Ebavere külla suurfarm..

	Väike-Maarja vallavolikogu esimees Hans Kruusamägi leiab Kaarma farmi hoovil seistes, et kui kõik keskkonnanõuetele vastavalt valmis ehitada, ei ole vallavolikogu uue nuumisigade suurfarmi rajamise vastu. Foto: Tairo Lutter

Ebavere külla rajatakse suurfarm (16)
28.10.2006 00:01Kadri Haavajõe, reporter 
  Loe kommentaare

Väike-Maarja vallavolikogu kasutas oma seaduslikku õigust algatada OÜ Voore Mõis Ebaverre rajatava sigala detailplaneering, et selgitada suurfarmi mõju alevikule.

OÜ Voore Mõis esitas 13. oktoobril taotluse väljastada projekteerimistingimused sigala projekteerimiseks Kaarma farmi Ebavere külla.

Kuigi planeerimisseadus detailplaneeringu algatamist ei kohusta, sest uut lauta ei ehitata ning juurdeehitused pole nii mahukad, otsustas volikogu kolmapäeval seda ikkagi teha.

“Võimalus planeering algatada tuleneb samast seadusest ja põhjendatud juhtudel saab volikogu selle algatada,” ütles Väike-Maarja valla jurist-nõunik Peeter Rahnik.

Rahniku sõnul on otsus põhjendatud, sest renoveeritavas hoones ei ole enne sigalat olnud. Pärast Kaarma farmi renoveerimist oleks taotluse kohaselt sigalas kohti 4000 nuumseale, mis võimaldaks üles kasvatada umbes 12 500 nuumsiga aastas. Kavandatu elluviimine võib mõjutada oluliselt loodus- ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. Arvestada tuleb ka võimaliku kinnisvarahindade langusega piirkonnas.

Terav arutelu

Väike-Maarja vallavolikogu esimehe Hans Kruusamägi sõnul ei ole selle otsuse taga vastuseis OÜ Voore Mõis plaanidele. “Kuid Uustalu katastriüksus, kuhu sigalat plaanitakse, asub Väike-Maarja aleviku kõrval, vähem kui kilomeetri kaugusel elamutest. Me tahame olla kindlad, et saavutame parima lahenduse,” ütles ta.

Kruusamägi sõnul oli laudas varem kohti 600 loomaga lüpsikarjale, kuid nüüd kasvaks loomade arv mitmekordseks.

Lisaks sellele on Peeter Rahniku sõnul oluline see, et kaasatakse avalikkus.

Kui keskkonnamõjude strateegiline hindamine oleks tehtud igal juhul, siis lihtsalt projekteerimistingimuste väljastamisega oleks arutellu kaasatud vähem inimesi. Detailplaneeringu algatamine on tema sõnul võimalus saavutada ühiskondlikult aktsepteeritav kokkulepe.

“Planeeringu avalik arutelu võib kujuneda üsna tuliseks. Meenutagem kas või jäätmejaamade detailplaneeringu avalikku arutelu,” ennustas Hans Kruusamägi.

Vastuseisuga harjunud

OÜ Voore Mõis juht Indrek Klammer ei näe vajadust algatada detailplaneering. “Kui me sellekohase teate kätte saame, siis ilmselt kaalume ka selle vaidlustamist,” ütles ta. “Hetkel kaotame sellega ainult aega,” lisas ta.

Klammeri sõnul on vastuseis laudale mitmesuguste hirmude tõttu ootuspärane. “Ma olen sellega arvestanud,” ütles ta.

Tema sõnul ei ole veereostuse teke võimalik. Nii lauda kui ka sõnnikuhoidla põrand on betoneeritud ning põhu abil saadakse laudas kuivsõnnik, seega ei leki aineid loodusesse. “See on hetkel keskkonnateenistuse poolt kõige soovitatavam tehnoloogia. Eriti meie nitraaditundlikul alal,” ütles ta.

Ehitustööde käigus vahetatakse Kaarma farmi aknad, betoneeritakse uuesti põrandad ja paigaldatakse ventilatsioon.

Ebaveres hakatakse üles kasvatama ASist Ekseko pärit umbes 25kilogrammiseid põrsaid, sead müüakse ASile Rakvere Lihakombinaat. “Tegu on arvestatava käibega firmaga, seega loome ka uusi töökohti,” ütles Klammer.