TOOMAS NIINEMÄE,
ASi Kohtla-Järve Soojus juhatuse esimees
Tulise avaliku arutelu tekkimine radiaatorite väljalõikamise teemal on positiivne areng ning eeldus, et eri huvigruppide seisukohad ühtlustuvad ja inimesed mõistavad probleemi olemust ja selle võimalikke seaduslikke lahendusviise.
Suurem osa elanikkonnast aga ei teadvusta esialgu selle probleemi pöördumatult negatiivseid tagajärgi elamutele ja elamisväärsele elukeskkonnale regioonis. Radiaatorite väljalõikajate ebaseadusliku tegevuse tõttu kannatavad Kohtla-Järve Soojuse (KJS) tarbijad, kes ei kasuta efektiivselt seadusega antud võimalusi enda õiguste kaitseks.
Vajalik on kõigi kaasomanike nõusolek
Mida teha siis, kui naaberkorter on läinud üle alternatiivsele küttele, saamata selleks kõigi teiste majaelanike (küttesüsteemi kaasomanike) nõusolekut? Kuna tegemist on ühise omandi osa majandusliku otstarbe muutmisega, on asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 järgi selleks tarvis kõikide kaasomanike nõusolekut. Rõhutan siinkohal sõnapaari “kõikide kaasomanike”, kuna omavalitsused ja majahaldurid levitavad tänini arusaama, et piisab vaid enamuse nõusolekust. Enamiku kaasomanike nõusolekust piisab, kui tegu on küsimustega, mis puudutavad kaasomandi valdamist ja kasutamist, kuid mitte omandiküsimustega.
1. jaanuaril 2003. aastal kehtima hakanud ehitusseaduse § 2 sätestab ehitusprojekteerimise mõiste, mille tulemuseks on ehitusprojekt. Sama paragrahvi lõige 6 määratleb ehitamise mõiste, milleks on muu hulgas ka ehitise tehnosüsteemi muutmine.
Ehitusseaduse § 16 järgi peab ehitise tehnosüsteemi muutmiseks olema kohaliku omavalitsuse nõusolek. Lisaks väljastatud loale tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusloa taotlus, mille väljastamisel peab ettevõtja, kellel on ehitusalaseks ettevõtluseks väljastatud tegevusluba, teostama kõik tööd ehitusseaduses ette nähtud tingimuste järgi. Pärast tööde lõpetamist tuleb kohalikule omavalitsusele esitada taotlus kasutusloa väljastamiseks.
Kõigi kaasomanike nõusoleku ja ehitusprojekti puudumisel ei ole paslik rääkida seadusega kooskõlas alternatiivküttele üleminekust. On arusaadav, miks alternatiivküttele üleminejad on eiranud eelpool mainitud nõudeid – kui projekti olemasolu nõue on täidetav suhteliselt kerge vaevaga, tuues siiski enesega kaasa märgatava rahalise kulutuse, siis kõigi kaasomanike nõusoleku saavutamine on tunduvalt raskem.
Abi tuleb otsida kohtust
Isegi kui kaasomanik, kes soovib üle minna alternatiivküttele, on tellinud enesele uue loodava küttesüsteemi projekti, ei saa seda lugeda veel nõude täitmiseks, kuna olemasolev keskküttesüsteemi projekt on jäänud muutmata ning arvestused, mis tuleb teha olemasoleva projekti muutmise tõttu, on tegemata. Sellest tulenevalt tekivad hälbed hoonesisese küttesüsteemi toimimises – puudub süsteemi tasakaalustatus, mille tagajärjeks on ebakvaliteetne küttevarustus mõningates korterites ja elanike pretensioonid.
Siinjuures ei ole pretensioonid KJSi suhtes asjakohased, kuna KJS saab majasisese soojustarbimise efektiivsust mõjutada vaid soovituslike nõuannetega, kuna majasiseste tarbijapaigaldiste nõuetekohane toimimine on korteriühistu või volitatud haldusfirma vastutusel. Pretensioonid majasisese soojusenergia kvaliteedi osas tuleb esitada ühistu juhatusele.
Peamine, mida saab teha, kui naabrid on ebaseaduslikult radiaatori eemaldanud, on pöörduda hagiga kohtusse ning nõuda endise olukorra ehk keskküttesüsteemi taastamist ja tekitatud kahjude hüvitamist. Ehitusseaduses toodud tingimuste järgi on õigus pöörduda kas linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku poole, kellele on seadusega antud õigus kontrollida ja teostatud kontrolli tulemustest lähtuvalt teha omanikule ettekirjutus või peatada ehitustegevus. Ettekirjutuse mittetäitmisel on ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus rakendada sunnivahendit sunnivahendite asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ülemmääraga kuni 10 000 krooni.
Kõik need seadusetähed viitavad üheselt, et enne kui midagi teha, tuleb hoolega mõelda, millised võivad olla sinu tegevuse tagajärjed sulle endale, sinu perele, naabritele, majale… Ühiselu kortermajas eeldab koostööd korteriomanike vahel ja mõningaid kompromisse.
Pingutagem üheskoos
Seadusandja on õigusaktidesse sisse kirjutanud nõuded, mis peavad välistama naabritele “külma” tegemise. Kahjuks on Kohtla-Järvel ja Jõhvis olukord elamumajandust reguleerivate õigusaktide täitmisega vastavate institutsioonide “vaiksel nõusolekul” isevooluteel ja “allavett” minemas.
Siinkohal kutsun Ida-Viru maavalitsust ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linnavalitsust üles seisukohti ühtlustama ning korraldama lähema paari kuu jooksul kohaliku elamumajanduse arendamiseks elamumajandusealast ulatuslikku nõupidamist, kuhu oleksid kutsutud poliitikud, teadlased, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajad, juristid, asjassepuutuvad üleriigilised ühiskondlikud organisatsioonid ning finantsasutuste ja elamumajandusalaseid teenuseid osutavate ettevõtete esindajad.
Eesmärk on meil kõigil üks – elamisväärne, turvaline, investeeringuteks atraktiivne ja jätkusuutlik elukeskkond. Selle nimel tasub koos pingutada.
Reede, 16.05.2003
Uudised
Ebaseaduslikult tegutsevate naabrite eest saab end kaitsta
TOOMAS NIINEMÄE,
ASi Kohtla-Järve Soojus juhatuse esimees
Tulise avaliku arutelu tekkimine radiaatorite väljalõikamise teemal on positiivne areng ning eeldus, et eri huvigruppide seisukohad ühtlustuvad ja inimesed mõistavad probleemi olemust ja selle võimalikke seaduslikke lahendusviise.
Suurem osa elanikkonnast aga ei teadvusta esialgu selle probleemi pöördumatult negatiivseid tagajärgi elamutele ja elamisväärsele elukeskkonnale regioonis. Radiaatorite väljalõikajate ebaseadusliku tegevuse tõttu kannatavad Kohtla-Järve Soojuse (KJS) tarbijad, kes ei kasuta efektiivselt seadusega antud võimalusi enda õiguste kaitseks.
Vajalik on kõigi kaasomanike nõusolek
Mida teha siis, kui naaberkorter on läinud üle alternatiivsele küttele, saamata selleks kõigi teiste majaelanike (küttesüsteemi kaasomanike) nõusolekut? Kuna tegemist on ühise omandi osa majandusliku otstarbe muutmisega, on asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 järgi selleks tarvis kõikide kaasomanike nõusolekut. Rõhutan siinkohal sõnapaari “kõikide kaasomanike”, kuna omavalitsused ja majahaldurid levitavad tänini arusaama, et piisab vaid enamuse nõusolekust. Enamiku kaasomanike nõusolekust piisab, kui tegu on küsimustega, mis puudutavad kaasomandi valdamist ja kasutamist, kuid mitte omandiküsimustega.
1. jaanuaril 2003. aastal kehtima hakanud ehitusseaduse § 2 sätestab ehitusprojekteerimise mõiste, mille tulemuseks on ehitusprojekt. Sama paragrahvi lõige 6 määratleb ehitamise mõiste, milleks on muu hulgas ka ehitise tehnosüsteemi muutmine.
Ehitusseaduse § 16 järgi peab ehitise tehnosüsteemi muutmiseks olema kohaliku omavalitsuse nõusolek. Lisaks väljastatud loale tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusloa taotlus, mille väljastamisel peab ettevõtja, kellel on ehitusalaseks ettevõtluseks väljastatud tegevusluba, teostama kõik tööd ehitusseaduses ette nähtud tingimuste järgi. Pärast tööde lõpetamist tuleb kohalikule omavalitsusele esitada taotlus kasutusloa väljastamiseks.
Kõigi kaasomanike nõusoleku ja ehitusprojekti puudumisel ei ole paslik rääkida seadusega kooskõlas alternatiivküttele üleminekust. On arusaadav, miks alternatiivküttele üleminejad on eiranud eelpool mainitud nõudeid – kui projekti olemasolu nõue on täidetav suhteliselt kerge vaevaga, tuues siiski enesega kaasa märgatava rahalise kulutuse, siis kõigi kaasomanike nõusoleku saavutamine on tunduvalt raskem.
Abi tuleb otsida kohtust
Isegi kui kaasomanik, kes soovib üle minna alternatiivküttele, on tellinud enesele uue loodava küttesüsteemi projekti, ei saa seda lugeda veel nõude täitmiseks, kuna olemasolev keskküttesüsteemi projekt on jäänud muutmata ning arvestused, mis tuleb teha olemasoleva projekti muutmise tõttu, on tegemata. Sellest tulenevalt tekivad hälbed hoonesisese küttesüsteemi toimimises – puudub süsteemi tasakaalustatus, mille tagajärjeks on ebakvaliteetne küttevarustus mõningates korterites ja elanike pretensioonid.
Siinjuures ei ole pretensioonid KJSi suhtes asjakohased, kuna KJS saab majasisese soojustarbimise efektiivsust mõjutada vaid soovituslike nõuannetega, kuna majasiseste tarbijapaigaldiste nõuetekohane toimimine on korteriühistu või volitatud haldusfirma vastutusel. Pretensioonid majasisese soojusenergia kvaliteedi osas tuleb esitada ühistu juhatusele.
Peamine, mida saab teha, kui naabrid on ebaseaduslikult radiaatori eemaldanud, on pöörduda hagiga kohtusse ning nõuda endise olukorra ehk keskküttesüsteemi taastamist ja tekitatud kahjude hüvitamist. Ehitusseaduses toodud tingimuste järgi on õigus pöörduda kas linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku poole, kellele on seadusega antud õigus kontrollida ja teostatud kontrolli tulemustest lähtuvalt teha omanikule ettekirjutus või peatada ehitustegevus. Ettekirjutuse mittetäitmisel on ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus rakendada sunnivahendit sunnivahendite asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ülemmääraga kuni 10 000 krooni.
Kõik need seadusetähed viitavad üheselt, et enne kui midagi teha, tuleb hoolega mõelda, millised võivad olla sinu tegevuse tagajärjed sulle endale, sinu perele, naabritele, majale… Ühiselu kortermajas eeldab koostööd korteriomanike vahel ja mõningaid kompromisse.
Pingutagem üheskoos
Seadusandja on õigusaktidesse sisse kirjutanud nõuded, mis peavad välistama naabritele “külma” tegemise. Kahjuks on Kohtla-Järvel ja Jõhvis olukord elamumajandust reguleerivate õigusaktide täitmisega vastavate institutsioonide “vaiksel nõusolekul” isevooluteel ja “allavett” minemas.
Siinkohal kutsun Ida-Viru maavalitsust ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linnavalitsust üles seisukohti ühtlustama ning korraldama lähema paari kuu jooksul kohaliku elamumajanduse arendamiseks elamumajandusealast ulatuslikku nõupidamist, kuhu oleksid kutsutud poliitikud, teadlased, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajad, juristid, asjassepuutuvad üleriigilised ühiskondlikud organisatsioonid ning finantsasutuste ja elamumajandusalaseid teenuseid osutavate ettevõtete esindajad.
Eesmärk on meil kõigil üks – elamisväärne, turvaline, investeeringuteks atraktiivne ja jätkusuutlik elukeskkond. Selle nimel tasub koos pingutada.
Reede, 16.05.2003