha veel paar püstolilasku, enne kui ta tapeti. Samal ajal üritasid terroristid kultuuripalee teise ja kolmanda korruse koridorides pidada pealetungivate eriüksustega lühilahingut, et anda aega korraldada saalis pommiplahvatused, mis pidanuks lõppema peaaegu kõigi 800 pantvangi surmaga.
Kokku hukkus rünnakus 18 nais- ja 32 meesterroristi, kolm võeti vangi, sealhulgas üks naine. Surnute hulgas on ka rühma juht Movsar Barajaev.
Ei Vene julgeolekuteenistus FSB ega siseministeerium ole avalikustanud, kas ja kui palju sai haavata või surma nende mehi. Aseminister Vassiljev piirdus laupäeval lakoonilise lausega: «Ka meil on kaotusi.»
Ent peaaegu kõik hukkunud pantvangid surid neid tegelikult päästma pidanud gaasi tõttu. Eriüksus kasutas saalitäie inimeste kiireks väljalülitamiseks vaaliumi, rahustit, mille üledoseerimise pärsib hingamist ja tekitab lihasnõrkust.
Just selliseid sümptomeid nägi pantvangidel ka Moskva päästeametnik Anatoli Beloussov, kes hoolimata ereoranzhist vormist jooksis pantvangistatud teatrimajja kohe eriüksuse kannul.
«Inimesed saalis olid teadvuseta või liikusid pehmelt, neil puudus koordinatsioon,» jutustas ta paar tundi hiljem, ise otsekui külmast vabisedes. «Kandsime või talutasime neid järjest välja, otse bussidesse ja kiirabiautodesse, kui keegi oli kehvemas seisus, tegime sealsamas kunstlikku hingamist, südamemassaazhi, shokivastase süsti või andsime kergeid kõrvakiile.»
Ka Moskva maa-aluste kommunikatsioonide spetsialist Vadim Mihhailov, kes aitas vabastatud pantvange tänavale kanda, oli teatrisaalis nähtust üllatunud.
«Kõik olid kuidagi poolteadvusetud, unes, millest nad ei saanud ärgata,» jutustas ta hiljem ajakirjanikele. Ligi 800 inimest kanti saalist välja 20 minutiga.
Vene võimud pole avaldanud gaasi päritolu ja toimega seotud üksikasju. Riigi suurima tiraazhiga ajalehe Komsomolskaja Pravda ajakirjanike andmeil andsid gaasi FSB kasutusse USA kolleegid, kes Moskva pantvangidraama esimestest tundidest lubasid igakülgset abi.
Paljud pantvangid olid aga gaasises teatrisaalis üle tunni ja võisid meedikute hinnangul saada ohtliku üledoosi, mille mõju möödub alles kahe-kolme ööpäevaga.
Vabastatud pantvangide omaksed sõidavad paanikas ühe haigla juurest teise juurde ja käivad isegi surnukuurist küsimas andmeid oma laste, abikaasade või õdede-vendade kohta. FSB ja prokuratuur on aga andmed külmutanud, sest esiteks ei soovi võimud tunnistada avalikkusele rünnakugaasi mõju ulatust ning teiseks tahavad uurijad kõik pantvangid kiiresti üle kuulata.
«Öelge, kas mu poeg on siin!» ahastas eile hommikul ühe Moskva haigla värava taga seisev naine teisel pool varbaeda seisvale militsionäärile. «Mina ei tea midagi, andke andeks,» pobises too vastu. «Aga kes teab?» Mundrimees astus vastamata eemale.
Vene president Vladimir Putin palus üleeilses teleesinemises andestust, et kõiki pantvange ei päästetud. Tema sõnul õnnestus eriüksustel teha siiski peaaegu võimatu, sest ligi 700 üle kahe päeva terroristide meelevallas olnud inimest on elus.
Asesiseminister Vassiljevi arvates oli Vene riik valiku ees: kas tragöödia või häbi. Tragöödia olnuks pantvangide massiline hukkumine, häbi aga terroristide nõudmiste täitmine. «Oli ka kolmas võimalus, häbiväärne tragöödia,» lisas ta.
«Tõestasime, et Venemaad ei saa põlvili suruda,» oli Putin lõpptulemusega rahul. Pealegi karmistas pantvangidraama ka lääneriikide hoiakut tshetsheeni sisside suhtes.
Samal ajal on aga Venemaa mõjukad ajalehed hakanud arutlema, kuidas siiski peaks Putin ja kindralid muutma oma Tshetsheenia-poliitikat.
Esimene järeldus on, et lõpetada tuleb föderaalvägede õigustamata jõuvõtted, näiteks külade «puhastamised», kui terroristide püüdmise ettekäändel kaovad tshetsheenide perekondadest vennad, pojad, mehed.
Nii nimetaski päevaleht Izvestija enesetapjatest naisterroristide tegevust «leskede mässuks», sest suur osa üle kahe päeva 800 inimest pantvangis hoidnud 19 naisest ei olnud islamifanaatikud, vaid ihkasid veritasu tapetud sugulaste eest.
–>Toomas Sildam
toomas.sildam@postimees.ee