Täna, 30. juulil toimus Brüsselis kaheksateistkümnes Eesti ja Euroopa Liidu
liitumisläbirääkimiste voor delegatsioonide tegevjuhtide tasemel. Eesti
delegatsiooni juhtis välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann ning
Euroopa Liidu delegatsiooni eesistuja Taani suursaadik Poul Skytte
Christoffersen.
Kohtumise alguses tõdesid delegatsioonijuhid, et Taani eesistumine on hästi
alanud, ning avaldasid lootust, et läbirääkimiste ajakavast õnnestub ka
kinni pidada.
Suursaadik Christoffersen nimetas laienemist Taani eesistumise
tipp-prioriteediks ning teatas, et kõik teemad, mis ei ole seotud oluliste
eelarveküsimustega, on kavas lahendada varasügisel, seega enne kui
Komisjonil valmivad eduaruanded kandidaatriikide kohta. Taani kavatseb
eesistumisajal kiirendada ka liitumislepingute koostamist, et saaks need
allkirjastada 2003.a. kevadel.
Põhiteemana arutati energeetika peatükiga seonduvat. Otsustati, et peatükk
edasisi arutelusid ei vaja ning see on võimalik ajutiselt sulgeda.
Pooled leidsid, et pikkade läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepped on väga olulised, pidades silmas energeetikaga seonduvate küsimuste keerulisust. Suursaadik Christoffersen toonitas, et kokkulepete saavutamine ei olnud kerge, ning väljendas veendumust, et leitud kokkulepped on pragmaatilised ja võimaldavad Eestil restruktureerida põlevkivisektorit. Christoffersen nimetas Eestile põlevkivisektorist tulenevaid väljakutseid erakordseteks.
Alar Streimann toonitas Taani kui eesistujamaa rolli lahenduse leidmisel
ning avaldas rahulolu, et Euroopa Liit tunnustas Eestile ainuomase
põlevkivienergeetika jätkusuutlikkuse tähtsust. Ta mainis, et pikkade
läbirääkimiste kestel oli hetki, kus kokkulepe näis olevat välistatud; seda
suurem on aga tänane heameel selle üle, et konstruktiivses koostöös
Komisjoniga on Eesti saavutanud maksimumi esitatud taotlustest.
Eesti leppis kokku Euroopa Liiduga üleminekuperioodi elektrituru
järkjärguliseks avamiseks aastani 2012. Lepiti kokku ka
üleminekukorralduses, mille esimeses etapis jätkab Eesti praeguse turu
avatuse määraga 10%; aastaks 2009 avab Eesti 35% oma elektriturust ning turu täieliku avamiseni vastavalt Euroopa Liidu Barcelona Ülemkogu otsustele jõuab Eesti 31. detsembriks 2012. Selle kokkulepe juures arvestas Euroopa Liit Eesti taotluse sotsiaalset, majanduslikku ja regionaalset mõju, samuti energiavaru julgeoleku- ning keskkonna-aspekte. Euroopa Liit tunnustas seejuures Eesti spetsiifilist olukorda, mis on seotud põlevkivisektori rekonstrueerimisega, mistõttu on 2012.a. lõpuni vajalikud erilised pingutused.
Vastavalt Barcelona Ülemkogu otsustele tuleb liikmesriikidel 2004. aastaks
tagada Euroopa Liidu ettevõtetele, st kõigile elektritarbijatele (välja
arvatud kodutarbijad) võimalus valida vabalt elektrienergia tarnijat. See
tähendab Euroopa Liidu elektrituru liberaliseerimist vähemalt 60% osas.
Kokkulepe saavutati ka põlevkiviuuringute kaasrahastamise küsimuses Euroopa Liidu söe- ja teraseteaduse fondist. Seega lisatakse põlevkivi sarnaselt kivisöega nimetatud fondi vahenditest kaasfinantseeritavate uuringusuundade loetellu. Eestile on oluline toetada teadusarengut põlevkiviuuringute valdkonnas.
Euroopa Liit nõustus Eesti taotlusega 90-päevase vedelkütuse miinimumvaru loomise nõude osas. Eesti ja Euroopa Liit leppisid kokku üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2009. Vedelkütuse varu loomine on seotud suurte rahaliste kulutustega ning pikema perioodi vältel saab rahalist koormust rohkem hajutada.
Euroopa Liit nõustus tehnilisel tasemel lahendama Eesti poolt kõnelustel
tõstatatud mitmeid tehnilisi taotlusi. Tehniliste konsultatsioonide raames
lahendatakse Eesti taotlused põlevkivi valdkonnas parima võimaliku
tehnoloogia (ingl.k.Best Available Technique) väljatöötamiseks ja
põlevkivikeemiatoodete turustamise hõlbustamiseks.
Pärast energeetika peatüki ajutist sulgemist on Eestil suletud 28 peatükki.
Energeetika peatükist ja liitumisläbirääkimiste hetkeseisust lähemalt saab
lugeda välisministeeriumi kodulehel www.vm.ee.
30.07.2002
Peatükk nr. 14
ENERGEETIKA
Taustinformatsioon
Läbirääkimised energeetika peatükis algasid novembris 1999 ja on kestnud
tänaseks peaaegu kolm aastat. Energeetika on olnud üks neist
läbirääkimisteemadest, kus Eestil on tulnud koos Euroopa Komisjoniga otsida lahendusi ainult Eestile omastele probleemidele. See peatükk on seotud Euroopa Liidu liikmesriikides vähetuntud maavara – põlevkivi kasutamisega seotud probleemidega.
Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste avamisel Brüsselis 31. märtsil 1998
tegi Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves muu hulgas järgmise avalduse:
“Eestile on omane suur sõltuvus põlevkivist kui energiaallikast. See
ainulaadne kohalik loodusvara kindlustab Eesti sõltumatu varustamise
elektrienergiaga. Suur osa Eesti kirdepiirkonnast ja selle elanikkonnast on
seotud põlevkivi tootmise, töötlemise ja kasutamisega.
Sotsiaalmajanduslikust seisukohast sõltub kogu Eesti tööstus ja majandus
põlevkivi tootmisest.”
Eesti saavutas Euroopa Liidu poolse tunnustuse põlevkivi kui unikaalse
kohaliku kütuse osas, mis oli aluseks ka ELi nõustumisele Eesti poolt
taotletud üleminekuperioodiga energiaturu avamise osas. EL toonitas Eesti
põlevkivienergeetika ainulaadsust ning võttis arvesse sellega seotud
sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.
Energeetika peatüki puhul on Eestile kõige tähtsamaks kaks peamist
valdkonda: põlevkivisektoriga seotud teemad ning vedelkütuste kohustusliku 90-päevase miinimumvaru loomine.
Põlevkivisektor
Läbirääkimiste alguses viitas Eesti sellele, et liitumisjärgselt peab olema
tagatud Eesti põlevkivisektori jätkusuutlik areng. Eesti oli seisukohal, et
kokkulepe peab tuginema Eesti põlevkivi sektori unikaalse olukorra
tunnustamisele liikmesriikides ning Eesti elektriturukorralduse
aktsepteerimisele.
Põlevkivi energeetika jätkumine on Eestile oluline kolmel peamisel põhjusel:
*Energiasõltumatus
*Eesti maksebilansi tasakaal
*tööhõive tagamine Ida-Virumaal.
Elektrituru avamine
Eesti ja Euroopa Liit leppisid elektrituru järkjärguliseks avamiseks kokku
järgmise üleminekukorralduse:
*31. detsembriks 2008 avab Eesti 35% oma elektriturust
*31. detsembriks 2012 viib Eesti elektrituru avamise
täielikult kooskõlla Euroopa Liidu Barcelona Ülemkogu otsustega. (Vastavalt Barcelona Ülemkogu otsustele tuleb liikmesriikidel 2004. aastaks tagada ELi ettevõtetele st kõigile elektritarbijatele välja arvatud kodutarbijad) võimalus vabalt valida elektrienergia tarnijat. See tähendab Euroopa Liidu elektrituru liberaliseerimist vähemalt 60% osas.)
Selle kokkulepe juures arvestas EL Eesti taotluse sotsiaalset, majanduslikku ja regionaalset mõju ja energiavaru julgeoleku- ning keskkonnaaspekte; samuti põlevkivienergeetika restruktureerimise erandlikku protsessi.
Praeguse seadusandluse kohaselt on Eesti elektriturg avatud umbes 10%
ulatuses. Kokkulepitud üleminekukorraldus annab Eestile võimaluse viia läbi põlevkivisektori käimasolev restruktureerimine ja renoveerimine ning jätkata põlevkivienergia tootmist. Sellega säilib Eestil ka otsustusõigus selle üle, milliste astmetena ja milliste intervallidega üleminekuaja tähtaegade vahel oma elektriturgu avada. See omakorda võimaldab kaudselt kontrollida ka põlevkivielektri hinnatõusu.
Põlevkivi teadusuuringud
Eesti saavutas põlevkiviuuringute sihtotstarbelise kaasrahastamise Euroopa
Liidu söe- ja teraseteaduse fondist (mis alates 24. juulist 2002 läks üle
Euroopa Komisjoni haldusesse). Lepiti kokku, et põlevkivi lisatakse
sarnaselt kivisöega nimetatud fondi vahenditest kaasfinantseeritavate
uuringusuundade loetellu. Eestile on oluline toetada teaduspotentsiaali
arendamist põlevkiviuuringute valdkonnas kogu põlevkivi tootmise ja
töötlemise väärtusketi ulatuses, mis hõlmab nii põlevkivi energeetikat kui
ka põlevkiviõli ja -kemikaalide tootmist.
Vedelkütuse 90-päevase kohutusliku miinimumvaru loomine
Eesti ja Euroopa Liit leppisid kokku üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2009, mille jooksul peab Eesti looma 90-päevase vedelkütuse miinimumvaru.
Sellise hulga vedelkütuse varu loomine on seotud suurte rahaliste
kulutustega ning pikema perioodi vältel saab rahalist koormust hajutada.
Eesti lähtub varu loomisel ELi praktikast, mille kohaselt hoiab riik ühte
kolmandikku ja kütusefirmad kahte kolmandikku miinimumvarust. Kohustuslik miinimumvarude suurus arvutatakse aastase vedelkütuse tarbimise põhjal iga kalendriaasta puhul uuesti.
Eesti kavatseb miinimumvaru luua vastavalt ülemineku ajagraafikule kuni 31. detsembrini 2009, mis sisaldub 1. juulil 2001 jõustunud vedelkütuse
miinimumvaru seaduses. Vedelkütuse miinimumvaru luuakse kohustuslikult kõikides naftapõhistes vedelkütuste kategooriates, mida riigis tarbitakse. Eesti puhul on need autobensiin, diislikütus, lennukibensiin, kerge kütteõli, raske kütteõli, keroseen ja lennupetrool.
Eesti loobus läbirääkimiste käigus taotlusest lugeda põlevkiviõli
kohustusliku vedelkütuse miinimumvaru hulka.
Muudest energeetika peatüki teemadest, mis on lahendatavad tehnilisel
tasemel:
* Parima olemasoleva tehnika (BAT) arendamine nii
põlevkivienergeetikas kui ka põlevkivikemikaalide valdkonnas: Jätkuvad
ekspertide tasemel läbirääkimised Euroopa Komisjoniga eesmärgiga ühineda Sevilla saasteennetuse protsessiga parima saadaoleva tehnika arendamiseks põlevkivi valdkonnas ja selle väljatöötamise ühendusepoolseks rahastamiseks.
*Põlevkiviõli ja sellest toodetud kemikaalidest teavitamine: Edasiste tehniliste konsultatsioonide käigus ekspertide tasemel otsitakse Euroopa Liiduga lahendust põlevkivikemikaalide turustamise probleemile, eesmärgiga saavutada põlevkivikemikaalidest teavitamine lihtsustatud protseduuri alusel.
*Põlevkivisektori sotsiaalsed probleemid: Ida-Virumaa tööhõive
problemaatikat käsitletakse Riiklikus Arengukavas (st mitte energeetika
peatüki raames), arvestades võimalust seejärel vastavaid meetmeid Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastada.
*Põlevkivienergeetika keskkonnakaalutlused: Energeetika peatüki
läbirääkimistel viidatase suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate
saasteainete heitkoguste piiramise direktiivi 2001/80/EÜ nõuete puhul
vajadusele leida lahendus põlevkivi kui olulise kütuseallika põletamisel
tekkivate heitmete piirväärtustele, ühtlasi märgitakse, et konkreetsed
sellekohased taotlused esitatakse ja neid käsitletakse sisuliselt
liitumisläbirääkimistel keskkonnapoliitika peatükis.
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
Uudised
Eesti sulges energeetika peatüki
Täna, 30. juulil toimus Brüsselis kaheksateistkümnes Eesti ja Euroopa Liidu
liitumisläbirääkimiste voor delegatsioonide tegevjuhtide tasemel. Eesti
delegatsiooni juhtis välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann ning
Euroopa Liidu delegatsiooni eesistuja Taani suursaadik Poul Skytte
Christoffersen.
Kohtumise alguses tõdesid delegatsioonijuhid, et Taani eesistumine on hästi
alanud, ning avaldasid lootust, et läbirääkimiste ajakavast õnnestub ka
kinni pidada.
Suursaadik Christoffersen nimetas laienemist Taani eesistumise
tipp-prioriteediks ning teatas, et kõik teemad, mis ei ole seotud oluliste
eelarveküsimustega, on kavas lahendada varasügisel, seega enne kui
Komisjonil valmivad eduaruanded kandidaatriikide kohta. Taani kavatseb
eesistumisajal kiirendada ka liitumislepingute koostamist, et saaks need
allkirjastada 2003.a. kevadel.
Põhiteemana arutati energeetika peatükiga seonduvat. Otsustati, et peatükk
edasisi arutelusid ei vaja ning see on võimalik ajutiselt sulgeda.
Pooled leidsid, et pikkade läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepped on väga olulised, pidades silmas energeetikaga seonduvate küsimuste keerulisust. Suursaadik Christoffersen toonitas, et kokkulepete saavutamine ei olnud kerge, ning väljendas veendumust, et leitud kokkulepped on pragmaatilised ja võimaldavad Eestil restruktureerida põlevkivisektorit. Christoffersen nimetas Eestile põlevkivisektorist tulenevaid väljakutseid erakordseteks.
Alar Streimann toonitas Taani kui eesistujamaa rolli lahenduse leidmisel
ning avaldas rahulolu, et Euroopa Liit tunnustas Eestile ainuomase
põlevkivienergeetika jätkusuutlikkuse tähtsust. Ta mainis, et pikkade
läbirääkimiste kestel oli hetki, kus kokkulepe näis olevat välistatud; seda
suurem on aga tänane heameel selle üle, et konstruktiivses koostöös
Komisjoniga on Eesti saavutanud maksimumi esitatud taotlustest.
Eesti leppis kokku Euroopa Liiduga üleminekuperioodi elektrituru
järkjärguliseks avamiseks aastani 2012. Lepiti kokku ka
üleminekukorralduses, mille esimeses etapis jätkab Eesti praeguse turu
avatuse määraga 10%; aastaks 2009 avab Eesti 35% oma elektriturust ning turu täieliku avamiseni vastavalt Euroopa Liidu Barcelona Ülemkogu otsustele jõuab Eesti 31. detsembriks 2012. Selle kokkulepe juures arvestas Euroopa Liit Eesti taotluse sotsiaalset, majanduslikku ja regionaalset mõju, samuti energiavaru julgeoleku- ning keskkonna-aspekte. Euroopa Liit tunnustas seejuures Eesti spetsiifilist olukorda, mis on seotud põlevkivisektori rekonstrueerimisega, mistõttu on 2012.a. lõpuni vajalikud erilised pingutused.
Vastavalt Barcelona Ülemkogu otsustele tuleb liikmesriikidel 2004. aastaks
tagada Euroopa Liidu ettevõtetele, st kõigile elektritarbijatele (välja
arvatud kodutarbijad) võimalus valida vabalt elektrienergia tarnijat. See
tähendab Euroopa Liidu elektrituru liberaliseerimist vähemalt 60% osas.
Kokkulepe saavutati ka põlevkiviuuringute kaasrahastamise küsimuses Euroopa Liidu söe- ja teraseteaduse fondist. Seega lisatakse põlevkivi sarnaselt kivisöega nimetatud fondi vahenditest kaasfinantseeritavate uuringusuundade loetellu. Eestile on oluline toetada teadusarengut põlevkiviuuringute valdkonnas.
Euroopa Liit nõustus Eesti taotlusega 90-päevase vedelkütuse miinimumvaru loomise nõude osas. Eesti ja Euroopa Liit leppisid kokku üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2009. Vedelkütuse varu loomine on seotud suurte rahaliste kulutustega ning pikema perioodi vältel saab rahalist koormust rohkem hajutada.
Euroopa Liit nõustus tehnilisel tasemel lahendama Eesti poolt kõnelustel
tõstatatud mitmeid tehnilisi taotlusi. Tehniliste konsultatsioonide raames
lahendatakse Eesti taotlused põlevkivi valdkonnas parima võimaliku
tehnoloogia (ingl.k.Best Available Technique) väljatöötamiseks ja
põlevkivikeemiatoodete turustamise hõlbustamiseks.
Pärast energeetika peatüki ajutist sulgemist on Eestil suletud 28 peatükki.
Energeetika peatükist ja liitumisläbirääkimiste hetkeseisust lähemalt saab
lugeda välisministeeriumi kodulehel www.vm.ee.
30.07.2002
Peatükk nr. 14
ENERGEETIKA
Taustinformatsioon
Läbirääkimised energeetika peatükis algasid novembris 1999 ja on kestnud
tänaseks peaaegu kolm aastat. Energeetika on olnud üks neist
läbirääkimisteemadest, kus Eestil on tulnud koos Euroopa Komisjoniga otsida lahendusi ainult Eestile omastele probleemidele. See peatükk on seotud Euroopa Liidu liikmesriikides vähetuntud maavara – põlevkivi kasutamisega seotud probleemidega.
Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste avamisel Brüsselis 31. märtsil 1998
tegi Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves muu hulgas järgmise avalduse:
“Eestile on omane suur sõltuvus põlevkivist kui energiaallikast. See
ainulaadne kohalik loodusvara kindlustab Eesti sõltumatu varustamise
elektrienergiaga. Suur osa Eesti kirdepiirkonnast ja selle elanikkonnast on
seotud põlevkivi tootmise, töötlemise ja kasutamisega.
Sotsiaalmajanduslikust seisukohast sõltub kogu Eesti tööstus ja majandus
põlevkivi tootmisest.”
Eesti saavutas Euroopa Liidu poolse tunnustuse põlevkivi kui unikaalse
kohaliku kütuse osas, mis oli aluseks ka ELi nõustumisele Eesti poolt
taotletud üleminekuperioodiga energiaturu avamise osas. EL toonitas Eesti
põlevkivienergeetika ainulaadsust ning võttis arvesse sellega seotud
sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.
Energeetika peatüki puhul on Eestile kõige tähtsamaks kaks peamist
valdkonda: põlevkivisektoriga seotud teemad ning vedelkütuste kohustusliku 90-päevase miinimumvaru loomine.
Põlevkivisektor
Läbirääkimiste alguses viitas Eesti sellele, et liitumisjärgselt peab olema
tagatud Eesti põlevkivisektori jätkusuutlik areng. Eesti oli seisukohal, et
kokkulepe peab tuginema Eesti põlevkivi sektori unikaalse olukorra
tunnustamisele liikmesriikides ning Eesti elektriturukorralduse
aktsepteerimisele.
Põlevkivi energeetika jätkumine on Eestile oluline kolmel peamisel põhjusel:
*Energiasõltumatus
*Eesti maksebilansi tasakaal
*tööhõive tagamine Ida-Virumaal.
Elektrituru avamine
Eesti ja Euroopa Liit leppisid elektrituru järkjärguliseks avamiseks kokku
järgmise üleminekukorralduse:
*31. detsembriks 2008 avab Eesti 35% oma elektriturust
*31. detsembriks 2012 viib Eesti elektrituru avamise
täielikult kooskõlla Euroopa Liidu Barcelona Ülemkogu otsustega. (Vastavalt Barcelona Ülemkogu otsustele tuleb liikmesriikidel 2004. aastaks tagada ELi ettevõtetele st kõigile elektritarbijatele välja arvatud kodutarbijad) võimalus vabalt valida elektrienergia tarnijat. See tähendab Euroopa Liidu elektrituru liberaliseerimist vähemalt 60% osas.)
Selle kokkulepe juures arvestas EL Eesti taotluse sotsiaalset, majanduslikku ja regionaalset mõju ja energiavaru julgeoleku- ning keskkonnaaspekte; samuti põlevkivienergeetika restruktureerimise erandlikku protsessi.
Praeguse seadusandluse kohaselt on Eesti elektriturg avatud umbes 10%
ulatuses. Kokkulepitud üleminekukorraldus annab Eestile võimaluse viia läbi põlevkivisektori käimasolev restruktureerimine ja renoveerimine ning jätkata põlevkivienergia tootmist. Sellega säilib Eestil ka otsustusõigus selle üle, milliste astmetena ja milliste intervallidega üleminekuaja tähtaegade vahel oma elektriturgu avada. See omakorda võimaldab kaudselt kontrollida ka põlevkivielektri hinnatõusu.
Põlevkivi teadusuuringud
Eesti saavutas põlevkiviuuringute sihtotstarbelise kaasrahastamise Euroopa
Liidu söe- ja teraseteaduse fondist (mis alates 24. juulist 2002 läks üle
Euroopa Komisjoni haldusesse). Lepiti kokku, et põlevkivi lisatakse
sarnaselt kivisöega nimetatud fondi vahenditest kaasfinantseeritavate
uuringusuundade loetellu. Eestile on oluline toetada teaduspotentsiaali
arendamist põlevkiviuuringute valdkonnas kogu põlevkivi tootmise ja
töötlemise väärtusketi ulatuses, mis hõlmab nii põlevkivi energeetikat kui
ka põlevkiviõli ja -kemikaalide tootmist.
Vedelkütuse 90-päevase kohutusliku miinimumvaru loomine
Eesti ja Euroopa Liit leppisid kokku üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2009, mille jooksul peab Eesti looma 90-päevase vedelkütuse miinimumvaru.
Sellise hulga vedelkütuse varu loomine on seotud suurte rahaliste
kulutustega ning pikema perioodi vältel saab rahalist koormust hajutada.
Eesti lähtub varu loomisel ELi praktikast, mille kohaselt hoiab riik ühte
kolmandikku ja kütusefirmad kahte kolmandikku miinimumvarust. Kohustuslik miinimumvarude suurus arvutatakse aastase vedelkütuse tarbimise põhjal iga kalendriaasta puhul uuesti.
Eesti kavatseb miinimumvaru luua vastavalt ülemineku ajagraafikule kuni 31. detsembrini 2009, mis sisaldub 1. juulil 2001 jõustunud vedelkütuse
miinimumvaru seaduses. Vedelkütuse miinimumvaru luuakse kohustuslikult kõikides naftapõhistes vedelkütuste kategooriates, mida riigis tarbitakse. Eesti puhul on need autobensiin, diislikütus, lennukibensiin, kerge kütteõli, raske kütteõli, keroseen ja lennupetrool.
Eesti loobus läbirääkimiste käigus taotlusest lugeda põlevkiviõli
kohustusliku vedelkütuse miinimumvaru hulka.
Muudest energeetika peatüki teemadest, mis on lahendatavad tehnilisel
tasemel:
* Parima olemasoleva tehnika (BAT) arendamine nii
põlevkivienergeetikas kui ka põlevkivikemikaalide valdkonnas: Jätkuvad
ekspertide tasemel läbirääkimised Euroopa Komisjoniga eesmärgiga ühineda Sevilla saasteennetuse protsessiga parima saadaoleva tehnika arendamiseks põlevkivi valdkonnas ja selle väljatöötamise ühendusepoolseks rahastamiseks.
*Põlevkiviõli ja sellest toodetud kemikaalidest teavitamine: Edasiste tehniliste konsultatsioonide käigus ekspertide tasemel otsitakse Euroopa Liiduga lahendust põlevkivikemikaalide turustamise probleemile, eesmärgiga saavutada põlevkivikemikaalidest teavitamine lihtsustatud protseduuri alusel.
*Põlevkivisektori sotsiaalsed probleemid: Ida-Virumaa tööhõive
problemaatikat käsitletakse Riiklikus Arengukavas (st mitte energeetika
peatüki raames), arvestades võimalust seejärel vastavaid meetmeid Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastada.
*Põlevkivienergeetika keskkonnakaalutlused: Energeetika peatüki
läbirääkimistel viidatase suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate
saasteainete heitkoguste piiramise direktiivi 2001/80/EÜ nõuete puhul
vajadusele leida lahendus põlevkivi kui olulise kütuseallika põletamisel
tekkivate heitmete piirväärtustele, ühtlasi märgitakse, et konkreetsed
sellekohased taotlused esitatakse ja neid käsitletakse sisuliselt
liitumisläbirääkimistel keskkonnapoliitika peatükis.
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS