|
Ergma viitas oma kõnes Nord Stream AG nõukogu esimehe, endise Saksa liidukantsleri Gerhard Schröderi väljaöeldule Sotši kuurordis, mille kohaselt kaasnevad toru ehitamisega massiivsed tööd merealuses pinnases.
«Läänemerre rajatakse varsti 1200 kilomeetri pikkune gaasijuhe, mille tarbeks kaevatakse merepõhja 1200 kilomeetri pikkune ja 50 meetri laiune kanal,» ütles Ergma Schröderile viidates.
«Teele jäävad liivaseljandikud tuleb selleks laiali ajada, kaljutükid tükkideks õhkida, merepõhjas olevad süvendid täita. Torud kaevatakse ositi merepõhja alla, kohati kaetakse need betooniga.»
Riigikogu esimehe hinnangul on nende töödega kaasnevad ohud ülimalt suured.
«Kõik, kes on püüdnud hinnata selle projektiga kaasneda võivaid keskkonnamõjusid, leiavad, et need on niivõrd üüratud, nii tohutud, et see muudavad isegi merehoovusi. Lisaks teame, et eelmisel sajandil toimunud sündmuste kohutavad mälestused – merre heidetud laskemoon ja keemilised relvad on torujuhtmele planeeritava asukoha vahetus läheduses,» rääkis Ergma.
Ergma hinnangul ei vasta küll tõele väide sellest, et Läänemeri on maailma kõige saastunum meri, kuid samas suurenevad ta sõnul iga päevaga võimalused selleks saada.
«Meenutaksin siin 2006. aasta korduvaid merereostusi, mille tagajärjed keskkonnale olid väga tõsised, kuid mis võrreldes gaasijuhtmega kaasnevate ohtudega pole isegi märkimist väärt,» ütles Ergma.
Ergma osutas eile Euroopa Parlamendis vastu võetud raportile, milles nõuti gaasijuhtme ohtlikkuse hindamist ökosüsteemidele ja inimeste elule.
See raport kõneleb ta hinnangul sellest, et euroliidu toetus projektile ei ole sugugi nii ulatuslik nagu väidab Schröder.
|
Uudised
Ergma hoiatas Läänemere gaasijuhtme ohtlikkuse eest
27.09.2007 11:31
Täna rahvusvahelisel merenduskonverentsil «Läänemeri – muutuste keerises» tervituskõnega esinenud riigikogu esimees Ene Ergma hoiatas taas Nord Stream’i torujuhtme keskkonnaohtlikkuse eest.
Foto: Itar-Tass / Scanpix
Ergma viitas oma kõnes Nord Stream AG nõukogu esimehe, endise Saksa liidukantsleri Gerhard Schröderi väljaöeldule Sotši kuurordis, mille kohaselt kaasnevad toru ehitamisega massiivsed tööd merealuses pinnases.
«Läänemerre rajatakse varsti 1200 kilomeetri pikkune gaasijuhe, mille tarbeks kaevatakse merepõhja 1200 kilomeetri pikkune ja 50 meetri laiune kanal,» ütles Ergma Schröderile viidates.
«Teele jäävad liivaseljandikud tuleb selleks laiali ajada, kaljutükid tükkideks õhkida, merepõhjas olevad süvendid täita. Torud kaevatakse ositi merepõhja alla, kohati kaetakse need betooniga.»
Riigikogu esimehe hinnangul on nende töödega kaasnevad ohud ülimalt suured.
«Kõik, kes on püüdnud hinnata selle projektiga kaasneda võivaid keskkonnamõjusid, leiavad, et need on niivõrd üüratud, nii tohutud, et see muudavad isegi merehoovusi. Lisaks teame, et eelmisel sajandil toimunud sündmuste kohutavad mälestused – merre heidetud laskemoon ja keemilised relvad on torujuhtmele planeeritava asukoha vahetus läheduses,» rääkis Ergma.
Ergma hinnangul ei vasta küll tõele väide sellest, et Läänemeri on maailma kõige saastunum meri, kuid samas suurenevad ta sõnul iga päevaga võimalused selleks saada.
«Meenutaksin siin 2006. aasta korduvaid merereostusi, mille tagajärjed keskkonnale olid väga tõsised, kuid mis võrreldes gaasijuhtmega kaasnevate ohtudega pole isegi märkimist väärt,» ütles Ergma.
Ergma osutas eile Euroopa Parlamendis vastu võetud raportile, milles nõuti gaasijuhtme ohtlikkuse hindamist ökosüsteemidele ja inimeste elule.
See raport kõneleb ta hinnangul sellest, et euroliidu toetus projektile ei ole sugugi nii ulatuslik nagu väidab Schröder.