|
 Lähema 10-15 hakkab Eesti oma põlevkivist taas tootma kõrgekvaliteedilist ja konkurentsivõimelise hinnaga autokütust, usub Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkiviinstituudi direktor Jüri Soone, kes juba kaks aastat on koostöös Ameerika teadlastega uurinud uusi tehnoloogiaid Eesti põlevkivi kasutamiseks.
– – – – –
Põlevkivibensiini on Eestis tegelikult juba toodetud – enne Teist Maailmasõda oli Eesti üks maailma väheseid autokütuse eksportijaid. Kiviõlis toodetud bensiini oktaanarvuks oli 66.
Seni teadaolevate tehnoloogiate järgi oleks põlevkivibensiin siiski mõttetult kallis ja ebakvaliteetne. Eesti põlevkiviõli kasutatakse praegu peamiselt katlamajades ja laevakütusena. Juba aasta pärast valmib aga Eesti ja USA teadlaste uuring, mis näitab, kuidas toota põlevkiviõlist kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõimelise hinnaga bensiini. See ei ole utoopia, kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkiviinstituudi direktor professor Jüri Soone.
“Tuleviku vedelkütus nafta asendajana on just põlevkiviõli,” ütles Soone. “Põlevkiviõli on selles mõttes täiesti samaväärne, kui peame silmas standardeid, mis kehtivad täna mootorikütusele.”
Maailma naftavarusid jätkub veel vaid umbes 40 aastaks. Nafta hind tõuseb pidevalt. Eesti suurima põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman prognoosib, et umbes 10-15 aasta pärast maksab põlevkivibensiin samapalju kui naftast toodetud.
“Nafta baasil toodetud autokütused ei lähe odavamaks,” kinnitas Parkman. “Mingil hetkel tekib moment, kus mõlema hind on võrdne.”
Professor Soone sõnul hakatakse Eesti-Ameerika põlevkiviprojektile juba aasta pärast investoreid otsima – nii Eestist kui välismaalt.
“Projekt saab aasta pärast niipalju valmis, et me saaksime tööstustele välja pakkuda andmeid, mille põhjal alustada koostööd ja ühiseid programme tootearenduse osas,” märkis Soone.
Bensiini ümbertöötlemistehase ehitamine Eestisse end siiski tõenäoliselt ära ei tasu, väidab professor Soone. Janek Parkmani sõnul võiks ümbertöötlemiseks kasutada Soome või Leedu tehaseid.
“Eesti mahud järeltöötlustehase jaoks on liiga väikesed,” ütles Parkman. “Tehased on olemas Soomes ja Leedus, võiks põlevkiviõli sinna transportida ja seal töödelda.”
Professor Jüri Soone teeb aga veelgi suuremaid tulevikuplaane. Tema sõnul võib Eesti hakata tulevikus eksportima ka oma täiustatud põlevkivitehnoloogiat, sest Eesti asjatundjate teadmised põlevkivist on ühed parimad maailmas. Suured põlevkivivarud on maailmas veel Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Hiinas, Kasahstanis ja Jordaanias. Ent erinevalt Eestist ei ole seal veel põlevkivi laialt kasutatud ega uuritud. Põlevkiviõli varud maailmas ületavad üldse naftavarusid. Ning nüüd, mil nafta hakkab otsa lõppema, pöörabki üha enam riike pilgu põlevkivi poole.
|
Uudised
Eesti võib hakata taas põlevkivibensiini tootma
Eesti võib hakata taas põlevkivibensiini tootma
Külli-Riin Tigasson, Vabaeuroopa.org. – 20. veebruar, 2003 22:04
– – – – –
Põlevkivibensiini on Eestis tegelikult juba toodetud – enne Teist Maailmasõda oli Eesti üks maailma väheseid autokütuse eksportijaid. Kiviõlis toodetud bensiini oktaanarvuks oli 66.
Seni teadaolevate tehnoloogiate järgi oleks põlevkivibensiin siiski mõttetult kallis ja ebakvaliteetne. Eesti põlevkiviõli kasutatakse praegu peamiselt katlamajades ja laevakütusena. Juba aasta pärast valmib aga Eesti ja USA teadlaste uuring, mis näitab, kuidas toota põlevkiviõlist kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõimelise hinnaga bensiini. See ei ole utoopia, kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkiviinstituudi direktor professor Jüri Soone.
“Tuleviku vedelkütus nafta asendajana on just põlevkiviõli,” ütles Soone. “Põlevkiviõli on selles mõttes täiesti samaväärne, kui peame silmas standardeid, mis kehtivad täna mootorikütusele.”
Maailma naftavarusid jätkub veel vaid umbes 40 aastaks. Nafta hind tõuseb pidevalt. Eesti suurima põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman prognoosib, et umbes 10-15 aasta pärast maksab põlevkivibensiin samapalju kui naftast toodetud.
“Nafta baasil toodetud autokütused ei lähe odavamaks,” kinnitas Parkman. “Mingil hetkel tekib moment, kus mõlema hind on võrdne.”
Professor Soone sõnul hakatakse Eesti-Ameerika põlevkiviprojektile juba aasta pärast investoreid otsima – nii Eestist kui välismaalt.
“Projekt saab aasta pärast niipalju valmis, et me saaksime tööstustele välja pakkuda andmeid, mille põhjal alustada koostööd ja ühiseid programme tootearenduse osas,” märkis Soone.
Bensiini ümbertöötlemistehase ehitamine Eestisse end siiski tõenäoliselt ära ei tasu, väidab professor Soone. Janek Parkmani sõnul võiks ümbertöötlemiseks kasutada Soome või Leedu tehaseid.
“Eesti mahud järeltöötlustehase jaoks on liiga väikesed,” ütles Parkman. “Tehased on olemas Soomes ja Leedus, võiks põlevkiviõli sinna transportida ja seal töödelda.”
Professor Jüri Soone teeb aga veelgi suuremaid tulevikuplaane. Tema sõnul võib Eesti hakata tulevikus eksportima ka oma täiustatud põlevkivitehnoloogiat, sest Eesti asjatundjate teadmised põlevkivist on ühed parimad maailmas. Suured põlevkivivarud on maailmas veel Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Hiinas, Kasahstanis ja Jordaanias. Ent erinevalt Eestist ei ole seal veel põlevkivi laialt kasutatud ega uuritud. Põlevkiviõli varud maailmas ületavad üldse naftavarusid. Ning nüüd, mil nafta hakkab otsa lõppema, pöörabki üha enam riike pilgu põlevkivi poole.