|
Kolmapäeval Eestisse visiidile saabunud NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioon tutvus etniliste vähemuste olukorraga. Visiit on järelkajaks selle aasta mais Venemaa poolt assambleele esitatud raportile, kus kurdeti, et Eestis ja Lätis rikutakse vene vähemuse õigusi. Raportit menetlusse ei võetud, kuid olukorraga otsustati siiski kohapeal tutvuda. Assamblee demokraaatliku korralduse alamkomitee esimehe Niki Bettendorfi sõnul suuri probleeme Eestil vene vähemusega ei ole.
– – – – –
Selle aasta 26. mail esitas Venemaa Prahas NATO Parlamentaarse Assamblee tsiviiljulgeolekukomiteele raporti vene vähemuse olukorrast Eestis ja Lätis. Komisjon otsustas raportit töösse mitte võtta, kuid kompromissvariandina lepiti kokku, et Assamblee delegatsioon käib kohapeal asjaga tutvumas.
Delegatsiooni juhi Assamblee demokraatliku korralduse alamkomitee esimehe Niki Bettendorfi sõnul nad Eestis erilisi probleeme ei näe: “Me jõudsime selgusele, et te olete viimase aasta jooksul väga kiiresti ja hästi edenenud. Ma ütleks, et teie maal on ka etnilistel vähemustel kerge elada. Mõnedes vähemusega asustatud regioonides on probleeme eesti keelega. Siin oleks võib-olla põhjust erinevate regioonide jaoks seadusi natuke leevendada.”
Bettendorfi sõnul olid delegatsiooniga kohtunud vähemuse esindajad eluga Eestis väga rahul. Keele küsimus ei ole tema sõnul takistuseks nooremale põlvkonnale, kuid valmistab raskusi eakatele, kellel seetõttu on raske saada Eesti kodakondust.
Mingit probleemi ei näinud Bettendorf seoses Eesti riigikeelega: “On täiesti normaalne, et teie riigikeel on eesti keel. Ka meie oleme oma riikides väga uhked oma keele üle. Teie riik on alles noor, ja see on täiesti normaalne, et inimene, kes soovib saada kodakondsust, õpib ära eesti keele.”
NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioon kohtus ka õiguskantsleri Allar Jõksiga, kelle sõnul tal väga palju delegatsioonile öelda ei olnud: “Ma pidin neile tunnistama, et rahvusvähemusi puudutavaid kaebusi on meil tegelikult väga vähe. Ja siis oli järgmine küsimus, et miks neid vähe on.”
Kohtumisel rahvastikuministri Paul-Eerik Rummoga ei võetud raporti küsimust üldse üles. “Ligi tunniajase kohtumise jooksul ei meenutanud külalised seda raportit kordagi ja ei pidanud vajalikuks sellele ka kuidagi viidata,” ütles Paul-Eesrik Rummo Raadio vaba Euroopale.
NATO Parlametaarse Assamblee Eesti delegatsiooni ja Riigikogu liikme Toomas Teini sõnul on visiidi tulemus ette teada – selleks on tema sõnul lühike kokkuvõtte, mida kuskil edasi ei käsitleta. Toomas Tein kohtus neljapäeval ka delegatsiooni kuulunud arvuka Venemaa esindusega: “Seal oli näiteks Pihkva oblastist valitud Venemaa Riigiduuma saadik, kes ütles, et tal on Eestis palju sõpru ja sellel kõigel on poliitiline maik küljes.”
“Kui Venemaa raportit oleks käsitletud konkreetselt nii nagu näeb ette assamblee kodukord, siis oleks tulemus olnud võib olla teistsugune. Praegune on tulemus ikkagi see, et see ei ole Parlamentaarse Assamblee ametlik dokument. See dokument on nagu reisikiri; need muljed kirjutab kokku NATO Parlamentaarse Assamblee sekretariaat ja see ei ole ühe riigi poolt suunatud,” ütles Toomas Tein Raadio Vaba Euroopale.
Eestist suundub delegatsioon Lätti, kus laupäeval toimub Euroopa Liiduga ühinemist puudutav referendum.
|
Uudised
Eestil pole probleeme vene vähemusega
NATO PA delegatsioon: Eestil pole probleeme vene vähemusega
Ülo Mattheus – 19. september, 2003 18:13
Kolmapäeval Eestisse visiidile saabunud NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioon tutvus etniliste vähemuste olukorraga. Visiit on järelkajaks selle aasta mais Venemaa poolt assambleele esitatud raportile, kus kurdeti, et Eestis ja Lätis rikutakse vene vähemuse õigusi. Raportit menetlusse ei võetud, kuid olukorraga otsustati siiski kohapeal tutvuda. Assamblee demokraaatliku korralduse alamkomitee esimehe Niki Bettendorfi sõnul suuri probleeme Eestil vene vähemusega ei ole.
– – – – –
Selle aasta 26. mail esitas Venemaa Prahas NATO Parlamentaarse Assamblee tsiviiljulgeolekukomiteele raporti vene vähemuse olukorrast Eestis ja Lätis. Komisjon otsustas raportit töösse mitte võtta, kuid kompromissvariandina lepiti kokku, et Assamblee delegatsioon käib kohapeal asjaga tutvumas.
Delegatsiooni juhi Assamblee demokraatliku korralduse alamkomitee esimehe Niki Bettendorfi sõnul nad Eestis erilisi probleeme ei näe: “Me jõudsime selgusele, et te olete viimase aasta jooksul väga kiiresti ja hästi edenenud. Ma ütleks, et teie maal on ka etnilistel vähemustel kerge elada. Mõnedes vähemusega asustatud regioonides on probleeme eesti keelega. Siin oleks võib-olla põhjust erinevate regioonide jaoks seadusi natuke leevendada.”
Bettendorfi sõnul olid delegatsiooniga kohtunud vähemuse esindajad eluga Eestis väga rahul. Keele küsimus ei ole tema sõnul takistuseks nooremale põlvkonnale, kuid valmistab raskusi eakatele, kellel seetõttu on raske saada Eesti kodakondust.
Mingit probleemi ei näinud Bettendorf seoses Eesti riigikeelega: “On täiesti normaalne, et teie riigikeel on eesti keel. Ka meie oleme oma riikides väga uhked oma keele üle. Teie riik on alles noor, ja see on täiesti normaalne, et inimene, kes soovib saada kodakondsust, õpib ära eesti keele.”
NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioon kohtus ka õiguskantsleri Allar Jõksiga, kelle sõnul tal väga palju delegatsioonile öelda ei olnud: “Ma pidin neile tunnistama, et rahvusvähemusi puudutavaid kaebusi on meil tegelikult väga vähe. Ja siis oli järgmine küsimus, et miks neid vähe on.”
Kohtumisel rahvastikuministri Paul-Eerik Rummoga ei võetud raporti küsimust üldse üles. “Ligi tunniajase kohtumise jooksul ei meenutanud külalised seda raportit kordagi ja ei pidanud vajalikuks sellele ka kuidagi viidata,” ütles Paul-Eesrik Rummo Raadio vaba Euroopale.
NATO Parlametaarse Assamblee Eesti delegatsiooni ja Riigikogu liikme Toomas Teini sõnul on visiidi tulemus ette teada – selleks on tema sõnul lühike kokkuvõtte, mida kuskil edasi ei käsitleta. Toomas Tein kohtus neljapäeval ka delegatsiooni kuulunud arvuka Venemaa esindusega: “Seal oli näiteks Pihkva oblastist valitud Venemaa Riigiduuma saadik, kes ütles, et tal on Eestis palju sõpru ja sellel kõigel on poliitiline maik küljes.”
“Kui Venemaa raportit oleks käsitletud konkreetselt nii nagu näeb ette assamblee kodukord, siis oleks tulemus olnud võib olla teistsugune. Praegune on tulemus ikkagi see, et see ei ole Parlamentaarse Assamblee ametlik dokument. See dokument on nagu reisikiri; need muljed kirjutab kokku NATO Parlamentaarse Assamblee sekretariaat ja see ei ole ühe riigi poolt suunatud,” ütles Toomas Tein Raadio Vaba Euroopale.
Eestist suundub delegatsioon Lätti, kus laupäeval toimub Euroopa Liiduga ühinemist puudutav referendum.