 Jaanilaupäeval Avinurmes toimunud viies pütilaat oli korraldajate sõnul viimane omataoline; mismoodi avinurmelased edaspidi oma puutööd ja selle tegijaid eksponeerivad, pole veel teada.
“Sellisel kujul laata enam ei tule, ükskord saab iga asi otsa,” ütles üks laada korraldajatest, Avijõe seltsi liige Eve Strauss. Tema sõnul leppisid laada korraldajad juba esimest ettevõtmist plaanides kokku, et iseennast korrata ei tohi ja et rohkem kui viit laata ei tehta.
“Sellist kurba lõppu, nagu leidis aastaid populaarne olnud “Grillfest” (mis läks pankrotti – toim.), me endale küll ei taha,” lausus Strauss.
“Meie mõte on selles, et tuleb areneda, astuda samm edasi,” sõnas Strauss. Seda, mis järgmisel suvel Avinurmes korraldatakse, ta öelda ei osanud.
“Praegu oleks see kui vitsaga vee peale kirjutamine. Ei tea, kas tuleb mess või valla päevad või midagi hoopis muud.”
Üks on kindel: rohkem tahetakse keskenduda käsitöötegijate, eriti aga puutöötegijate ja puutöö eksponeerimisele.
“Tahame edasi minna selles liinis, mida tunneme, see on siis puu- ja pütiliinis,” ütles Strauss. Tema sõnul loobutakse edaspidi kindlasti nii-öelda räbalakülast – Poola ja Leedu riiete ja jalanõudega kauplejatest. Seda eelkõige erisuguse kultuuritaseme pärast.
“Kui käsitöömeistrid ning lille- ja istikumüüjad jätsid oma müügikohad maha puhtana, nii et korraldajatel polnud seal midagi koristada, siis räbalaküla kaupmeestest jäi maha suur prügimägi,” kirjeldas Strauss. Ta lisas, et samuti ei jõua korraldajad kontrollida, kas kõikidel kauplejatel on kauplemiseks luba olemas. “Me ei saa illegaalset tegevust toetada ning sellega nii kauplejatele kui ka korraldajatele ebameeldivusi tekitada.”
Strauss tõstis esile tänavuse pütilaada üht tõmbenumbrit – Mamsli meisterdamistuba, kus nii lapsed kui ka nende vanemad pikki tunde veetsid. Mamslite sõnul unustasid isad end sinna tundideks. Positiivne oli seegi, et käsitöömeistrite kõrval said sõna Avinurme sõnaseadjad ja viisimeistrid. Rahvast köitsid ka kirikukontserdid ja mitmetes paikades väljas olnud näitused.
ERIKA PRAVE
Laupäev, 26.06.2004
|
Uudised
Avinurme pütilaat muudab sisu
“Sellisel kujul laata enam ei tule, ükskord saab iga asi otsa,” ütles üks laada korraldajatest, Avijõe seltsi liige Eve Strauss. Tema sõnul leppisid laada korraldajad juba esimest ettevõtmist plaanides kokku, et iseennast korrata ei tohi ja et rohkem kui viit laata ei tehta.
“Sellist kurba lõppu, nagu leidis aastaid populaarne olnud “Grillfest” (mis läks pankrotti – toim.), me endale küll ei taha,” lausus Strauss.
“Meie mõte on selles, et tuleb areneda, astuda samm edasi,” sõnas Strauss. Seda, mis järgmisel suvel Avinurmes korraldatakse, ta öelda ei osanud.
“Praegu oleks see kui vitsaga vee peale kirjutamine. Ei tea, kas tuleb mess või valla päevad või midagi hoopis muud.”
Üks on kindel: rohkem tahetakse keskenduda käsitöötegijate, eriti aga puutöötegijate ja puutöö eksponeerimisele.
“Tahame edasi minna selles liinis, mida tunneme, see on siis puu- ja pütiliinis,” ütles Strauss. Tema sõnul loobutakse edaspidi kindlasti nii-öelda räbalakülast – Poola ja Leedu riiete ja jalanõudega kauplejatest. Seda eelkõige erisuguse kultuuritaseme pärast.
“Kui käsitöömeistrid ning lille- ja istikumüüjad jätsid oma müügikohad maha puhtana, nii et korraldajatel polnud seal midagi koristada, siis räbalaküla kaupmeestest jäi maha suur prügimägi,” kirjeldas Strauss. Ta lisas, et samuti ei jõua korraldajad kontrollida, kas kõikidel kauplejatel on kauplemiseks luba olemas. “Me ei saa illegaalset tegevust toetada ning sellega nii kauplejatele kui ka korraldajatele ebameeldivusi tekitada.”
Strauss tõstis esile tänavuse pütilaada üht tõmbenumbrit – Mamsli meisterdamistuba, kus nii lapsed kui ka nende vanemad pikki tunde veetsid. Mamslite sõnul unustasid isad end sinna tundideks. Positiivne oli seegi, et käsitöömeistrite kõrval said sõna Avinurme sõnaseadjad ja viisimeistrid. Rahvast köitsid ka kirikukontserdid ja mitmetes paikades väljas olnud näitused.
ERIKA PRAVE
Laupäev, 26.06.2004