Narva kunstigaleriis avati näitus Peterburi Riikliku Ermitaaži fondidest – Karl Kügelgeni graafilised tööd, kus on dokumentaalse täpsusega kujutatud Narvat sellisena, nagu see oli 185 aastat tagasi. See on Ermitaaži esimene projekt Eestis.
Näituse Narva toonud Ermitaaži teadusliku töötaja Dmitri Ozerkovi arvates oli selle avamine väga õnnestunult ajastatud. Kügelgen lõi oma gravüürid just praegusel aastaajal, mai lõpus ja juuni algul, nii et Narvat hästi tundvatel inimestel on võimalus võrrelda, milline see 185 aastat tagasi välja nägi.
Arvestades seda, et vana Narva vaateid pole just palju säilinud, on sellel näitusel narvalaste jaoks eriline väärtus. Seda enam, et maastikumaalija Kügelgen lõi oma tööd topograafilise täpsusega. “Loomulikult tõi ta oma ohvri tookord moes olnud romantismile – kujutas esiplaanil liiga ilusaid puid ja kenasid talutüdrukuid, kuid topograafilised ja arhitektuurilised üksikasjad, kuni akende arvuni fassaadil, andis ta absoluutselt täpselt edasi,” ütles Ozerkov. Aleksander I õuekunstnik, maastikumaalija Kügelgen lõi selle 16 joonistusest koosneva seeria isevalitseja tellimisel, kellele Narva ja selle ümbrus väga meeldis. Ozerkovi sõnul on see Ermitaaži esimene projekt Eestis.
Näitusel on ebaharilik saatus. Seda, et Kügelgeni 16 gravüürist koosnev seeria Narva ja Rakvere vaadetega on hoiul Ermitaažis, teadis galerii juhataja Karin Taidre juba ammu. Läbirääkimised Ermitaažiga näituse korraldamisest algasid 1999. aastal, kuid selgus, et gravüüride Narva toomine on väga kulukas. Tänavu avati Peterburi 300. aastapäeva tähistamiseks Ermitaažis näitus, mille jaoks paluti Narva galeriilt üht tööd – tundmatu kunstniku Aleksandr Menðikovi portreed. “Kasutasime juhust ja saime Menšikovi vastu Ermitaažist Kügelgeni tasuta,” on Taidre rahul.
IRINA TOKAREVA
Teisipäev, 27.05.2003
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Ermitaaži projekt – Karl Kügelgeni gravüürid Narvas
Narva kunstigaleriis avati näitus Peterburi Riikliku Ermitaaži fondidest – Karl Kügelgeni graafilised tööd, kus on dokumentaalse täpsusega kujutatud Narvat sellisena, nagu see oli 185 aastat tagasi. See on Ermitaaži esimene projekt Eestis.
Näituse Narva toonud Ermitaaži teadusliku töötaja Dmitri Ozerkovi arvates oli selle avamine väga õnnestunult ajastatud. Kügelgen lõi oma gravüürid just praegusel aastaajal, mai lõpus ja juuni algul, nii et Narvat hästi tundvatel inimestel on võimalus võrrelda, milline see 185 aastat tagasi välja nägi.
Arvestades seda, et vana Narva vaateid pole just palju säilinud, on sellel näitusel narvalaste jaoks eriline väärtus. Seda enam, et maastikumaalija Kügelgen lõi oma tööd topograafilise täpsusega. “Loomulikult tõi ta oma ohvri tookord moes olnud romantismile – kujutas esiplaanil liiga ilusaid puid ja kenasid talutüdrukuid, kuid topograafilised ja arhitektuurilised üksikasjad, kuni akende arvuni fassaadil, andis ta absoluutselt täpselt edasi,” ütles Ozerkov. Aleksander I õuekunstnik, maastikumaalija Kügelgen lõi selle 16 joonistusest koosneva seeria isevalitseja tellimisel, kellele Narva ja selle ümbrus väga meeldis. Ozerkovi sõnul on see Ermitaaži esimene projekt Eestis.
Näitusel on ebaharilik saatus. Seda, et Kügelgeni 16 gravüürist koosnev seeria Narva ja Rakvere vaadetega on hoiul Ermitaažis, teadis galerii juhataja Karin Taidre juba ammu. Läbirääkimised Ermitaažiga näituse korraldamisest algasid 1999. aastal, kuid selgus, et gravüüride Narva toomine on väga kulukas. Tänavu avati Peterburi 300. aastapäeva tähistamiseks Ermitaažis näitus, mille jaoks paluti Narva galeriilt üht tööd – tundmatu kunstniku Aleksandr Menðikovi portreed. “Kasutasime juhust ja saime Menšikovi vastu Ermitaažist Kügelgeni tasuta,” on Taidre rahul.
IRINA TOKAREVA
Teisipäev, 27.05.2003