Ellujäämine on kohustus
Paraku on kett just nii tugev, kui tugev on selle nõrgem lüli. Ega teisiti pole ka riigiga – tema edukus, turvalisus jne on otseselt seotud tema valdade edukusega.
Enamus valdu vajab toimetulekuks lisaraha, arenguks investeeringuid.
Välja pakutud haldusreform ei suuda liitmiste läbi toimetulekut parendada. Kui jätta kõrvale halduse edasise tsentraliseerimise ja kohalike eelarvete rahakasutamise valitsuskontrolli eesmärgid (st. heita kõrvale Euroopa omavalisusharta mitmed peatükid), siis minu arvutamisoskuste kohaselt peaks … tühi kott ikka kokku kukkuma.
Kaksikliit lubas koalitsioonilepingus maksukoormust mitte tõsta. Kahju, sest järgnevate kuude jooksul halveneb ääremaavaldade olukord veelgi.
Riigieelarve lisainvesteeringud kohaliku eelarve täienduseks on minimaalsed ja tendents vähenemisele jätkub, enam isegi ei tähtsustata, kus-kes investeeringute ümberjagamisega tegeleb.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt on kohalik omavalitsus riigi keskvalitsuse partneriks. Eestis on aga teised kombed.
Seni kui lepingupooled ei alusta lepingulääbirääkimisi võrdsetena (kuigi riigi keskvalitsus ning kohalik omavalitsus Euroopa harta kohaselt seda peaks olema) pole
ka lepingut ja selle tulemit. Nõustun sellega, et omavalitsusi peaks lepinguläbirääkimistel riigiga esindama linnade ja valdade omavalitsuste liit. Kahjuks on aga iga omavalitsus eraldi ja omavalitsuste liit tervikuna on vaid keskvalitsuse ees nö almuse paluja rollis.
Mis hetkest võiks omavalitsusliit olla valitsusele vääriline lepingupartner?
Igal juhul mitte enne, kui seadus on piiritlenud omavalitsuse ja riigi keskvalitsuse kohustused ja vastutuse ning määranud nende ülesannete täitmiseks vajalike finantsallikate proportsiooni.
Riiki ei ole kunagi iga tema elaniku või siis maksumaksja jaoks ühepalju. Kui aga riigi kõrgeim võim soovib (ta on seda valimistel korduvalt ka soovinud!), et elu-olu on elamisväärne nii keskuses kui ääremaal, siis tuleb ka omavalitsuse alaväärtustamise koheselt lõpetada ja riigi keskvalitsusel võtta omavalitsuste liitu võrdse partnerina.
Vaene omavalitsus jääb mittearvestatavaks partneriks nii riigile kui ka oma elanikele. Allakirjutanu lugupidamine neile, kes iseendal hinge sees suudavad hoida.
Ilma uue täiendava tuluallikata (või maksukoormuse suurendamiseta) omavalitsuste olukord (ja seda eriti ääremaadel) oma kohustuste täitmiseks ka tulevikus ei parane. See on kõigile selge. Mida aga maksustada?
Maksustama peaks minu arvates seda, mis praegu on maksustamata ja maksustama nii, et ääremaadel sellest tõesti kasu oleks.
Ettepanek on järgmine:
Lisada maksuseadusesse uus maks – metsatulumaks mäksumääraga 5-18%. Metsatulumaksu aastamäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu järgnevaks eelarveaastaks. Metsamaksuga maksustatakse kõiki metsaomanikke, kes realiseerivad tarbe- või tehnoloogilist puitu. Põletuspuid ei maksustata. Metsamaks laekub täies ulatuses metsa asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse maksuameti kaudu.
Metsamaksust tagastatakse metsaomanikule uue metsa istutuskulud istandiku kahe aasta vanuse saavutamise järel kohalikust eelarvest.
Selgituseks: maksumäära eelolevaks aastaks kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu.
Miks maksustada metsaomanikke? Miks vallale?
Usun, et metsatulumaks saaks Vaieldamatult ääremaa valdade olulisimaks investeeringute ja finantsallikaks. Samas on praegu valla teede esimeseks lõhkujaks on metsamaterjali müüja ja teede ainsaks parandajaks vald on peenrahaga. Samal ajal jaotatakse riigimetsamiljardeid tegelike metsaomanike osaluseta. Meenutagem – mets aitas omal ajal eesti krooni- nüüd on ta vaba ja aeg aidata ka inimest.
Ja palju seda oleks?
Parasjagu! Kui lähtuda ajakirjanduses avaldatud raiutud metsa kogusest üle 12 miljoni thm puitu aastas, siis maksustatava tarbepuidu kogus oleks 9-10 miljonit thm. Lugeja võiks siit edasi arvutada ise: x tarbepuidu müügihind x maksumäär 5..18% …
Kui orienteeruv summa käes, siis võiks seda võrrelda riigieelarvest omavalitsustele eraldatava rahasummaga.
Mida arvad Sina sellest ettepanekust?
Veel parem oleks, kui Sa tehtud ettepaneku kohta küsid arvamust mõnelt tuttavalt volikogu liikmelt.
Avo Blankin
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Ellujäämine on kohustus
Ellujäämine on kohustus
Paraku on kett just nii tugev, kui tugev on selle nõrgem lüli. Ega teisiti pole ka riigiga – tema edukus, turvalisus jne on otseselt seotud tema valdade edukusega.
Enamus valdu vajab toimetulekuks lisaraha, arenguks investeeringuid.
Välja pakutud haldusreform ei suuda liitmiste läbi toimetulekut parendada. Kui jätta kõrvale halduse edasise tsentraliseerimise ja kohalike eelarvete rahakasutamise valitsuskontrolli eesmärgid (st. heita kõrvale Euroopa omavalisusharta mitmed peatükid), siis minu arvutamisoskuste kohaselt peaks … tühi kott ikka kokku kukkuma.
Kaksikliit lubas koalitsioonilepingus maksukoormust mitte tõsta. Kahju, sest järgnevate kuude jooksul halveneb ääremaavaldade olukord veelgi.
Riigieelarve lisainvesteeringud kohaliku eelarve täienduseks on minimaalsed ja tendents vähenemisele jätkub, enam isegi ei tähtsustata, kus-kes investeeringute ümberjagamisega tegeleb.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt on kohalik omavalitsus riigi keskvalitsuse partneriks. Eestis on aga teised kombed.
Seni kui lepingupooled ei alusta lepingulääbirääkimisi võrdsetena (kuigi riigi keskvalitsus ning kohalik omavalitsus Euroopa harta kohaselt seda peaks olema) pole
ka lepingut ja selle tulemit. Nõustun sellega, et omavalitsusi peaks lepinguläbirääkimistel riigiga esindama linnade ja valdade omavalitsuste liit. Kahjuks on aga iga omavalitsus eraldi ja omavalitsuste liit tervikuna on vaid keskvalitsuse ees nö almuse paluja rollis.
Mis hetkest võiks omavalitsusliit olla valitsusele vääriline lepingupartner?
Igal juhul mitte enne, kui seadus on piiritlenud omavalitsuse ja riigi keskvalitsuse kohustused ja vastutuse ning määranud nende ülesannete täitmiseks vajalike finantsallikate proportsiooni.
Riiki ei ole kunagi iga tema elaniku või siis maksumaksja jaoks ühepalju. Kui aga riigi kõrgeim võim soovib (ta on seda valimistel korduvalt ka soovinud!), et elu-olu on elamisväärne nii keskuses kui ääremaal, siis tuleb ka omavalitsuse alaväärtustamise koheselt lõpetada ja riigi keskvalitsusel võtta omavalitsuste liitu võrdse partnerina.
Vaene omavalitsus jääb mittearvestatavaks partneriks nii riigile kui ka oma elanikele. Allakirjutanu lugupidamine neile, kes iseendal hinge sees suudavad hoida.
Ilma uue täiendava tuluallikata (või maksukoormuse suurendamiseta) omavalitsuste olukord (ja seda eriti ääremaadel) oma kohustuste täitmiseks ka tulevikus ei parane. See on kõigile selge. Mida aga maksustada?
Maksustama peaks minu arvates seda, mis praegu on maksustamata ja maksustama nii, et ääremaadel sellest tõesti kasu oleks.
Ettepanek on järgmine:
Lisada maksuseadusesse uus maks – metsatulumaks mäksumääraga 5-18%. Metsatulumaksu aastamäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu järgnevaks eelarveaastaks. Metsamaksuga maksustatakse kõiki metsaomanikke, kes realiseerivad tarbe- või tehnoloogilist puitu. Põletuspuid ei maksustata. Metsamaks laekub täies ulatuses metsa asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse maksuameti kaudu.
Metsamaksust tagastatakse metsaomanikule uue metsa istutuskulud istandiku kahe aasta vanuse saavutamise järel kohalikust eelarvest.
Selgituseks: maksumäära eelolevaks aastaks kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu.
Miks maksustada metsaomanikke? Miks vallale?
Usun, et metsatulumaks saaks Vaieldamatult ääremaa valdade olulisimaks investeeringute ja finantsallikaks. Samas on praegu valla teede esimeseks lõhkujaks on metsamaterjali müüja ja teede ainsaks parandajaks vald on peenrahaga. Samal ajal jaotatakse riigimetsamiljardeid tegelike metsaomanike osaluseta. Meenutagem – mets aitas omal ajal eesti krooni- nüüd on ta vaba ja aeg aidata ka inimest.
Ja palju seda oleks?
Parasjagu! Kui lähtuda ajakirjanduses avaldatud raiutud metsa kogusest üle 12 miljoni thm puitu aastas, siis maksustatava tarbepuidu kogus oleks 9-10 miljonit thm. Lugeja võiks siit edasi arvutada ise: x tarbepuidu müügihind x maksumäär 5..18% …
Kui orienteeruv summa käes, siis võiks seda võrrelda riigieelarvest omavalitsustele eraldatava rahasummaga.
Mida arvad Sina sellest ettepanekust?
Veel parem oleks, kui Sa tehtud ettepaneku kohta küsid arvamust mõnelt tuttavalt volikogu liikmelt.
Avo Blankin