Eesti mehed Teise maailmasõja keerisesRein Allikas kiri@ekspress.ee, 14.08.2002
EE nr 31 Kivilahingu ooberst
Pikka aega levitatakse meil visalt pettekujutlust, nagu oleksid Eesti mehed natsi-Saksamaa armees tegutsenud vähemalt Eesti vabadusvõitlejatena.
Tegelikkus oli hoopis teine. Saksa väeüksused, kuhu eesti mehed rõhuvas enamikus võeti sundmobilatsiooni korras, olid ikka Saksa väeosad, kes võitlesid ainult natsi-Saksamaa eesmärkide ja huvide eest.
Kurdetakse, et ei taheta aru saada, et eestlastest koosnevad Saksa väeosad olid midagi erilist – vormilt küll Saksa väeosad, kuid sisult vabadusvõitlejad. Õilsad ulmekujutlused ei muuda tegelikkust.
Eestlastest koosnevad Saksa armee üksused said võidelda ainult natsi-Saksamaa huvides, sest iseseisev Eesti ei olnud natsi-Saksamaa eesmärk. Eesti mehed ei uskunud ka sellesuunalist natsipropagandat. Paljud leidsid võimaluse rindelt ärajooksmiseks, sest kodumetsad olid lähedal.
Ühes potis ei saa keeta samaaegselt kahte erinevat suppi.
Eestlased kaotasid oma iseseisvuse juba enne Teise maaimasõja algust Molotovi-Rippentropi paktiga ja neil puudusid võimalused sündmuste edasist arengut mõjutada. Neid võimalusi ei tekkinud ka sõja ajal. Saksamaa võidu korral oleksid eestlased pidanud loovutama oma maa Saksa “eluruumi” hüvanguks.
Venelastel ei õnnestunud 1944. aasta algul Narva all ja Sinimägedes rinnet läbi murda. Järgneva poole aasta jooksul rammis nende kahurvägi seal sakslaste positsioone. Sinimäed mattusid päeval läbipaistmatusse tolmupilve. Igal öösel vedasid sakslased surmasaanud ja haavatud ära ning tõid asemele uued mehed. See oli kahuriliha masin.
Rivist väljalöödud sõdurite koguarv küündis kümnetesse tuhandetesse. Muidugi ei olnud need kõik eestlased. Hiljem jäeti eestlaste väeosad katma Saksa väeosade taandumist, s.t neile jäeti võimalus teenida kuni lõpuni natsi-Saksamaa huve.
Võitlus Vene diviiside vastu käis ikka Saksamaa huvides ja kujutlus õilsast vabadusvõitlusest tekkis veteranide ulmekujutlustes hiljem, Eesti uuel iseseisvumise perioodil. Tegelikult anti natsi-Saksamaa koosseisus omapoolne väike panus võitlusele Lääneliitlaste vastu. Ilma Vene diviisideta oleks sõda Saksamaa purustamisel kujunenud Lääneliitlastele pikaks ja ohvriterohkeks.
Venemaa võitlust Saksamaa vastu toetati sõja ajal igati ja selle nimel nõustuti ka Ida-Euroopa maade minekuga tema diktaadi alla.
Eestlasest natsiarmee sõdur oli sõjakeerises sundseisu sattunud mees, kes pidi võitlema võõra maa huvide eest, mitte vabadusvõitleja. Ausamba püstitamine neile kui vabadusvõitlejatele näitab lähiajaloo kehva tundmist või tahtlikku võltsimist.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Eesti mehed Teise maailmasõja keerises
Eesti mehed Teise maailmasõja keerisesRein Allikas kiri@ekspress.ee, 14.08.2002
EE nr 31 Kivilahingu ooberst
Pikka aega levitatakse meil visalt pettekujutlust, nagu oleksid Eesti mehed natsi-Saksamaa armees tegutsenud vähemalt Eesti vabadusvõitlejatena.
Tegelikkus oli hoopis teine. Saksa väeüksused, kuhu eesti mehed rõhuvas enamikus võeti sundmobilatsiooni korras, olid ikka Saksa väeosad, kes võitlesid ainult natsi-Saksamaa eesmärkide ja huvide eest.
Kurdetakse, et ei taheta aru saada, et eestlastest koosnevad Saksa väeosad olid midagi erilist – vormilt küll Saksa väeosad, kuid sisult vabadusvõitlejad. Õilsad ulmekujutlused ei muuda tegelikkust.
Eestlastest koosnevad Saksa armee üksused said võidelda ainult natsi-Saksamaa huvides, sest iseseisev Eesti ei olnud natsi-Saksamaa eesmärk. Eesti mehed ei uskunud ka sellesuunalist natsipropagandat. Paljud leidsid võimaluse rindelt ärajooksmiseks, sest kodumetsad olid lähedal.
Ühes potis ei saa keeta samaaegselt kahte erinevat suppi.
Eestlased kaotasid oma iseseisvuse juba enne Teise maaimasõja algust Molotovi-Rippentropi paktiga ja neil puudusid võimalused sündmuste edasist arengut mõjutada. Neid võimalusi ei tekkinud ka sõja ajal. Saksamaa võidu korral oleksid eestlased pidanud loovutama oma maa Saksa “eluruumi” hüvanguks.
Venelastel ei õnnestunud 1944. aasta algul Narva all ja Sinimägedes rinnet läbi murda. Järgneva poole aasta jooksul rammis nende kahurvägi seal sakslaste positsioone. Sinimäed mattusid päeval läbipaistmatusse tolmupilve. Igal öösel vedasid sakslased surmasaanud ja haavatud ära ning tõid asemele uued mehed. See oli kahuriliha masin.
Rivist väljalöödud sõdurite koguarv küündis kümnetesse tuhandetesse. Muidugi ei olnud need kõik eestlased. Hiljem jäeti eestlaste väeosad katma Saksa väeosade taandumist, s.t neile jäeti võimalus teenida kuni lõpuni natsi-Saksamaa huve.
Võitlus Vene diviiside vastu käis ikka Saksamaa huvides ja kujutlus õilsast vabadusvõitlusest tekkis veteranide ulmekujutlustes hiljem, Eesti uuel iseseisvumise perioodil. Tegelikult anti natsi-Saksamaa koosseisus omapoolne väike panus võitlusele Lääneliitlaste vastu. Ilma Vene diviisideta oleks sõda Saksamaa purustamisel kujunenud Lääneliitlastele pikaks ja ohvriterohkeks.
Venemaa võitlust Saksamaa vastu toetati sõja ajal igati ja selle nimel nõustuti ka Ida-Euroopa maade minekuga tema diktaadi alla.
Eestlasest natsiarmee sõdur oli sõjakeerises sundseisu sattunud mees, kes pidi võitlema võõra maa huvide eest, mitte vabadusvõitleja. Ausamba püstitamine neile kui vabadusvõitlejatele näitab lähiajaloo kehva tundmist või tahtlikku võltsimist.