Number 11 (113) 16. märts 2005
Mess keset massi
Vähemalt isad ja vanaisad seisatusid, kui nii efektset lavakava pakuti. Tervexi mess lähtus põhimõttest, et midagi positiivset saagu iga külastaja. JOOSEP MARTINSON
Kui vähemalt kümme inimest hakkab pärast messi teistmoodi mõtlema ja toituma, jooksma, võimlema, seega oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama, on tehtud samm eesti rahva tervise parandamise suunas.
Need sõnad kuuluvad kahel äsjamöödunud puhkepäeval Saku Suurhallis toimunud spordimessi Tervex patroonile Indrek Pertelsonile. Väidetavasti külastas kireva kavaga spordimessi üle kümne tuhande inimese, seega võib loota, et «teisitimõtlejate» arv on kümnest suurem. Külastajate rohkust panid tunnustavalt imeks ka staažikad messidel käijad.
See oli massiivne pereüritus, kus midagi huvitavat, kasulikku ja vajalikku leidis nii laps, ema, isa, vanaema kui vanaisa.
Oli messibokse, mille juurde moodustusid sabad, oli üritusi, millest huvitujad ei mahtunud ära ka palju suuremasse ruumi. Korraldajad said kogemusi ja indu uuel aastal üritamiseks.
Kindlasti on järgmisel aastal midagi teistmoodi, ka paremini kui nüüd.
Järelkajad veel ei vaibu. Kuni 18. märtsini saavad 12–16-aastased sportijad kandideerida Tervexi toetusfondi stipendiumile.
Avaldusi (ka CV-d, saavutuste loetelu ja motivatsioonikirja) oodatakse
internetiaadressil info@tervex.ee, toetuse saaja selgub 1. aprillil.
Vali sport
Lugesin ekraanilt uudisväärset sõnumit: Balti välisministrite viskevõistluse Riias võitis Rein Lang, eestlane tabas viiest vabaviskest ühe.
See teeb tabavusprotsendiks 20. Teised kaks ei saanud kordagi palli rõngasse. Tabavus null. Isegi leedulane viskas kõik mööda. Leedu välisminister võib koha kaotada, nii mööda loopimist seal ei andestata.
Miks ametnikud ja poliitikud vahelduse otsinguil spordi valivad, miks nad ei võistle muul alal – näiteks õllejoomise kiiruses, joonistusvõistluses,
arvutimängus, iluduskonkursil.
Aga ei taha, ikka pöörduvad vana hea juurde tagasi. Sport toob plusspunkte, kui just ise päris otu ei ole ja õigest plaanist kinni pead. Võit, olgu või 20-protsendise resultatiivsuse juures, jääb võiduks ja võib ühel hetkel dividende tuua.
Kunagi ammu, eelmisel aastatuhandel, sportisin ka Balti «matšil», uurimisinstituutide vahelisel jõuproovil.
Muu hulgas oli kavas üks kombineeritud teatevõistlus, kus lisaks jooksmisele tuli imelikke asju teha – näiteks mina pidin jooksupealt kivi pudelikaelast sisse kukutama.
Olime langenud lootusetult viimaseks, kui ankrumehena spurtis rajale
instituudi partorg. Tema ülesanne oli kruusitäis viina ära juua.
Ma poleks Värska veega nii kiiresti hakkama saanud kui ideoloogiasekretär
kärakaga. Konkurendid osutusid sama kehvalt ettevalmistatuks, partorg tõstis Eesti instituudi üheainsa aeglase käeliigutusega võitjaks. Ja oli populaarseim pealekauba, terve õhtu räägiti temast. Leidis kinnitust, et sport aitab võimekaid inimesi avastada.
Kohalikud valimised jõuavad kätte sügisel, tuleval aastal valitakse juba Riigikogu liikmeid. Viimane aeg on hakata kätt harjutama, viskeliigutusi tegema. Partorgi meelisalaga ei tohiks sel perioodil silma paista, muidu
tulevad ajakirjanikud kallale ja juhiload võidakse hoiule võtta. Nulltolerants ja nullkomaviiene promillinorm on rasked pähklid. Sportlik eluviis ja sõbralikud suhted spordirahvaga garanteerivad edu, kui jutt sinna juurde vähegi kainelt kõlab.
Sport, eriti tipptasemel, paljastab inimhinge halastamatul viisil. Paljudel on välja kujunenud kindel ettekujutus lahtise suuga Taltsist, Pikkuusist, Šmigunist ja Noolest, aga ka kinnisemast Salumäest ja Veerpalust.
Palet peita ei õnnestu. Nagu poliitikutelgi.
Rahvas usub kas Taltsi või Paltsi, mitte mõlemat.
VALERI MAKSIMOV, tegevtoimetaja
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Eesti Spordileht 11
Number 11 (113) 16. märts 2005
Mess keset massi
Kui vähemalt kümme inimest hakkab pärast messi teistmoodi mõtlema ja toituma, jooksma, võimlema, seega oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama, on tehtud samm eesti rahva tervise parandamise suunas.
Need sõnad kuuluvad kahel äsjamöödunud puhkepäeval Saku Suurhallis toimunud spordimessi Tervex patroonile Indrek Pertelsonile. Väidetavasti külastas kireva kavaga spordimessi üle kümne tuhande inimese, seega võib loota, et «teisitimõtlejate» arv on kümnest suurem. Külastajate rohkust panid tunnustavalt imeks ka staažikad messidel käijad.
See oli massiivne pereüritus, kus midagi huvitavat, kasulikku ja vajalikku leidis nii laps, ema, isa, vanaema kui vanaisa.
Oli messibokse, mille juurde moodustusid sabad, oli üritusi, millest huvitujad ei mahtunud ära ka palju suuremasse ruumi. Korraldajad said kogemusi ja indu uuel aastal üritamiseks.
Kindlasti on järgmisel aastal midagi teistmoodi, ka paremini kui nüüd.
Järelkajad veel ei vaibu. Kuni 18. märtsini saavad 12–16-aastased sportijad kandideerida Tervexi toetusfondi stipendiumile.
Avaldusi (ka CV-d, saavutuste loetelu ja motivatsioonikirja) oodatakse
internetiaadressil info@tervex.ee, toetuse saaja selgub 1. aprillil.
Vali sport
Lugesin ekraanilt uudisväärset sõnumit: Balti välisministrite viskevõistluse Riias võitis Rein Lang, eestlane tabas viiest vabaviskest ühe.
See teeb tabavusprotsendiks 20. Teised kaks ei saanud kordagi palli rõngasse. Tabavus null. Isegi leedulane viskas kõik mööda. Leedu välisminister võib koha kaotada, nii mööda loopimist seal ei andestata.
Miks ametnikud ja poliitikud vahelduse otsinguil spordi valivad, miks nad ei võistle muul alal – näiteks õllejoomise kiiruses, joonistusvõistluses,
arvutimängus, iluduskonkursil.
Aga ei taha, ikka pöörduvad vana hea juurde tagasi. Sport toob plusspunkte, kui just ise päris otu ei ole ja õigest plaanist kinni pead. Võit, olgu või 20-protsendise resultatiivsuse juures, jääb võiduks ja võib ühel hetkel dividende tuua.
Kunagi ammu, eelmisel aastatuhandel, sportisin ka Balti «matšil», uurimisinstituutide vahelisel jõuproovil.
Muu hulgas oli kavas üks kombineeritud teatevõistlus, kus lisaks jooksmisele tuli imelikke asju teha – näiteks mina pidin jooksupealt kivi pudelikaelast sisse kukutama.
Olime langenud lootusetult viimaseks, kui ankrumehena spurtis rajale
instituudi partorg. Tema ülesanne oli kruusitäis viina ära juua.
Ma poleks Värska veega nii kiiresti hakkama saanud kui ideoloogiasekretär
kärakaga. Konkurendid osutusid sama kehvalt ettevalmistatuks, partorg tõstis Eesti instituudi üheainsa aeglase käeliigutusega võitjaks. Ja oli populaarseim pealekauba, terve õhtu räägiti temast. Leidis kinnitust, et sport aitab võimekaid inimesi avastada.
Kohalikud valimised jõuavad kätte sügisel, tuleval aastal valitakse juba Riigikogu liikmeid. Viimane aeg on hakata kätt harjutama, viskeliigutusi tegema. Partorgi meelisalaga ei tohiks sel perioodil silma paista, muidu
tulevad ajakirjanikud kallale ja juhiload võidakse hoiule võtta. Nulltolerants ja nullkomaviiene promillinorm on rasked pähklid. Sportlik eluviis ja sõbralikud suhted spordirahvaga garanteerivad edu, kui jutt sinna juurde vähegi kainelt kõlab.
Sport, eriti tipptasemel, paljastab inimhinge halastamatul viisil. Paljudel on välja kujunenud kindel ettekujutus lahtise suuga Taltsist, Pikkuusist, Šmigunist ja Noolest, aga ka kinnisemast Salumäest ja Veerpalust.
Palet peita ei õnnestu. Nagu poliitikutelgi.
Rahvas usub kas Taltsi või Paltsi, mitte mõlemat.
VALERI MAKSIMOV, tegevtoimetaja