|
Läheneval vabariigi aastapäeval jagab president Arnold Rüütel välja ligi 300 ordenit, mis on üle kahe korra vähem kui tegi seda oma lahkumisaastal eelmine president Lennart Meri. Kuidas annetavad presidendid ordeneid ja kas neid pole mitte liiga vähe?
– – – – –
Endine protokolliülem Piret Saluri, kes on töötanud koos mõlema presidendi, nii Lennart Meri kui ka Arnold Rüütliga, osutab, et veebruarikuine ordeniannetamine on ühiskondlikuks indikaatoriks. Seekordsed nimekirjad on eriti välismaalaste osas hinnanguks hiljutise NATO-kutse tähtsusele.
“Nende nimekirjade puhul võib alati välja lugeda, milline päevateema Eesti riigis on aktuaalne. Pange tähele, kui palju on kaitsepoliitikaga seotud inimesi välismaalt – need, kes on aidanud kaasa Eesti kaitsevõime arendamisele ja tugevdamisele,” kõneles endine protokolliülem Raadio Vaba Euroopale.
Saluri, kes ise saab president Rüütlilt IV klassi Valgetähe ordeni, mainis, et tema jaoks oli rõõmus uudis näiteks Eurovisiooni peaprodutsendi Juhan Paadami leidmine ordenisaajate seltskonnast. Saluri hinnangul võib kahe presidendi prioriteetidest autasustamisel leida erinevusi. “Mida ma möödunud aastast selgelt mäletan, oli see, et president Rüütel pidas väga vajalikuks tähele panna neid inimesi, kes seisid Eesti taasiseseisvumise eest,” mainis ta.
Meri puhul oli rõhuasetus pigem eelmise iseseisvusperioodiga seotud tegelastele, näiteks teenekatele vabadusvõitlejatele ja teistele, kellele ordeni annetamine toonitas riigi järjepidevust. Presidendi pressinõunik Ester Šank viitas, et hilismineviku sündmused leiavad äramärkimist nüüdki.
“Kuna möödunud aastal, mille eest nüüd teenetemärke antakse, täitus Eesti krooni käibelevõtmise kümnes aastapäev ja põhiseaduse kümnes aastapäev, siis selles nimekirjas on küll autasustatuid,” rääkis Šank.
Ka peaminister Siim Kallas saab Riigivapi II klassi ordeni just krooni taaskehtestamise eest. Sõjaajaloolane Rein Helme, kes teenetemärkide vastu elavat huvi tunneb, leiab, et 293 teenetemärki on kaugelt liiga vähe, eriti kui suur osa neist välismaalastele jagatakse.
“Nii et kokku ikkagi üle 40 välismaalase, jääb üle laias laastus 250 Eesti Vabariigi kodanikku. See on naeruväärselt vähe. Miks ma nii ütlen? Sellepärast, et meie ei ole saanud oma iseseisvust arendada järjepidevalt. Ja kui me vaatame seda nimekirja tähelepanelikult, siis me leiame sealt ikkagi sellist vanade võlgade likvideerimist,” rääkis Helme.
Nõnda kitsi jagamise korral saavad nimekirjad enne täis, kui jõutakse praeguse elu saavutuste tunnustamiseni. Helme arvates tuleks eeskuju võtta Soomest, kus vabariigi aastapäeval annetab president 5000 teenetemärki: “Meie normaalne norm oleks 1000, eeldusel, et me oleme kõik vanad võlad likvideerinud.” Rein Helme arvates on mõned riigid teinud selle vea, et pole tihanud oma kodanikke ordenitega tunnustada ja seega jagavad neile teenetemärke hoopis teised riigid.
www.vabaeuroopa.org
|
Uudised
Eestis ordenitega ei priisata
Eestis ordenitega ei priisata
Priit Simson – 4. veebruar, 2003 21:41
Läheneval vabariigi aastapäeval jagab president Arnold Rüütel välja ligi 300 ordenit, mis on üle kahe korra vähem kui tegi seda oma lahkumisaastal eelmine president Lennart Meri. Kuidas annetavad presidendid ordeneid ja kas neid pole mitte liiga vähe?
– – – – –
Endine protokolliülem Piret Saluri, kes on töötanud koos mõlema presidendi, nii Lennart Meri kui ka Arnold Rüütliga, osutab, et veebruarikuine ordeniannetamine on ühiskondlikuks indikaatoriks. Seekordsed nimekirjad on eriti välismaalaste osas hinnanguks hiljutise NATO-kutse tähtsusele.
“Nende nimekirjade puhul võib alati välja lugeda, milline päevateema Eesti riigis on aktuaalne. Pange tähele, kui palju on kaitsepoliitikaga seotud inimesi välismaalt – need, kes on aidanud kaasa Eesti kaitsevõime arendamisele ja tugevdamisele,” kõneles endine protokolliülem Raadio Vaba Euroopale.
Saluri, kes ise saab president Rüütlilt IV klassi Valgetähe ordeni, mainis, et tema jaoks oli rõõmus uudis näiteks Eurovisiooni peaprodutsendi Juhan Paadami leidmine ordenisaajate seltskonnast. Saluri hinnangul võib kahe presidendi prioriteetidest autasustamisel leida erinevusi. “Mida ma möödunud aastast selgelt mäletan, oli see, et president Rüütel pidas väga vajalikuks tähele panna neid inimesi, kes seisid Eesti taasiseseisvumise eest,” mainis ta.
Meri puhul oli rõhuasetus pigem eelmise iseseisvusperioodiga seotud tegelastele, näiteks teenekatele vabadusvõitlejatele ja teistele, kellele ordeni annetamine toonitas riigi järjepidevust. Presidendi pressinõunik Ester Šank viitas, et hilismineviku sündmused leiavad äramärkimist nüüdki.
“Kuna möödunud aastal, mille eest nüüd teenetemärke antakse, täitus Eesti krooni käibelevõtmise kümnes aastapäev ja põhiseaduse kümnes aastapäev, siis selles nimekirjas on küll autasustatuid,” rääkis Šank.
Ka peaminister Siim Kallas saab Riigivapi II klassi ordeni just krooni taaskehtestamise eest. Sõjaajaloolane Rein Helme, kes teenetemärkide vastu elavat huvi tunneb, leiab, et 293 teenetemärki on kaugelt liiga vähe, eriti kui suur osa neist välismaalastele jagatakse.
“Nii et kokku ikkagi üle 40 välismaalase, jääb üle laias laastus 250 Eesti Vabariigi kodanikku. See on naeruväärselt vähe. Miks ma nii ütlen? Sellepärast, et meie ei ole saanud oma iseseisvust arendada järjepidevalt. Ja kui me vaatame seda nimekirja tähelepanelikult, siis me leiame sealt ikkagi sellist vanade võlgade likvideerimist,” rääkis Helme.
Nõnda kitsi jagamise korral saavad nimekirjad enne täis, kui jõutakse praeguse elu saavutuste tunnustamiseni. Helme arvates tuleks eeskuju võtta Soomest, kus vabariigi aastapäeval annetab president 5000 teenetemärki: “Meie normaalne norm oleks 1000, eeldusel, et me oleme kõik vanad võlad likvideerinud.” Rein Helme arvates on mõned riigid teinud selle vea, et pole tihanud oma kodanikke ordenitega tunnustada ja seega jagavad neile teenetemärke hoopis teised riigid.
www.vabaeuroopa.org