Ettevaatust! Haldusreform…
Optimaalse omavalitsuse otsingute loosungite varjus jätkatakse endiselt tsentraliseerimispoliitika elluviimist. Nimetatagu seda siis haldus- või haldusterritoriaalseks reformiks.
Isamaaliidu ja Konrad Adenaueri Fondi poolt korraldati konverents “Milline on optimaalne omavalitsus”. Seal avaldatud arvamuses märkis regionaalminister Asmer, et arvukate, sadadesse küündivate alla 2000 ja isegi alla 1000 elanikuga omavalitsuste olemasolu on arusaamatu, sest ega Eesti elanikud ei ela mägedes.
Usun, et regionaalminister teab, et eestlased on loomult olnud metsarahvas. Nõukogude ajal toimunud aktiivsete rännete tulemusena aga tõesti enamikust siiski saanud nn mägilased – Mustamäe, Lasnamäe, õismäe, Mahlamäe jne. Selgemalt öeldes – regionaalministri arvates elavad õiged Eesti elanikud linnades ja nn tõmbekeskustes.
Ja selliselt platvormilt ongi omavalitsusreformi alustatud ja meeleheitlikult jätkatud mitmete valitsuste ajal. Tulemuseks ongi nn kaks Eestit horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Mida siis vastandatakse? Ikka ääremaa küla ja pealinnakesksust. Eesti ääremaa elanikud sunnitakse nagu nõukogude ajal oma kodu rääma ja maha jätma ja keskustesse kolima.
Ega see nii hõlpsalt lähe ka.
Asmer ütles, et omavalitsustelt laekunud vastustest haldusreformi liitumisplaani kohta selgus, et ainult 13 protsenti omavalitsustest olid selle plaaniga nõus, tingimisi olid nõus 31 protsenti omavalitsustest, vastu oli 52 protsenti omavalitsustest ja neli protsenti ei avaldanud oma arvamust.
“Need arvud näitavad selgelt, et valitsuse võimalused suruda läbi oma plaan haldusterritoriaalseks reformiks, mis sisuliselt tähendas valitsuse sundi omavalitsuste liitmiseks, oli nullilähedane,” ütles Asmer. “Valitsuse poolt pakutud variant osutus elujõuetuks, sest põhjustas rohkem pingeid, kui pakkus lahendusi.”
Asmeri sõnul on vaja haldusterritoriaalse reformiga ilmtingimata jätkata. Vabatahtliku ühinemise korral on Asmeri sõnul omavalitsustel juhtiv roll liitumisprotsessi läbiviimisel ja riigil toetav roll.
Eestis on varem toimunud 16 vabatahtlikku omavalitsuste ühinemist.
Eesmärk pühitseb abinõu! Aga kas eesmärk ikka on õige ja vastuvõetav eeskätt nendele, kellele ta suunatud on?
Haldusreform on ja jääbki praeguste eesmärkide korral pseudoreformiks ja maksumaksja raha (vastu)tuulde-laskmismiskohaks.
Mõni aeg tagasi avaldati arvamust, et Eesti on greenis paremale.
Julgen siiski arvata, et mitte greenis paremale, vaid diferendis vööri…
Avo Blankin
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Ettevaatust! Haldusreform…
Ettevaatust! Haldusreform…
Optimaalse omavalitsuse otsingute loosungite varjus jätkatakse endiselt tsentraliseerimispoliitika elluviimist. Nimetatagu seda siis haldus- või haldusterritoriaalseks reformiks.
Isamaaliidu ja Konrad Adenaueri Fondi poolt korraldati konverents “Milline on optimaalne omavalitsus”. Seal avaldatud arvamuses märkis regionaalminister Asmer, et arvukate, sadadesse küündivate alla 2000 ja isegi alla 1000 elanikuga omavalitsuste olemasolu on arusaamatu, sest ega Eesti elanikud ei ela mägedes.
Usun, et regionaalminister teab, et eestlased on loomult olnud metsarahvas. Nõukogude ajal toimunud aktiivsete rännete tulemusena aga tõesti enamikust siiski saanud nn mägilased – Mustamäe, Lasnamäe, õismäe, Mahlamäe jne. Selgemalt öeldes – regionaalministri arvates elavad õiged Eesti elanikud linnades ja nn tõmbekeskustes.
Ja selliselt platvormilt ongi omavalitsusreformi alustatud ja meeleheitlikult jätkatud mitmete valitsuste ajal. Tulemuseks ongi nn kaks Eestit horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Mida siis vastandatakse? Ikka ääremaa küla ja pealinnakesksust. Eesti ääremaa elanikud sunnitakse nagu nõukogude ajal oma kodu rääma ja maha jätma ja keskustesse kolima.
Ega see nii hõlpsalt lähe ka.
Asmer ütles, et omavalitsustelt laekunud vastustest haldusreformi liitumisplaani kohta selgus, et ainult 13 protsenti omavalitsustest olid selle plaaniga nõus, tingimisi olid nõus 31 protsenti omavalitsustest, vastu oli 52 protsenti omavalitsustest ja neli protsenti ei avaldanud oma arvamust.
“Need arvud näitavad selgelt, et valitsuse võimalused suruda läbi oma plaan haldusterritoriaalseks reformiks, mis sisuliselt tähendas valitsuse sundi omavalitsuste liitmiseks, oli nullilähedane,” ütles Asmer. “Valitsuse poolt pakutud variant osutus elujõuetuks, sest põhjustas rohkem pingeid, kui pakkus lahendusi.”
Asmeri sõnul on vaja haldusterritoriaalse reformiga ilmtingimata jätkata. Vabatahtliku ühinemise korral on Asmeri sõnul omavalitsustel juhtiv roll liitumisprotsessi läbiviimisel ja riigil toetav roll.
Eestis on varem toimunud 16 vabatahtlikku omavalitsuste ühinemist.
Eesmärk pühitseb abinõu! Aga kas eesmärk ikka on õige ja vastuvõetav eeskätt nendele, kellele ta suunatud on?
Haldusreform on ja jääbki praeguste eesmärkide korral pseudoreformiks ja maksumaksja raha (vastu)tuulde-laskmismiskohaks.
Mõni aeg tagasi avaldati arvamust, et Eesti on greenis paremale.
Julgen siiski arvata, et mitte greenis paremale, vaid diferendis vööri…
Avo Blankin