Hobustega rikkaks ei saa
Üle kolmekümne aasta hobuseid kasvatanud ja ratsasporti harrastanud Reet Prooveri sõnul on hannoveri hobused väga sõbraliku iseloomuga. Foto: Tairo Lutter |
Puhtatõuliste hobuste müügiks kasvatamine nõuab sihipärast tööd, majanduslikku kasu annab kasvatajaile vaid tallibokside rentimine ja võõraste hobuste eest hoolitsemine.
Vinnis hannoveri tõugu hobuseid kasvatava Reet Prooveri sõnul on hobusekasvatajate näol tegemist fanaatikutega, kel loomad südame küljes ja kasumi saamine ei ole kõige tähtsam eesmärk. Samas peab iga ettevõtja oma kulude ja tuludega ikkagi hakkama saama.
Mõõnaperiood Eesti hobusekasvatuses hakkab õnneks mööduma. Praegu näeb hobuseid juba nii farmide kui ka turismitalude juures. Väga paljudel ärimeestel ja teiste ametite pidajail on tallides oma hobused. “Ratsutamine on muutunud populaarseks,” nendib Reet Proover.
Vaevu ots otsaga kokku
Vinni tallis peetakse praegu kolmekümmet hobust, nende hulka kuuluvad ka nn rendihobused. Reet Prooveri sõnul läheb hobuse pidamine maksma umbes 10 000 krooni aastas.
Hobuste sööt ostetakse, sest maad on farmi juures napilt. Ainult tõuhobuste kasvatamise ja müügiga jääks Prooverite pere miinusesse. “Mineraalid, transport, maa- ja veemaksud, elekter, kõik maksab,” loetleb Reet Proover kulusid. “Kõigume siin miinuse piiril, meid aitab vee peal püsida ainult bokside üürimine.”
Praegu tehakse põhitöö ära oma perega, hobuseid koolitada aitab ka Tiina Lillemägi. Pereliikmed on abikaasa Arne Proover ja tütar Helene. Helene istunud hobuse seljas juba varem, kui käima õppis ja on praegu nii ratsasportlane, hobuste õpetaja kui ka ratsastaja.
Riigimajandi erastamise käigus pidi Proover hobustest peaaegu ilma jääma, kuigi oli nendega tegelnud kogu teadliku elu. “Hobuste eest tuli maksta turuhinda ja seda raha mul ei olnud,” meenutas ta.
Samal ajal tundsid tõuhobuste vastu huvi ärimehed, sest hobuste eest pakuti välismaal kõrget hinda.
Et hobuseid mitte kaotada pidi Reet Proover nende ostmiseks võtma ühelt ärimehelt kõrge intressiga laenu.
Selle tagasimaksmiseks tuli omakorda tehing sõlmida tollal kinnisvaraäriga tegelnud Vallo Kruusimägiga, kes hiljem laenu katteks endale hobused sai ja praegu juba ise üsna tuntud hobusekasvataja on.
Eestis puudub hobusteturg
Küsimusele, kui kallilt võib Eestis hobuse osta, ei oska Reet Proover ühest vastust anda. “Mõne külamehe käest võib saada ka paari tuhande eest, hea tööhobune ei tohiks aga maksta alla 15 000 krooni,” arvab ta.
Parimate sporthobuste hind võib aga küündida ka miljoni kroonini. Nii kallile hobusele esitatakse ka kõrgeid nõudmisi: tal peab olema korralik põlvnemine, tasemel väljaõpe, hea hüppevõime ja välimus. “See nõuab kasvatajalt aastatepikkust tööd,” tunnistab talliomanik.
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi direktor Andres Kallaste jääb nõusse, et mõnekümne hobusega talli omanik niipea rikkaks ei saa. “Ühel aastal on võimalik paar hobust müüa, teisel jälle mitte üht,” nendib Kallaste.
Kallaste sõnul ei ole Eestis veel teadlikke hobuseostjaid. “Istutakse esimest korda hobuse selga ega teata midagi tõugudest,” tähendab ta.
Andres Kallaste arvates on ka hobusetõugude järjekindlus kadunud. “See käib eriti kohalike hobuste, nagu eesti ja eesti raskeveo ning tori hobuse kohta,” selgitab tori tõugu hobuseid kasvatav Kallaste.
Eija Lehestö Oru turismitalust tuli Eestisse elama Soomest. Tema hinnangul on hobused Soomes palju populaarsemad kui Eestis.
“Endale koju ostetakse neid harva, peetakse ikkagi kuskil renditallis,” tutvustab ta lahetaguseid olusid.
Hobuse ülevalpidamine maksab Soomes 2500 marka kuus, Eesti hind jääb 1500 krooni kanti.
“Meil on tallis kolm soome hobust just siinse odavama hinna pärast,” sõnab Eija Lehestö.
–>Eevi Kuht
eevi@virumaateataja.ee
Uudised
Hobustega rikkaks ei saa (VT)
Hobustega rikkaks ei saa
Üle kolmekümne aasta hobuseid kasvatanud ja ratsasporti harrastanud Reet Prooveri sõnul on hannoveri hobused väga sõbraliku iseloomuga. Foto: Tairo Lutter
Puhtatõuliste hobuste müügiks kasvatamine nõuab sihipärast tööd, majanduslikku kasu annab kasvatajaile vaid tallibokside rentimine ja võõraste hobuste eest hoolitsemine.
Vinnis hannoveri tõugu hobuseid kasvatava Reet Prooveri sõnul on hobusekasvatajate näol tegemist fanaatikutega, kel loomad südame küljes ja kasumi saamine ei ole kõige tähtsam eesmärk. Samas peab iga ettevõtja oma kulude ja tuludega ikkagi hakkama saama.
Mõõnaperiood Eesti hobusekasvatuses hakkab õnneks mööduma. Praegu näeb hobuseid juba nii farmide kui ka turismitalude juures. Väga paljudel ärimeestel ja teiste ametite pidajail on tallides oma hobused. “Ratsutamine on muutunud populaarseks,” nendib Reet Proover.
Vaevu ots otsaga kokku
Vinni tallis peetakse praegu kolmekümmet hobust, nende hulka kuuluvad ka nn rendihobused. Reet Prooveri sõnul läheb hobuse pidamine maksma umbes 10 000 krooni aastas.
Hobuste sööt ostetakse, sest maad on farmi juures napilt. Ainult tõuhobuste kasvatamise ja müügiga jääks Prooverite pere miinusesse. “Mineraalid, transport, maa- ja veemaksud, elekter, kõik maksab,” loetleb Reet Proover kulusid. “Kõigume siin miinuse piiril, meid aitab vee peal püsida ainult bokside üürimine.”
Praegu tehakse põhitöö ära oma perega, hobuseid koolitada aitab ka Tiina Lillemägi. Pereliikmed on abikaasa Arne Proover ja tütar Helene. Helene istunud hobuse seljas juba varem, kui käima õppis ja on praegu nii ratsasportlane, hobuste õpetaja kui ka ratsastaja.
Riigimajandi erastamise käigus pidi Proover hobustest peaaegu ilma jääma, kuigi oli nendega tegelnud kogu teadliku elu. “Hobuste eest tuli maksta turuhinda ja seda raha mul ei olnud,” meenutas ta.
Samal ajal tundsid tõuhobuste vastu huvi ärimehed, sest hobuste eest pakuti välismaal kõrget hinda.
Et hobuseid mitte kaotada pidi Reet Proover nende ostmiseks võtma ühelt ärimehelt kõrge intressiga laenu.
Selle tagasimaksmiseks tuli omakorda tehing sõlmida tollal kinnisvaraäriga tegelnud Vallo Kruusimägiga, kes hiljem laenu katteks endale hobused sai ja praegu juba ise üsna tuntud hobusekasvataja on.
Eestis puudub hobusteturg
Küsimusele, kui kallilt võib Eestis hobuse osta, ei oska Reet Proover ühest vastust anda. “Mõne külamehe käest võib saada ka paari tuhande eest, hea tööhobune ei tohiks aga maksta alla 15 000 krooni,” arvab ta.
Parimate sporthobuste hind võib aga küündida ka miljoni kroonini. Nii kallile hobusele esitatakse ka kõrgeid nõudmisi: tal peab olema korralik põlvnemine, tasemel väljaõpe, hea hüppevõime ja välimus. “See nõuab kasvatajalt aastatepikkust tööd,” tunnistab talliomanik.
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi direktor Andres Kallaste jääb nõusse, et mõnekümne hobusega talli omanik niipea rikkaks ei saa. “Ühel aastal on võimalik paar hobust müüa, teisel jälle mitte üht,” nendib Kallaste.
Kallaste sõnul ei ole Eestis veel teadlikke hobuseostjaid. “Istutakse esimest korda hobuse selga ega teata midagi tõugudest,” tähendab ta.
Andres Kallaste arvates on ka hobusetõugude järjekindlus kadunud. “See käib eriti kohalike hobuste, nagu eesti ja eesti raskeveo ning tori hobuse kohta,” selgitab tori tõugu hobuseid kasvatav Kallaste.
Eija Lehestö Oru turismitalust tuli Eestisse elama Soomest. Tema hinnangul on hobused Soomes palju populaarsemad kui Eestis.
“Endale koju ostetakse neid harva, peetakse ikkagi kuskil renditallis,” tutvustab ta lahetaguseid olusid.
Hobuse ülevalpidamine maksab Soomes 2500 marka kuus, Eesti hind jääb 1500 krooni kanti.
“Meil on tallis kolm soome hobust just siinse odavama hinna pärast,” sõnab Eija Lehestö.
–>Eevi Kuht
eevi@virumaateataja.ee