|
See kõlab erakordselt irooniliselt riigikogulase suust, kes on luksuslike pidude käigus „valijaid“ mitmeid kordi maksumaksja raha eest toitnud, sealjuures aga kelkinud, et suudaks kuus viie tuhande krooniga ära elada. Tuleb ka meelde tuletada, et nimelt Ojulandi vastuseisu tõttu jäi tegemata riigikogu enesekriitiline avaldus, milleks teised juhatuse liikmed valmis olnuksid.
Ent Päevalehes süüdistab Ojuland kõik neid, kes on julenud riigikogu kritiseerida. Kerge olevat rahvaesindust arvustada, aga raske olevat kanda vastutust. Vihkamise ja pimeda kurjuse varjus toimuvat õigusriigi alustalade õõnestamine, mis viivat viimaks ühiskonna hukatusele.
Sisuliselt kordab Ojuland Lauri Vahtre mõtet, et avalikkuse survele ja rahva „väljapressimisele“ ei tohi järele anda, sest see viib „diktatuurini“. Ojulandi sõnul on pahatahtlikud ründajad süüdi selles, et vaesed rahvaesindajad ei saa enam rahulikult tööd teha. Õnnetud riigikogulased pidavat elama hirmus, et neid võidakse iga hetk süüdistada mittemidagitegemises.
Mitte ainsatki enesekriitilist nooti! See võtab viimsegi usu, et riigikogust enesest võiks alata parlamendi uuenemine. Kahjuks on valija võimalused valimistel oma sõna öelda piiratud, sest seni, kuni valimisnimekirjad pannakse kokku parteide tagatubades, ei ole valijal mitte mingit kaitset Kundlate sattumise eest riigikogusse. Pole pääsu ka Ojulandidest.
|
Uudised
Delfi: Riigikogu ründab
28. märts 2008 4:12
See kõlab erakordselt irooniliselt riigikogulase suust, kes on luksuslike pidude käigus „valijaid“ mitmeid kordi maksumaksja raha eest toitnud, sealjuures aga kelkinud, et suudaks kuus viie tuhande krooniga ära elada. Tuleb ka meelde tuletada, et nimelt Ojulandi vastuseisu tõttu jäi tegemata riigikogu enesekriitiline avaldus, milleks teised juhatuse liikmed valmis olnuksid.
Ent Päevalehes süüdistab Ojuland kõik neid, kes on julenud riigikogu kritiseerida. Kerge olevat rahvaesindust arvustada, aga raske olevat kanda vastutust. Vihkamise ja pimeda kurjuse varjus toimuvat õigusriigi alustalade õõnestamine, mis viivat viimaks ühiskonna hukatusele.
Sisuliselt kordab Ojuland Lauri Vahtre mõtet, et avalikkuse survele ja rahva „väljapressimisele“ ei tohi järele anda, sest see viib „diktatuurini“. Ojulandi sõnul on pahatahtlikud ründajad süüdi selles, et vaesed rahvaesindajad ei saa enam rahulikult tööd teha. Õnnetud riigikogulased pidavat elama hirmus, et neid võidakse iga hetk süüdistada mittemidagitegemises.
Mitte ainsatki enesekriitilist nooti! See võtab viimsegi usu, et riigikogust enesest võiks alata parlamendi uuenemine. Kahjuks on valija võimalused valimistel oma sõna öelda piiratud, sest seni, kuni valimisnimekirjad pannakse kokku parteide tagatubades, ei ole valijal mitte mingit kaitset Kundlate sattumise eest riigikogusse. Pole pääsu ka Ojulandidest.