Eesti kuulub Soome sõjaajalukku
Näitusel “Soome sõdurid võõrastel maadel” Lapua kultuurikeskuse Vanha Paukku Padrunigaleriis on sügavuti kajastamist leidnud sõjalised kokkupuuted Eestiga.
Välja pandud Soome 400-aastane sõja- ja sõduriajalugu kätkeb võitlusi 30-aastasest sõjast tänapäevaste rahuvalvajateni. Nelja aastasaja jooksul on sõjatee viinud soome sõdureid paljudesse maadesse Kanada, Austraalia ja Tshetsheeniani, Hispaania kodusõtta, jäägriliikumisena Esimesse ja Waffen SS-i kooseisus Teise maailmasõtta. Vastukaaluks sõdijatele on rahukaitsjateks aastail 1956-2002 käinud 40 000 soomlast.
Laiahaardelist käsitlemist on näitusel leidnud Eestiga seonduv alates Karl XII Narva lahingust aastal 1700 ning põhirõhuga Eesti Vabadussõjal, kus osales 3700 soome meest. Näituse projektijuht estofiil Pentti Kangasluoma rääkis, et värbamaks vabatahtlikke Eesti Vabadussõtta oli Soomes loodud 14 kontorit, sealhulgas ka Lapuas.
Näitusega kaasneb temaatiline loengusari, kus käsitletakse kaheksat teemat ja mis lõpeb professor Jussi T. Lappalaise loenguga, kuidas sõjaajalugu tõlgendada. Sellesse sarja kuulus ka Valdur Raudvassari loeng “Eesti Vabadussõja vabatahtlikud 1919”, mis toimus 28. juulil.
Näituse asukoht endises padrunitehases, millest pärast 1976. aastal toimunud 40 ohvriga plahvatust kujundati kultuurikeskus Vanha Paukku, loob väljapanekule hea tausta ja keskkonna. Näituse avamise ajal 3. juulil tiirutas väljapaneku lisaks ja auks Lapua linna kohal sõjalennuk, jutustas Pentti Kangasluoma, tutvustades näitust “Suomalaissoturit vierailla mailla” rahvamuusikafestivalil Spelit osalenud eestlastele.
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Eesti kuulub Soome sõjaajalukku
Eesti kuulub Soome sõjaajalukku
Näitusel “Soome sõdurid võõrastel maadel” Lapua kultuurikeskuse Vanha Paukku Padrunigaleriis on sügavuti kajastamist leidnud sõjalised kokkupuuted Eestiga.
Välja pandud Soome 400-aastane sõja- ja sõduriajalugu kätkeb võitlusi 30-aastasest sõjast tänapäevaste rahuvalvajateni. Nelja aastasaja jooksul on sõjatee viinud soome sõdureid paljudesse maadesse Kanada, Austraalia ja Tshetsheeniani, Hispaania kodusõtta, jäägriliikumisena Esimesse ja Waffen SS-i kooseisus Teise maailmasõtta. Vastukaaluks sõdijatele on rahukaitsjateks aastail 1956-2002 käinud 40 000 soomlast.
Laiahaardelist käsitlemist on näitusel leidnud Eestiga seonduv alates Karl XII Narva lahingust aastal 1700 ning põhirõhuga Eesti Vabadussõjal, kus osales 3700 soome meest. Näituse projektijuht estofiil Pentti Kangasluoma rääkis, et värbamaks vabatahtlikke Eesti Vabadussõtta oli Soomes loodud 14 kontorit, sealhulgas ka Lapuas.
Näitusega kaasneb temaatiline loengusari, kus käsitletakse kaheksat teemat ja mis lõpeb professor Jussi T. Lappalaise loenguga, kuidas sõjaajalugu tõlgendada. Sellesse sarja kuulus ka Valdur Raudvassari loeng “Eesti Vabadussõja vabatahtlikud 1919”, mis toimus 28. juulil.
Näituse asukoht endises padrunitehases, millest pärast 1976. aastal toimunud 40 ohvriga plahvatust kujundati kultuurikeskus Vanha Paukku, loob väljapanekule hea tausta ja keskkonna. Näituse avamise ajal 3. juulil tiirutas väljapaneku lisaks ja auks Lapua linna kohal sõjalennuk, jutustas Pentti Kangasluoma, tutvustades näitust “Suomalaissoturit vierailla mailla” rahvamuusikafestivalil Spelit osalenud eestlastele.
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee