Täna toimunud välisabiprojekti “Integreeruv Eesti 2002-2004” juhtkomitee
koosolekul tänas rahvastikuminister Eldar Efendijev Soomet, Rootsit, Norrat ja Suurbritanniat abi eest Eesti integratsiooniprogrammile. “Lisaks otsesele materiaalsele toetusele väljendub välisabiprojektis tunnustus riiklikule integratsioonipoliitikale, mida on teostanud Eesti kolm viimast valitsust,” ütles minister Efendijev. “Integratsioonipoliitika lőpptulemus on usaldus ühiskonnas”
Minister märkis, et omab integratsiooniprogrammiga isiklikku kokkupuudet
kahel tasandil: linnapeana avas ta Narva Vanalinna Riigikoolis
keelekümblusklassi ning programmi raames osales keelelaagris tema
vanem laps. “See vőimaldab mul öelda, et pooldan isiklikult
integratsioonipoliitikat,” sőnas minister. Tänavu alustatud suuremahuline
välisabiprojekt toob ka uusi arenguid, näiteks keelekümblus lasteaedades.
Eesti ühiskonnas multikultuursust edendav välisabiprojekt on planeeritud
kolmeks aastaks kogueelarvega kuni 33,4 miljonit krooni, millest Eesti riigi
panus moodustab 16,2 mln krooni ja taotletav välisabi 17,2 mln krooni. Suur osa projekti tegevustest on suunatud noortele. Toetatakse eesti keele őpet, sealhulgas keelekümblust eelkooli- ning alghariduse tasemel, suurendatakse
eesti ja vene keelt kőnelevate noorte omavaheliste kontaktide arvu igapäevaelus, organisatsioonide ja koolide vahel. Samuti tugevdatakse mitte-eestlaste keelelist ja professionaalset konkurentsivőimet tööjőuturul ja kutsekoolides, kaasatakse mitte-eestlasi Eesti meediasektoris ning suurendatakse mitte-eestlaste teadmisi ja motivatsiooni kodakondsuse taotlemisel.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Efendijev: välisabiprojekt tähendab meie valikute tunnustamist
Täna toimunud välisabiprojekti “Integreeruv Eesti 2002-2004” juhtkomitee
koosolekul tänas rahvastikuminister Eldar Efendijev Soomet, Rootsit, Norrat ja Suurbritanniat abi eest Eesti integratsiooniprogrammile. “Lisaks otsesele materiaalsele toetusele väljendub välisabiprojektis tunnustus riiklikule integratsioonipoliitikale, mida on teostanud Eesti kolm viimast valitsust,” ütles minister Efendijev. “Integratsioonipoliitika lőpptulemus on usaldus ühiskonnas”
Minister märkis, et omab integratsiooniprogrammiga isiklikku kokkupuudet
kahel tasandil: linnapeana avas ta Narva Vanalinna Riigikoolis
keelekümblusklassi ning programmi raames osales keelelaagris tema
vanem laps. “See vőimaldab mul öelda, et pooldan isiklikult
integratsioonipoliitikat,” sőnas minister. Tänavu alustatud suuremahuline
välisabiprojekt toob ka uusi arenguid, näiteks keelekümblus lasteaedades.
Eesti ühiskonnas multikultuursust edendav välisabiprojekt on planeeritud
kolmeks aastaks kogueelarvega kuni 33,4 miljonit krooni, millest Eesti riigi
panus moodustab 16,2 mln krooni ja taotletav välisabi 17,2 mln krooni. Suur osa projekti tegevustest on suunatud noortele. Toetatakse eesti keele őpet, sealhulgas keelekümblust eelkooli- ning alghariduse tasemel, suurendatakse
eesti ja vene keelt kőnelevate noorte omavaheliste kontaktide arvu igapäevaelus, organisatsioonide ja koolide vahel. Samuti tugevdatakse mitte-eestlaste keelelist ja professionaalset konkurentsivőimet tööjőuturul ja kutsekoolides, kaasatakse mitte-eestlasi Eesti meediasektoris ning suurendatakse mitte-eestlaste teadmisi ja motivatsiooni kodakondsuse taotlemisel.