Nr 5 (107), 2. veebruar 2005
Hiidlane pürib hiiglaseks
Taavi Peetre peab harjuma, et kodus on tema konkurent number üks tema ise – teised jäävad kaugele. Ta mõtleb hoopis kaugematest kuulikaartest. TOOMAS HUIK
Hiiumaalt pärit mees kasvatab muskleid, tulemusi ja tuntust. Audentese Spordikooli vilistlane, Tartu Ülikoolis kehakultuuri õppiv kuulitõukaja Taavi Peetre püstitas nädal tagasi Tallinnas isikliku rekordi sisetingimustes (19.71), täites Euroopa sisemeistrivõistluste normatiivi, õigemini ületades selle ligi meetriga.
Seekord tegi ta normile tuule alla aegsasti, ligi poolteist kuud enne aasta kaalukaimat sisevõistlust Madridis. Mitte nii nagu olümpia eel. Kahekümnest meetrist jagu saamise isu ilmutas Peetre esimest korda mullu, kui lunastas augustis Balti matšil Riias Ateena olümpia pääsme – siis õnnestus see lausa viimasel hetkel. Treener Ants Kiisa õpilase viis olümpiale isiklik rekord 20.30. Ateenas läks nagu läks – pigem halvasti kui rahuldavalt, 19.14. Ise ta tookord rõõmus polnud, see on hea.
Eesti rekord 20.53 on juba veerand sajandit Heino Silla nimel. Ka sisetingimustes tõugatud rekord kuulub samast, 1979. aastast Sillale, numbritega 19.87. Vaja mõlemad tabelist kustutada, on Peetre eesmärgiks seadnud.
Hiidlase heast vormist andsid tunnistust heitjate seas jaanuaris läbi viidud kontrollkatsed. Noor kuulitõukaja ei jäänud kuigi palju alla kettaheite olümpiamedalistidele Virgilijus Aleknale ja Aleksander Tammertile. Peetre surus lamades 180 kg (Alekna 190 kg, Tammert 185 kg), võttis rinnale samuti 180 kg (Alekna 165 kg, Tammert 155 kg) ja kükkis 250 kg (Alekna 260 kg, Tammert 210 kg). Varsti näeme, kuhu kuul potsatab.
Võitjad tegutsevad edasi
Eestis on praegu 13 olümpiavõitjat, kes on koondunud MTÜ Olümpiavõitjate Kogu alla. Meie spordikangelasi ühendav kogu vahetas eelmisel aastal rotatsiooni korras presidenti ning Jaan Taltsilt võttis tööjärje üle Erika Salumäe.
Kahekordne jalgrattaspordi olümpiakuld Salumäe on seadnud eesmärgiks kujundada kogust toimiv nüüdisaegne ühendus, mille tegevust märgatakse ja hinnatakse. Millest spordile tulu tõuseb.
Olümpiavõitjad on niigi kõik inimesed, kes andnud ühiskonnale endast kõik, jõudnud absoluutsesse tippu, mida selles eluvaldkonnas võib saavutada. Ehk nagu ütles hiljuti võrkpallis olümpiakulda omav Viljar Loor: «Me oleme andnud ja anname ka edaspidi endast kõik.»
Nii ei jää olümpiakangelased pärast spordikarjäärigi elus kõrvaltvaatajateks. Kohtumised, osalemised heategevusüritustel hoiavad olümpiavõitjaid avalikkuse silme all. Nagu seeläbi ka noorte, sporti teha tahtvate tegijate innustamine – see kõik on nende tänase päeva lahutamatu osa.
Kõike seda püüab praegune Olümpiavõitjate Kogu eesotsas oma presidendi Salumäega lähiaastate tegevusprogrammis arvestada. Kahekordsel olümpiavõitjal on juba praegu hea meel tõdeda, et nende sõnumist ja missioonist saadakse aru. Firmad, kes toetasid sportlast kunagi aastate eest, aitavad nüüdki. Veho Eesti kaasabil on Olümpiavõitjate Kogul juba oma sõiduvahend.
Salumäe näeb, et kogu üheks esindusürituseks võiks kujuneda koolinoorte seas populaarne spordivõistlus «Tähelepanu, start!». Koostöös Eesti Koolispordi Liiduga tahavad tänavu kevadel toimuval lõppüritusel ka olümpiavõitjad sellele toredale ettevõtmisele õla alla panna. Kogu on võtnud ka eesmärgiks jäädvustada olümpiavõitjate elulood ja biograafiad.
Ka Eesti Spordileht püüab omalt poolt olla Olümpiavõitjate Kogule tema ettevõtmistes toeks, kirjutades Eestimaa eri paigus toimuvatest sündmustest, kus olümpiavõitjad kaastegevad. Sest meeldivatest ja positiivsetest asjadest on alati puhtam tunne kirjutada. Nii kirjutaja enda kui kirjutatava jaoks.
TIIT LÄÄNE, peatoimetaja
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Eesti Spordileht (5)
Nr 5 (107), 2. veebruar 2005
Hiidlane pürib hiiglaseks
Hiiumaalt pärit mees kasvatab muskleid, tulemusi ja tuntust. Audentese Spordikooli vilistlane, Tartu Ülikoolis kehakultuuri õppiv kuulitõukaja Taavi Peetre püstitas nädal tagasi Tallinnas isikliku rekordi sisetingimustes (19.71), täites Euroopa sisemeistrivõistluste normatiivi, õigemini ületades selle ligi meetriga.
Seekord tegi ta normile tuule alla aegsasti, ligi poolteist kuud enne aasta kaalukaimat sisevõistlust Madridis. Mitte nii nagu olümpia eel. Kahekümnest meetrist jagu saamise isu ilmutas Peetre esimest korda mullu, kui lunastas augustis Balti matšil Riias Ateena olümpia pääsme – siis õnnestus see lausa viimasel hetkel. Treener Ants Kiisa õpilase viis olümpiale isiklik rekord 20.30. Ateenas läks nagu läks – pigem halvasti kui rahuldavalt, 19.14. Ise ta tookord rõõmus polnud, see on hea.
Eesti rekord 20.53 on juba veerand sajandit Heino Silla nimel. Ka sisetingimustes tõugatud rekord kuulub samast, 1979. aastast Sillale, numbritega 19.87. Vaja mõlemad tabelist kustutada, on Peetre eesmärgiks seadnud.
Hiidlase heast vormist andsid tunnistust heitjate seas jaanuaris läbi viidud kontrollkatsed. Noor kuulitõukaja ei jäänud kuigi palju alla kettaheite olümpiamedalistidele Virgilijus Aleknale ja Aleksander Tammertile. Peetre surus lamades 180 kg (Alekna 190 kg, Tammert 185 kg), võttis rinnale samuti 180 kg (Alekna 165 kg, Tammert 155 kg) ja kükkis 250 kg (Alekna 260 kg, Tammert 210 kg). Varsti näeme, kuhu kuul potsatab.
Võitjad tegutsevad edasi
Kahekordne jalgrattaspordi olümpiakuld Salumäe on seadnud eesmärgiks kujundada kogust toimiv nüüdisaegne ühendus, mille tegevust märgatakse ja hinnatakse. Millest spordile tulu tõuseb.
Olümpiavõitjad on niigi kõik inimesed, kes andnud ühiskonnale endast kõik, jõudnud absoluutsesse tippu, mida selles eluvaldkonnas võib saavutada. Ehk nagu ütles hiljuti võrkpallis olümpiakulda omav Viljar Loor: «Me oleme andnud ja anname ka edaspidi endast kõik.»
Nii ei jää olümpiakangelased pärast spordikarjäärigi elus kõrvaltvaatajateks. Kohtumised, osalemised heategevusüritustel hoiavad olümpiavõitjaid avalikkuse silme all. Nagu seeläbi ka noorte, sporti teha tahtvate tegijate innustamine – see kõik on nende tänase päeva lahutamatu osa.
Kõike seda püüab praegune Olümpiavõitjate Kogu eesotsas oma presidendi Salumäega lähiaastate tegevusprogrammis arvestada. Kahekordsel olümpiavõitjal on juba praegu hea meel tõdeda, et nende sõnumist ja missioonist saadakse aru. Firmad, kes toetasid sportlast kunagi aastate eest, aitavad nüüdki. Veho Eesti kaasabil on Olümpiavõitjate Kogul juba oma sõiduvahend.
Salumäe näeb, et kogu üheks esindusürituseks võiks kujuneda koolinoorte seas populaarne spordivõistlus «Tähelepanu, start!». Koostöös Eesti Koolispordi Liiduga tahavad tänavu kevadel toimuval lõppüritusel ka olümpiavõitjad sellele toredale ettevõtmisele õla alla panna. Kogu on võtnud ka eesmärgiks jäädvustada olümpiavõitjate elulood ja biograafiad.
Ka Eesti Spordileht püüab omalt poolt olla Olümpiavõitjate Kogule tema ettevõtmistes toeks, kirjutades Eestimaa eri paigus toimuvatest sündmustest, kus olümpiavõitjad kaastegevad. Sest meeldivatest ja positiivsetest asjadest on alati puhtam tunne kirjutada. Nii kirjutaja enda kui kirjutatava jaoks.
TIIT LÄÄNE, peatoimetaja