Number 8 (110) 23. veebruar 2005
Kergejõustikuprintsess Ksenija
Ksenija Balta on Nissist pärit ja õpib praegu Audentese spordikooli 12. klassis. EMi tasemel sprinter ja kaugushüppaja, aga vähesed teavad, et tema hiljutine 4105 punkti viievõistluses on Euroopas sel hooajal viies tulemus. Madridis võistleb Balta üksnes kaugushüppes. LIIS TREIMANN
Eesti peaaegu kõige kiirem naine on Ksenija Balta. Pühapäeval julges ta kõvade ja kuulsate paraadil nimega Jumping Gala millimeetriga edestada isegi Katrin Käärti. Ei Ksenija ega Katrin (21) ela pealinnas, mõlemad käivad Tallinnas Eesti rekordeid ründamas mujalt.
Ksenija on veel nii noor, et ei tunne oma võimeid. Veel mõni päev tagasi ei osanud 18-aastane koolitüdruk Euroopa sisemeistrivõistlustest osasaamisele mõeldagi, nüüd järsku on ta kahekordne normitäitja ning võib Madridis joosta 60 meetrit ja hüpata kaugust või valida ühe neist.
Mullusest Eesti edetabelist leiame Andrei Nazarovi õpilase Ksenija Balta nime tagant järgmised numbrid: 60 m 7,66 (Käärt 7,65), 100 m 12,23 (Käärt 11,57), kaugus 6.01 (Kristel Berendsen 6.41).
Mis aastaga jooksul muutunud, näitavad tänased numbrid (100 meetrit pole veel joostud): 60 m 7,45 (Käärt 7,36), kaugus 6.46 (Berendsen 6.49). Neiu mitmekülgsusest niipalju, et Eesti seitsmevõistluse edetabelis on temast eespool vaid kolm täiskasvanut. Omaealistega pole tal enam põhjust ennast
kõrvutada.
Läinud aastal võis teda jälgima jäänu leida end mõttelt: liiga ilus, et jõuda tippsporti. Olgem optimistlikumad. Pühapäeval koges hasartne võistleja – meenutab emotsioonide väljaelamise poolest juba Carolina Klüfti – midagi mõtlemapanevat kui senistel võistlemistel: ma jõuan rohkem ja lendan kõrgemalt kui uskuda tihkasin, aga… ma pole ju veel kõike endast andnudki!
Tõsi, Ksenija, põnevaks alles läheb.
Õnnetult alanud MM
Suusatamise MM Saksamaal Oberstdorfis algas eestlaste jaoks õnnetult. Avaalal, neljapäeval sõidetud naiste 10 km vabatehnikasõidus sai Kristina Šmigun teatavasti neljanda koha. Reedeste päevalehtede pealkirjad kandsid eestlanna võistlusjärgset sõnumit: «Neljas koht on kõige hullem maailmas.»
Šmigun oli kurb, vaevalt eesti rahvaski neljanda koha üle siiralt rõõmustada sai, kui nende kangelanna sellega rahul ei olnud. Neljas koht võib olla mõne jaoks suur võit, kuid mõne jaoks suur kaotus. Sama lugu on olümpiamängude hõbemedaliga.
Kuid hullem oli alles ees… Põhjust rõõmustamiseks ei andnud avapäeval teisedki võistlustules olnud eestlased: Katrin Šmigun, Kaili Sirge ja Kaspar Kokk. Kohad viiendas ja kuuendas kümnes polnud kindlasti need, mida loodeti.
Teinegi võistluspäev kulges eestlastele õnnetult. Kahevõistleja Tambet Pikkor pidi võistluse hüpete avavooru järel pooleli jätma, sest tema hüppekombinesoon polnud vastavuses reeglitega. Endine kahevõistleja Allar Levandi võttis asja lühidalt kokku sõnadega: «Selline apsakas on eelkõige mehe enda süü.»
Ehkki suusahüppaja Jens Salumäe suutis end ületada ja lõppvõistlusele murda, pole Eesti suusahüppajate tase veel see, mis rahva teleka ette köidaks või internetist ootusärevuses tulemusi otsima paneks.
Suusavahetusega sõidus pidid eestlased taas konkurentide paremat ettevalmistust tunnistama. Lootused olid suured, tulemused valmistasid pettumust.
Naiste sõidu jättis Kristina Šmigun kehva enesetunde tõttu pooleli. Pidanuks end säästma ja rajale üldse mitte minema. Rääkigu siis teised pärast mida tahes, sellest tuleb üle olla ja enda tervis peaks ikka esikohal olema.
Loodetavasti ei saanud rajale minek edasise suhtes saatuslikuks.
Ka meeste kohad polnud need, mida rahvas ootas. Andrus Veerpalu põhisõit on alles ees, Jaak Mae peab aga hoolega ettevalmistust analüüsima, midagi tulnuks teisiti teha. Suusatamise MM on meie koondisele alanud loodetust kehvemini.
Ehk on nädalalõpp eestlaste jaoks rõõmustavam, ehk on õnnejumalanna meiega, loodetavasti saame järgmises Eesti Spordilehes rääkida eestlasest medalivõitjast või koguni maailmameistrist.
MARGUS SÖÖT, toimetaja
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Eesti Spordileht 8
Number 8 (110) 23. veebruar 2005
Kergejõustikuprintsess Ksenija
Eesti peaaegu kõige kiirem naine on Ksenija Balta. Pühapäeval julges ta kõvade ja kuulsate paraadil nimega Jumping Gala millimeetriga edestada isegi Katrin Käärti. Ei Ksenija ega Katrin (21) ela pealinnas, mõlemad käivad Tallinnas Eesti rekordeid ründamas mujalt.
Ksenija on veel nii noor, et ei tunne oma võimeid. Veel mõni päev tagasi ei osanud 18-aastane koolitüdruk Euroopa sisemeistrivõistlustest osasaamisele mõeldagi, nüüd järsku on ta kahekordne normitäitja ning võib Madridis joosta 60 meetrit ja hüpata kaugust või valida ühe neist.
Mullusest Eesti edetabelist leiame Andrei Nazarovi õpilase Ksenija Balta nime tagant järgmised numbrid: 60 m 7,66 (Käärt 7,65), 100 m 12,23 (Käärt 11,57), kaugus 6.01 (Kristel Berendsen 6.41).
Mis aastaga jooksul muutunud, näitavad tänased numbrid (100 meetrit pole veel joostud): 60 m 7,45 (Käärt 7,36), kaugus 6.46 (Berendsen 6.49). Neiu mitmekülgsusest niipalju, et Eesti seitsmevõistluse edetabelis on temast eespool vaid kolm täiskasvanut. Omaealistega pole tal enam põhjust ennast
kõrvutada.
Läinud aastal võis teda jälgima jäänu leida end mõttelt: liiga ilus, et jõuda tippsporti. Olgem optimistlikumad. Pühapäeval koges hasartne võistleja – meenutab emotsioonide väljaelamise poolest juba Carolina Klüfti – midagi mõtlemapanevat kui senistel võistlemistel: ma jõuan rohkem ja lendan kõrgemalt kui uskuda tihkasin, aga… ma pole ju veel kõike endast andnudki!
Tõsi, Ksenija, põnevaks alles läheb.
Õnnetult alanud MM
Suusatamise MM Saksamaal Oberstdorfis algas eestlaste jaoks õnnetult. Avaalal, neljapäeval sõidetud naiste 10 km vabatehnikasõidus sai Kristina Šmigun teatavasti neljanda koha. Reedeste päevalehtede pealkirjad kandsid eestlanna võistlusjärgset sõnumit: «Neljas koht on kõige hullem maailmas.»
Šmigun oli kurb, vaevalt eesti rahvaski neljanda koha üle siiralt rõõmustada sai, kui nende kangelanna sellega rahul ei olnud. Neljas koht võib olla mõne jaoks suur võit, kuid mõne jaoks suur kaotus. Sama lugu on olümpiamängude hõbemedaliga.
Kuid hullem oli alles ees… Põhjust rõõmustamiseks ei andnud avapäeval teisedki võistlustules olnud eestlased: Katrin Šmigun, Kaili Sirge ja Kaspar Kokk. Kohad viiendas ja kuuendas kümnes polnud kindlasti need, mida loodeti.
Teinegi võistluspäev kulges eestlastele õnnetult. Kahevõistleja Tambet Pikkor pidi võistluse hüpete avavooru järel pooleli jätma, sest tema hüppekombinesoon polnud vastavuses reeglitega. Endine kahevõistleja Allar Levandi võttis asja lühidalt kokku sõnadega: «Selline apsakas on eelkõige mehe enda süü.»
Ehkki suusahüppaja Jens Salumäe suutis end ületada ja lõppvõistlusele murda, pole Eesti suusahüppajate tase veel see, mis rahva teleka ette köidaks või internetist ootusärevuses tulemusi otsima paneks.
Suusavahetusega sõidus pidid eestlased taas konkurentide paremat ettevalmistust tunnistama. Lootused olid suured, tulemused valmistasid pettumust.
Naiste sõidu jättis Kristina Šmigun kehva enesetunde tõttu pooleli. Pidanuks end säästma ja rajale üldse mitte minema. Rääkigu siis teised pärast mida tahes, sellest tuleb üle olla ja enda tervis peaks ikka esikohal olema.
Loodetavasti ei saanud rajale minek edasise suhtes saatuslikuks.
Ka meeste kohad polnud need, mida rahvas ootas. Andrus Veerpalu põhisõit on alles ees, Jaak Mae peab aga hoolega ettevalmistust analüüsima, midagi tulnuks teisiti teha. Suusatamise MM on meie koondisele alanud loodetust kehvemini.
Ehk on nädalalõpp eestlaste jaoks rõõmustavam, ehk on õnnejumalanna meiega, loodetavasti saame järgmises Eesti Spordilehes rääkida eestlasest medalivõitjast või koguni maailmameistrist.
MARGUS SÖÖT, toimetaja