Elutööpreemiad Jaan Einastole ja Ain-Elmar Kaasikule
Airi Ilisson
 Ain-Elmar Kaasik on uurinud peaaju ja osalenud tuhandetel operatsioonidel
Teenekas astronoom Jaan Einasto on valitud Eesti 100 suurkuju hulka
|
 |
|
Neuroloog Ain-Elmar Kaasik saab riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Eile Tartus Eesti Geenivaramu nõukogu liikmena varamu eetikakomitee seminari juhtinud Kaasik pole karjääri jooksul päevagi haiguslehel olnud ega kavatse niipea rahulikku pensionipõlve pidama hakata.
Foto: ALDO LUUD |
|
Neuroloog Ain-Elmar Kaasikut ja astronoom Jaan Einastot ühendavad lisaks kogu elu Tartus töötamisele ja president Lennart Meri akadeemilisse nõukokku kuulumisele ka 300 000-kroonised teaduspreemiad, mille valitsus neile täna määrab.
Einasto ja Kaasik saavad preemiad Eestile maailmas kuulsust toonud pikaajalise teadus- ja arendustöö eest. “Teadupärast oli kandidaate viis ning nad kõik on väärikad kandidaadid, pika-ajalise teadustöö kogemusega,” märkis akadeemik Ain-Elmar Kaasik (68).
Kaasik lisas, et on teise laureaadi, Tartu observatooriumi vanemteaduri akadeemik Jaan Einastoga (73) mõneski asjas mõttekaaslane – nii Eesti Teaduste Akadeemia liikmena kui president Meri ajal viimase akadeemilises nõukogus koos istumise ajast.
Peab suureks auks Einasto kõrval olla. “Rõhutan, et ei ole minu asi kandidaate ritta seada,” märkis Kaasik. “Aga subjektiivselt julgeks öelda, et oma tuntuse ja rahvusvahelise maine poolest oli tema (Jaan Einasto – toim) selles pingereas esimene ning mina loen suureks auks tema kõrval olla.”
Einasto alustas oma astronoomiteed juba koolipoisina, kui käis sõja ajal Tartu Ülikoolis sellealaseid loenguid kuulamas. “Läksin Tartu observatooriumi kohe pärast ülikooli, hiljuti möödus seal töötamisest 50 aastat,” meenutas ta.
Einasto alustas teadustööd galaktikamudelite ehitamisega ja tegeles sellega 1974. aastani. Teda premeeriti 1982. aastal tumeaine avastamise eest Eesti teaduspreemiaga, sellele järgnes 1998. aastal preemia regulaarsuse avastamise eest galaktikaparvede jaotuses.
Preemia loorberitele puhkama ei pane. “Esialgu teen ma tööd ikkagi edasi, ei kavatse sugugi loorberitele puhkama jääda,” ütles Einasto ja lubas mõne kuu pärast rääkida lähemalt peagi ilmuvast artiklikogumikust. “Mul on hea meel, et seda tööd peetakse küllaltki oluliseks, aga Eestis on väga olulise panuse teaduse arendamisse andnud teadlasi võrdlemisi palju.”
Nagu Einasto puhul, rõhutati ka Kaasiku puhul tema tähtsust nooremate kolleegide aitamises. “Arvan, et minu esiletõstmine on märk ka sellest, et arstiteadus on praktilisema väljundiga kui kõik teised teadused,” leidis Kaasik. “See preemia on suur tunnustus, ning mitte ainult minule. Eriti kliinilises meditsiinis ja teadustöös on tulemuste saavutamine mingil määral meeskonnatöö.”
Mitmesse nõukogusse ja Teaduste Akadeemia juhatusse kuuluv Kaasik märkis, et läheb igal hommikul tööle, loeb e-kirju ning tegeleb erinevate küsimustega. “Ma hea meelega ei kasutaks seejuures elutöö preemia nimetust, see näitab, nagu oleks elu lõpp käes,” lisas ta. Ta luges heade geenide süüks, et pole päevagi haiguslehel olnud ning sõitis üle-eelmisel pühapäeval täispika suusamaratoni läbi.
24. veebruaril saavad 150 000 krooni suurused teaduspreemiad nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate tööde eest:
• Vladimir Hišnjakov – täppisteaduste alal tööde tsükkel “Mitmekvandiliste protsesside mittehäirituslik teooria;
• Tõnis Pehk – keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükkel kiraalsete molekulide tuumamagnetresonantsspektromeetria alal;
• Meelis Mihkla, Arvo Eek, Einar Meister, Heiki-Jaan Kaalep – tehnikateaduste alal töö “Eesti keele tekst-kõne süntees”;
• Andres Metspalu – arstiteaduste alal genoomiuuringud;
• Juta Haberman, Avo Miidel, Tiina Nõges, Ervin Pihu, Anto Raukas – geo- ja bioteaduste alal Peipsi järve uuringuid käsitlevad monograafiad;
• Riho Gross, Tiit Paaver – põllumajandusteaduste alal tööde tsükkel “Ohustatud ja kasvatatavate kalaliikide geneetiliste ressursside uuringud”;
• Urmas Varblane – sotsiaalteaduste alal uuringute tsükkel “Otseste välisinvesteeringute mõju siirderiikide majanduse konkurentsivõime tõstmisele”;
• Mari Must – humanitaarteaduste alal monograafiad “Vene laensõnad eesti murretes” ja “Põhjaeesti keskmurre: häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni”.
Allikas: EPL
|
Uudised
Elutööpreemiad Jaan Einastole ja Ain-Elmar Kaasikule
(18.02.2003)
Airi Ilisson
Foto: ALDO LUUD
Neuroloog Ain-Elmar Kaasikut ja astronoom Jaan Einastot ühendavad lisaks kogu elu Tartus töötamisele ja president Lennart Meri akadeemilisse nõukokku kuulumisele ka 300 000-kroonised teaduspreemiad, mille valitsus neile täna määrab.
Einasto ja Kaasik saavad preemiad Eestile maailmas kuulsust toonud pikaajalise teadus- ja arendustöö eest. “Teadupärast oli kandidaate viis ning nad kõik on väärikad kandidaadid, pika-ajalise teadustöö kogemusega,” märkis akadeemik Ain-Elmar Kaasik (68).
Kaasik lisas, et on teise laureaadi, Tartu observatooriumi vanemteaduri akadeemik Jaan Einastoga (73) mõneski asjas mõttekaaslane – nii Eesti Teaduste Akadeemia liikmena kui president Meri ajal viimase akadeemilises nõukogus koos istumise ajast.
Peab suureks auks Einasto kõrval olla. “Rõhutan, et ei ole minu asi kandidaate ritta seada,” märkis Kaasik. “Aga subjektiivselt julgeks öelda, et oma tuntuse ja rahvusvahelise maine poolest oli tema (Jaan Einasto – toim) selles pingereas esimene ning mina loen suureks auks tema kõrval olla.”
Einasto alustas oma astronoomiteed juba koolipoisina, kui käis sõja ajal Tartu Ülikoolis sellealaseid loenguid kuulamas. “Läksin Tartu observatooriumi kohe pärast ülikooli, hiljuti möödus seal töötamisest 50 aastat,” meenutas ta.
Einasto alustas teadustööd galaktikamudelite ehitamisega ja tegeles sellega 1974. aastani. Teda premeeriti 1982. aastal tumeaine avastamise eest Eesti teaduspreemiaga, sellele järgnes 1998. aastal preemia regulaarsuse avastamise eest galaktikaparvede jaotuses.
Preemia loorberitele puhkama ei pane. “Esialgu teen ma tööd ikkagi edasi, ei kavatse sugugi loorberitele puhkama jääda,” ütles Einasto ja lubas mõne kuu pärast rääkida lähemalt peagi ilmuvast artiklikogumikust. “Mul on hea meel, et seda tööd peetakse küllaltki oluliseks, aga Eestis on väga olulise panuse teaduse arendamisse andnud teadlasi võrdlemisi palju.”
Nagu Einasto puhul, rõhutati ka Kaasiku puhul tema tähtsust nooremate kolleegide aitamises. “Arvan, et minu esiletõstmine on märk ka sellest, et arstiteadus on praktilisema väljundiga kui kõik teised teadused,” leidis Kaasik. “See preemia on suur tunnustus, ning mitte ainult minule. Eriti kliinilises meditsiinis ja teadustöös on tulemuste saavutamine mingil määral meeskonnatöö.”
Mitmesse nõukogusse ja Teaduste Akadeemia juhatusse kuuluv Kaasik märkis, et läheb igal hommikul tööle, loeb e-kirju ning tegeleb erinevate küsimustega. “Ma hea meelega ei kasutaks seejuures elutöö preemia nimetust, see näitab, nagu oleks elu lõpp käes,” lisas ta. Ta luges heade geenide süüks, et pole päevagi haiguslehel olnud ning sõitis üle-eelmisel pühapäeval täispika suusamaratoni läbi.
24. veebruaril saavad 150 000 krooni suurused teaduspreemiad nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate tööde eest:
• Vladimir Hišnjakov – täppisteaduste alal tööde tsükkel “Mitmekvandiliste protsesside mittehäirituslik teooria;
• Tõnis Pehk – keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükkel kiraalsete molekulide tuumamagnetresonantsspektromeetria alal;
• Meelis Mihkla, Arvo Eek, Einar Meister, Heiki-Jaan Kaalep – tehnikateaduste alal töö “Eesti keele tekst-kõne süntees”;
• Andres Metspalu – arstiteaduste alal genoomiuuringud;
• Juta Haberman, Avo Miidel, Tiina Nõges, Ervin Pihu, Anto Raukas – geo- ja bioteaduste alal Peipsi järve uuringuid käsitlevad monograafiad;
• Riho Gross, Tiit Paaver – põllumajandusteaduste alal tööde tsükkel “Ohustatud ja kasvatatavate kalaliikide geneetiliste ressursside uuringud”;
• Urmas Varblane – sotsiaalteaduste alal uuringute tsükkel “Otseste välisinvesteeringute mõju siirderiikide majanduse konkurentsivõime tõstmisele”;
• Mari Must – humanitaarteaduste alal monograafiad “Vene laensõnad eesti murretes” ja “Põhjaeesti keskmurre: häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni”.
Allikas: EPL