RIIGIKOGU
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn
riigikogu@riigikogu.ee
Ärakirjad:
-
Eesti Keskerakond, keskerakond@keskerakond.ee
-
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, info@ekre.ee
-
Eesti Reformierakond, info@reform.ee
-
Erakond Eesti 200, info@eesti200.ee
-
Isamaa Erakond, info@isamaa.ee
-
Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kantselei@sotsid.ee
Ettepanek: Viime Riigikogu valimise seaduse (RKVS) vastavusse Põhiseadusega
(Avalik testament)
Eellugu
Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni liige, jurist, professor Eerik Juhan Truuväli oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese Valimiskomisjoni esimees, kelle peamised kreedod on tänaseks valimisseadustikus peapeale pööratud.
Ametit vastu võttes sain saatesõnad, millele olen tänaseni truuks jäänud ja ikka lugupidamisega – “jah, härra Esimees!”
E.J. Truuvälja esimene kreedo:
Eesti Vabariigi tähtsuselt esimene seadus (mõistagi pärast Põhiseadust) peab olema konservatiivne ja ühtmoodi mõistetav ning kohustuslik täitmiseks nii valijatele, kanditeerijatele kui valitutele. Valitud Riigikogu otsustab riigi arengusuunad, kehtestab elukorralduseks vajalikud seadused jms.
Teine. Riigikogus esindatud erakonnad peavad suutma toimida oma liikmemaksudest, mitte olema riigi poolt ülalpeetavad.
Kolmas. Vabariigi Valimiskomisjon peab täitma kehtivat valimisseadust, ükskõik milline see ka ei oleks, omamata õigust seda täpsustada või sekkuda seadusloomesse.
Praegune seis
Käesoleva sajandi algusaastail rakendatud e-hääletamiskorraldus on ajale vastu pidanud ja vähemalt sama turvaline kui näiteks e-panganduse standardid. Probleeme ja mittemõistmist jagub, kuid ükski neist pole olnud seotud valimiste turvalisusega.
Küll pole valimisseadusest tulenev valimissüsteem kõikidele osapooltele ühtmoodi mõistetav, läbipaistev, ole ega ja näi tõene, hääletusprotseduur pole jälgitav ning kontrollitav.
Mõistan, et 90ndatel olid d´Hondti valimissüsteemist tulenevad kompendatsiooni-mandaatide rakendamine sundvalik interliikumise ohtliku populaarsuse tõttu. Arvestati d’Hondti valimissüsteemi eripära, milleks on kompendatsioonimandaatide abil suur-erakondade valimistulemuste võimendamine.
Valiku tegemise aegu saavutati tingimuslik kompromiss, et kolme aasta möödumisel tõstetakse valimissüsteemi valiku otstarbekus uuesti lauale. Paraku seda ei juhtunud, ja kompensatsioonimandaadid oma d’Hondti süsteemiga kehtivad tänaseni.
Arvan, et lõppude lõpuks peaksime ikkagi keskenduma Põhiseaduse täpsele täitmisele ja kõrvaldama RKVSist kõik ebakõlad, riived ja vastuolud vastavalt põhiseadusele:
§ 1. Valimissüsteemi alused:
(1) Riigikogul on 101 liiget.
(2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
(3) Igal valijal on üks hääl.
(4) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
Vastuolud ja ettepanekud
Riigikogu valimisseaduse viimine vastavusse Eesti Vabariigi Põhiseadusega pole allakirjutanu kapriis või kinnisidee. Seni tehtud ettepanekud valimisseaduse lihtsustamise ja läbipaistvuse suurendamiseks pole vilja kandnud.
1. Üsna tõenäoline, et üle 90% elanikkonnast pole suuteline valimisseadusesse sissekirjutatut lahti mõtestama; seaduse rakenduse keerukus ja terminid pole üheselt mõistavad isegi kõigile kõrgharitud juristidele, poliittehnoloogidele ja vist ka tänastele seaduseandjatele, muidu oleks RKVS ebakooskõla küsimused Põhiseadusega ammu päevakorral.
Pigem vastupidi – mitmed poliitikud ja politoloogid näevad lahendust hoopis Põhiseaduse remondis… Mitmed valitsused on teinud katseid saada suuremat kontrolli RKVS rakendamise ja täitmise üle.
Näited viimastel Riigikogu valimistel toimunust:
-
Miks ja mis asjaoludel kogus võitja erakond 7(!?) mandaati enam, kui oleks saanud Põhiseaduses nõutaval otsestel proportsionaalsetel valimistel?
-
Kuidas sai võimalikuks, et Ida-Virumaa 7. valimisringkonna 6-st mandaadist jagati 2 hoopis Võru-Põlva-Valga 11. ringkonnas?
Mõlemad küsitavused on RKVS-i järgi alusetud, st seaduslikud üksnes „tänu“ kompensatsioonimandaatidele ja kasutatavale d´Hondti valimissüsteemile, mida lihtkodanik dešifreerida ei mõista.
Aga kas peaksi?
2. Alates 2005. aastast pole suudetud kahte (paralleelset?) hääletamise viisi – klassikalist pabersedelil urnidega ja kaasaegset e-hääletamist e-urni (ehk failikaustadesse) – orgaaniliselt kokku liita ilma hääletamisprotsessi katkestamata (pausiga) ja kõrvalise isiku (nimetagem seda operaatoriks) sekkumiseta.
Mistõttu küsitavused on seni olnud, jäänud ja ei kao ka tulevikus.
3. Mis puutub aga proportsionaalsusesse, siis Riigikogu valimisseadus on linna- eht massikeskne, st puudub riigi ühtase arengu komponent. Ja ega peagi, sest regionaalpoliititika peab olema ja jääma kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste pärusmaaks.
4. Seetõttu pean iseenesest mõistetavaks, et Riigikogu valimised peavad toimuma täisavatud kandidaatide nimekirjadega, valimistulemuste selgitamisega ainult ringkondades jaotatud mandaatidena ringkondades kogutud häälte pingerea järgi.
5. Kui soovitakse tõsiselt elu jätkumist maal, peaks Riigikogu valimistel olema iga maakond esindatud kasvõi ühemandaadilise ringkonnaga.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimise valimisringkonnad peavad olema kogukonnapõhised, mitte haldusreformi käigus optimeeritult valla/linna üheringkonnalised.
6. Valimiste peamiste puuduste hulka kuuluvad seega alljärgnevad Valimisseaduse mittevastavused Põhiseaduses sätestatuga:
-
Ühetaolisuse eiramised: kasutatakse kahte erinevat hääletusviisi – pabersedelitel hääletust ja e-hääletust. E-hääletada ei saa valimispäeval, vaid eelhääletamise (§ 40. Eelhääletamine) ajal väljaspool valimisjaoskonda. Valimispäeval jätkatakse hääletamisprotseduuri vaid pabersedelitega.
Eelhääletamine kui mõiste kasutamine jagab valimiste mõiste kahe-etapiliseks valimisteks nii ajaliselt kui hääletamisviisilt. Loobuda vastuolulise mõiste „eelvalimised“ kasutamisest; valimised peavad olema üks, pidev ja tervikprotsess.
Hääletusprotseduuri pole võimalik teha avalikult jälgitavaks kahe erilaadse hääletamisviisi tõttu.
-
Ühetaolisuse eiramine: kuni valimispäevani lubatakse e-hääli muuta, pabersedelitega hääletamisel aga mitte:
§ 48². Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted
(1) Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus.
(2) Valija hääletab ise. Käesolevas seaduses ettenähtud tingimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta.
Tegemist on valimisseadusesse eelmisel sajandi lõpul jõuga/tahtlikult sissekirjutatud pr-trikiga, kuigi Põhiseaduse paragrahv §1 (3) ütleb üheselt:
-
Igal valijal on üks hääl.
-
Ühetaolisuse eiramine: eelhääletuse ja valimispäeva vaheline hääletamise paus koos vahekokkuvõtete tegemisega operaatori poolt (haldab riigi valimisteenistus.).
-
Hääletamissüsteemi sisse häkkimise juhtumeid eesmärgiga andmeid “korrigeerida” pole teada; vähetõenäoline, et ka edaspidi, sest on tegemist krüpteeritud andmete ja andmekogudega.
Samas ohud ja küsitavused on jäävad, kuna protseduur pole pidev vaid killustatud, sest kasutatakse kahte hääletamisviisi operaatori sekkumisega, hääletustulemuste kokkuvõtete tegemise läbipaistvus pole ühelgi kombel saavutatav.
Kahtlustused ja vandenõuversioonid on olnud seni ja jäävad alati meid püsivalt saatma, kuna hääletuse andmed ja nende logifailid hävitatakse kohe pärast lõplike valimistulemuste väljakuulutamist.
Piirangud
Põhiseadus on konkreetne:
§ 63. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.
Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.
§ 64. Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest.
Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras;
4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma;
5) tema surma korral.
Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.
Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.
Kuid reaalsus on teine – kehtib kõikelubatavus:
-
Riigikogu lubab oma liikmetel liikmel istuda nn mitmel toolil, sh riigi äriühingute ja asutuste nõukogudes, kuigi Põhiseaduse §63 (Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis) seda ei luba? Või miks ei rakendu PS §64 (Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse)?
Riigiametite alla kuuluvate riigi omandis olevate ettevõtete ja asutuste nõukogudes võiks ju erakonna esindajad olla, kuid mitte riigikogu liikmed. Riigikogu liikme osaluse keeld peaks laienema ka riigistruktuuris olevate kohalike omavalitsuste volikogudeni, kes võtavad vastu riigi alamastme seadusi määruste ja otsustena.
-
Tänaseni on selgusetu, miks lubatakse valitutel tegutseda üheaegselt mitmetel valitavates poliitilistes kogudes, mis omavad alluvussuhte. Lähtudes §§ 63 ja 64(1) loogika kohaselt pean õigeks, et kandideerimisel teise kogusse, volitused eelmises valitud kogus lõpevad automaatselt valimistulemuste kinnitamise hetkel ning ei kuulu taastamisele ka siis, kui valituks osutunu soovib mandaadist loobuda. Mandaadist loobunule kautsjoni ei tagastata.
-
Riigikogu kõikelubatavus on eeskujuks kohalikele omavalitsustele: kohalike omavalitsuste volikogu liikmetel töötada samaaegselt volikogu alluvuses olevate munitsipaalasutuste-ettevõtete juhtidena.
Tavakodanikku häirivad
mitmed valimisseadusesse kirjutatud või kirjutamata ebaloogilised asjaolud, mida seadusandja peab Riigikogu valimisseaduses arvestama.
Näiteks:
-
Erakondade esitatud kandidaatide nimekirjad on loogika-vastaselt pikemad kui jaotatavate mandaatide arv. Populism ja vihje erakondade sisedemokraatia puudumisele, valijate sihilikuks eksitamiseks korporatiivselt koos kallutatusega, otsese eelistatusega suurtele erakondadele vms.
-
Valimisringkonnad peavad olema maakonna- (Tallinn linnaosa-) põhised ja mandaatide jaotus valimisringkondade vahel proportsionaalne valijate arvuga.
-
Riigikogu asendusliige peab olema määratud samast ringkonnast mandaadita jäänute pingerea esimene (kautsjoni tagastamisega), vaid nii on võimalik järgida valimiste proportsionaalsust ja otsevalimist.
-
Miks tagastatakse kautsjon mittevalituks osutunud kandidaatidele? Tagastamata kautsjoni koht peab olema (riigi)reseservis (nt järgmiste valimiste korraldamise tarvis);
-
Riigikogu stagneerumise vältimiseks piisab, kui riigikogu liige võib olla valitud ja saada mandaadi maksimaalselt kaks koosseisu järjest;
-
Miks puudub RKVS-is riigikogu liikme tagasikutsumise mehhanism?
-
Valimisseadus peab keelama valimiskamaaniate kulutuste katmise riigieelarveliste toetuste ja eraldiste ning pangalaenuga. On igati mõistlik, kui valimiskampaania kulutused piiriks on erakonna poolt valimiste eelsel aastal kogutud liikmemaks ja annetused.
Teen ettepaneku
üle minna täielikele e-valimistele – täisprogrammiga katkematule e-hääletamisele, mis algab Vabariigi Valimiskomisjoni poolse nupuvajutusega (või arvuti taimeri iseeneseliku käivitamisega) ja lõpeb valimispäeva õhtul mõni minut peale valimistulemuste väljaprindi lõpetamise järgse programmi iseeneseliku seiskumisega.
Täielike e-valimisteks vajalikud komponendid on ju põhiliselt kas olemas või lihtsalt seni kasutamata:
-
valijate e-nimekirjad, (praktika olemas);
-
e-hääletamine (praktika olemas);
-
kandidaatide e-nimekirjad (praktika olemas);
-
hääletamise aktiivsuse avalikustamine (monitoorimine) ringkonniti pole kindlasti ülejõukäiv ettevõtmine;
-
volitatud/salastatud vaatlejate kasutamine valijate poolt häälte „rändel“ on seni kasutamata. Piisaks, kui vaatlejast hääletajale antakse võimalus hääletamise ajal lisada erimarkeri, mis algatab hääletamise lõppemise järel hääle laekumise kandidaadi kontole kinnitamise e-kviitungi väljastamisega hääletaja e-posti (või avalikkusele?).
Täielikud e-valimised peavad olema üheselt mõistetavad – ajaliselt katkematu pidev e-hääletamisprotsess e-valimisnimekirjadega nii interneti teel kui valimisjaoskonnas.
Üks põhiseaduslik ebakõla või riive võiks siiski olla, see oleks mõistlik vastutulek elektoraadile ja korraldajatele, et e-hääletamist alustada paar-kolm päeva enne Põhiseaduses märgitud valimispäeva, kuid lõpetada valimispäeval kell 20.00.
Ettepanek tähendab seega:
-
pabersedelitest täielikku loobumist, sest valimisjaoskonnas ja kodukutsel on võimalik korraldada e-hääletamist ka igale arvutivõõrale valijale/hääletajale mobiiltelefoni, (puutetundliku) arvuti või muu nutiseadmega;
-
eakal või arvutivõõral või puudega valijal/hääletajal peab olema õigus kasutada alaealise ligemise või valimiskomisjoni poolt volitatud vabatahtliku konsultandi abi;
-
iga valija saab hääletada ainult üks kord. Oma mobiiltelefoni, (puutetundliku) arvutit või muud nutiseadet hääletamiseks saab kasutada samuti vaid üks kord; peale hääletamist e-valimisnimekirjale juurdepääs sulgub:
-
valimisjaoskonna spetsiaalsed biomeetrilised puutetundlikud „hääletuskastid” (GPSiga tahvelarvutid, jmt) on avalikuks korduvkasutuseks, sh väljaspool valimisjaoskondi väljakutsel ja nn koduhääletamisel.
E-hääletamisel pole hääletajal kandidaadi nime või numbri valikul võimalik eksida, mis pabersedeliga hääletamisel on sedeli omakäelisel täitmisel sageli probleemis olnud ja tähendada kehtetuks tunnistatut sedelit hääletanu teadmata;
-
puudub vajadus valimisjaoskondade ja ringkonnakomisjonide protokollide koostamiseks, sest vajalikud dokumendid koostab arvutiprogramm;
-
valimistega seotud e-protestid peab esitama Vabariigi valimiskomisjonile digitaalselt allkirjastatuna.
Eelkirjeldatu on põhimõtteliselt lihtsaim viis põhiseaduses sätestatud ühetaolisuse tagamiseks.
Riigikogu valimiste arvutiprogramm peab tagama kogu hääletamisprotsessi ajal:
-
turvalisuse ilma operaatori või muu kõrvalise isiku sekkumiseta;
-
e-valimiste kõik vajalikud protseduurid-toimingud, sh valijate tuvastamine e-valimisnimekirjade alusel, fikseerib-krüpteerib antud e-hääled, edastab ise esmasesse hääletusandmekogu serverisse, mis asub nt VVK valimiskomisjoni ruumis (vaatlejate järelvalve all) ja sekundaarsesse serverisse (asub nt Riigikohtus).
E-hääled sorteerib-jaotab-dekrüpteerib ja valimistulemused selgitab VVK arvutiprogramm samuti ilma operaatori sekkumiseta;
-
sekundaar-serverisse edastatud e-hääled koos logifailidega sorteeritakse kandidaatide kaupa, kuid salvestatakse krüpteeritult.
-
Esmased kaebused lahendatakse VVK andmebaasi järgi, teisesed Riigikohtus (äärmisel vajadusel sekundaarse andmekogu ja logifailide avamisega sama arvutiprogrammi jätkukäivitusega).
-
Esmased valimistulemused avaldab VVK. Valimistulemuste kinnitamine toimub aga pärast viimase kaebuse läbivaatamist Riigikohtus.
Lõpetuseks
Valimistulemuste kinnitamise järgne valimiste andmebaaside kohene populistlik hävitamine on ebamõistlik ja annab põhjust umbusaldamiseks, mistõttu peaks toimima vastupidi – säilitama kogu valimiste andmestiku vähemalt 4 aastat, st järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni. Veel enam, valimisdokumentatsiooni peaks pärast valimistulemuste lõplikku kinnitamist (optimaalses?) mahus kas avalikustama (ilma isikuandmeteta) või tagama juurdepääsu vähemalt spetsialistidele uurimiseks ja järelduste tegemiseks.
Riigikogu valimisseadust peab arutama avalikult koos kõrgema võimu kandjaga – valijatega.
Alles siis otsustada, kas lappida vana või teha uus.
Avo Blankin, endine Vabariigi Valimiskomisjoni liige 1992-1996, esimees 1993-1996
Uudised
Avalik testament
RIIGIKOGU
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn
riigikogu@riigikogu.ee
Ärakirjad:
Eesti Keskerakond, keskerakond@keskerakond.ee
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, info@ekre.ee
Eesti Reformierakond, info@reform.ee
Erakond Eesti 200, info@eesti200.ee
Isamaa Erakond, info@isamaa.ee
Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kantselei@sotsid.ee
Ettepanek: Viime Riigikogu valimise seaduse (RKVS) vastavusse Põhiseadusega
(Avalik testament)
Eellugu
Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni liige, jurist, professor Eerik Juhan Truuväli oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese Valimiskomisjoni esimees, kelle peamised kreedod on tänaseks valimisseadustikus peapeale pööratud.
Ametit vastu võttes sain saatesõnad, millele olen tänaseni truuks jäänud ja ikka lugupidamisega – “jah, härra Esimees!”
E.J. Truuvälja esimene kreedo:
Eesti Vabariigi tähtsuselt esimene seadus (mõistagi pärast Põhiseadust) peab olema konservatiivne ja ühtmoodi mõistetav ning kohustuslik täitmiseks nii valijatele, kanditeerijatele kui valitutele. Valitud Riigikogu otsustab riigi arengusuunad, kehtestab elukorralduseks vajalikud seadused jms.
Teine. Riigikogus esindatud erakonnad peavad suutma toimida oma liikmemaksudest, mitte olema riigi poolt ülalpeetavad.
Kolmas. Vabariigi Valimiskomisjon peab täitma kehtivat valimisseadust, ükskõik milline see ka ei oleks, omamata õigust seda täpsustada või sekkuda seadusloomesse.
Praegune seis
Käesoleva sajandi algusaastail rakendatud e-hääletamiskorraldus on ajale vastu pidanud ja vähemalt sama turvaline kui näiteks e-panganduse standardid. Probleeme ja mittemõistmist jagub, kuid ükski neist pole olnud seotud valimiste turvalisusega.
Küll pole valimisseadusest tulenev valimissüsteem kõikidele osapooltele ühtmoodi mõistetav, läbipaistev, ole ega ja näi tõene, hääletusprotseduur pole jälgitav ning kontrollitav.
Mõistan, et 90ndatel olid d´Hondti valimissüsteemist tulenevad kompendatsiooni-mandaatide rakendamine sundvalik interliikumise ohtliku populaarsuse tõttu. Arvestati d’Hondti valimissüsteemi eripära, milleks on kompendatsioonimandaatide abil suur-erakondade valimistulemuste võimendamine.
Valiku tegemise aegu saavutati tingimuslik kompromiss, et kolme aasta möödumisel tõstetakse valimissüsteemi valiku otstarbekus uuesti lauale. Paraku seda ei juhtunud, ja kompensatsioonimandaadid oma d’Hondti süsteemiga kehtivad tänaseni.
Arvan, et lõppude lõpuks peaksime ikkagi keskenduma Põhiseaduse täpsele täitmisele ja kõrvaldama RKVSist kõik ebakõlad, riived ja vastuolud vastavalt põhiseadusele:
§ 1. Valimissüsteemi alused:
(1) Riigikogul on 101 liiget.
(2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
(3) Igal valijal on üks hääl.
(4) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
Vastuolud ja ettepanekud
Riigikogu valimisseaduse viimine vastavusse Eesti Vabariigi Põhiseadusega pole allakirjutanu kapriis või kinnisidee. Seni tehtud ettepanekud valimisseaduse lihtsustamise ja läbipaistvuse suurendamiseks pole vilja kandnud.
1. Üsna tõenäoline, et üle 90% elanikkonnast pole suuteline valimisseadusesse sissekirjutatut lahti mõtestama; seaduse rakenduse keerukus ja terminid pole üheselt mõistavad isegi kõigile kõrgharitud juristidele, poliittehnoloogidele ja vist ka tänastele seaduseandjatele, muidu oleks RKVS ebakooskõla küsimused Põhiseadusega ammu päevakorral.
Pigem vastupidi – mitmed poliitikud ja politoloogid näevad lahendust hoopis Põhiseaduse remondis… Mitmed valitsused on teinud katseid saada suuremat kontrolli RKVS rakendamise ja täitmise üle.
Näited viimastel Riigikogu valimistel toimunust:
Miks ja mis asjaoludel kogus võitja erakond 7(!?) mandaati enam, kui oleks saanud Põhiseaduses nõutaval otsestel proportsionaalsetel valimistel?
Kuidas sai võimalikuks, et Ida-Virumaa 7. valimisringkonna 6-st mandaadist jagati 2 hoopis Võru-Põlva-Valga 11. ringkonnas?
Mõlemad küsitavused on RKVS-i järgi alusetud, st seaduslikud üksnes „tänu“ kompensatsioonimandaatidele ja kasutatavale d´Hondti valimissüsteemile, mida lihtkodanik dešifreerida ei mõista.
Aga kas peaksi?
2. Alates 2005. aastast pole suudetud kahte (paralleelset?) hääletamise viisi – klassikalist pabersedelil urnidega ja kaasaegset e-hääletamist e-urni (ehk failikaustadesse) – orgaaniliselt kokku liita ilma hääletamisprotsessi katkestamata (pausiga) ja kõrvalise isiku (nimetagem seda operaatoriks) sekkumiseta.
Mistõttu küsitavused on seni olnud, jäänud ja ei kao ka tulevikus.
3. Mis puutub aga proportsionaalsusesse, siis Riigikogu valimisseadus on linna- eht massikeskne, st puudub riigi ühtase arengu komponent. Ja ega peagi, sest regionaalpoliititika peab olema ja jääma kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste pärusmaaks.
4. Seetõttu pean iseenesest mõistetavaks, et Riigikogu valimised peavad toimuma täisavatud kandidaatide nimekirjadega, valimistulemuste selgitamisega ainult ringkondades jaotatud mandaatidena ringkondades kogutud häälte pingerea järgi.
5. Kui soovitakse tõsiselt elu jätkumist maal, peaks Riigikogu valimistel olema iga maakond esindatud kasvõi ühemandaadilise ringkonnaga.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimise valimisringkonnad peavad olema kogukonnapõhised, mitte haldusreformi käigus optimeeritult valla/linna üheringkonnalised.
6. Valimiste peamiste puuduste hulka kuuluvad seega alljärgnevad Valimisseaduse mittevastavused Põhiseaduses sätestatuga:
Ühetaolisuse eiramised: kasutatakse kahte erinevat hääletusviisi – pabersedelitel hääletust ja e-hääletust. E-hääletada ei saa valimispäeval, vaid eelhääletamise (§ 40. Eelhääletamine) ajal väljaspool valimisjaoskonda. Valimispäeval jätkatakse hääletamisprotseduuri vaid pabersedelitega.
Eelhääletamine kui mõiste kasutamine jagab valimiste mõiste kahe-etapiliseks valimisteks nii ajaliselt kui hääletamisviisilt. Loobuda vastuolulise mõiste „eelvalimised“ kasutamisest; valimised peavad olema üks, pidev ja tervikprotsess.
Hääletusprotseduuri pole võimalik teha avalikult jälgitavaks kahe erilaadse hääletamisviisi tõttu.
Ühetaolisuse eiramine: kuni valimispäevani lubatakse e-hääli muuta, pabersedelitega hääletamisel aga mitte:
§ 48². Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted
(1) Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus.
(2) Valija hääletab ise. Käesolevas seaduses ettenähtud tingimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta.
Tegemist on valimisseadusesse eelmisel sajandi lõpul jõuga/tahtlikult sissekirjutatud pr-trikiga, kuigi Põhiseaduse paragrahv §1 (3) ütleb üheselt:
Igal valijal on üks hääl.
Ühetaolisuse eiramine: eelhääletuse ja valimispäeva vaheline hääletamise paus koos vahekokkuvõtete tegemisega operaatori poolt (haldab riigi valimisteenistus.).
Hääletamissüsteemi sisse häkkimise juhtumeid eesmärgiga andmeid “korrigeerida” pole teada; vähetõenäoline, et ka edaspidi, sest on tegemist krüpteeritud andmete ja andmekogudega.
Samas ohud ja küsitavused on jäävad, kuna protseduur pole pidev vaid killustatud, sest kasutatakse kahte hääletamisviisi operaatori sekkumisega, hääletustulemuste kokkuvõtete tegemise läbipaistvus pole ühelgi kombel saavutatav.
Kahtlustused ja vandenõuversioonid on olnud seni ja jäävad alati meid püsivalt saatma, kuna hääletuse andmed ja nende logifailid hävitatakse kohe pärast lõplike valimistulemuste väljakuulutamist.
Piirangud
Põhiseadus on konkreetne:
§ 63. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.
Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.
§ 64. Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest.
Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras;
4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma;
5) tema surma korral.
Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.
Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.
Kuid reaalsus on teine – kehtib kõikelubatavus:
Riigikogu lubab oma liikmetel liikmel istuda nn mitmel toolil, sh riigi äriühingute ja asutuste nõukogudes, kuigi Põhiseaduse §63 (Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis) seda ei luba? Või miks ei rakendu PS §64 (Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse)?
Riigiametite alla kuuluvate riigi omandis olevate ettevõtete ja asutuste nõukogudes võiks ju erakonna esindajad olla, kuid mitte riigikogu liikmed. Riigikogu liikme osaluse keeld peaks laienema ka riigistruktuuris olevate kohalike omavalitsuste volikogudeni, kes võtavad vastu riigi alamastme seadusi määruste ja otsustena.
Tänaseni on selgusetu, miks lubatakse valitutel tegutseda üheaegselt mitmetel valitavates poliitilistes kogudes, mis omavad alluvussuhte. Lähtudes §§ 63 ja 64(1) loogika kohaselt pean õigeks, et kandideerimisel teise kogusse, volitused eelmises valitud kogus lõpevad automaatselt valimistulemuste kinnitamise hetkel ning ei kuulu taastamisele ka siis, kui valituks osutunu soovib mandaadist loobuda. Mandaadist loobunule kautsjoni ei tagastata.
Riigikogu kõikelubatavus on eeskujuks kohalikele omavalitsustele: kohalike omavalitsuste volikogu liikmetel töötada samaaegselt volikogu alluvuses olevate munitsipaalasutuste-ettevõtete juhtidena.
Tavakodanikku häirivad
mitmed valimisseadusesse kirjutatud või kirjutamata ebaloogilised asjaolud, mida seadusandja peab Riigikogu valimisseaduses arvestama.
Näiteks:
Erakondade esitatud kandidaatide nimekirjad on loogika-vastaselt pikemad kui jaotatavate mandaatide arv. Populism ja vihje erakondade sisedemokraatia puudumisele, valijate sihilikuks eksitamiseks korporatiivselt koos kallutatusega, otsese eelistatusega suurtele erakondadele vms.
Valimisringkonnad peavad olema maakonna- (Tallinn linnaosa-) põhised ja mandaatide jaotus valimisringkondade vahel proportsionaalne valijate arvuga.
Riigikogu asendusliige peab olema määratud samast ringkonnast mandaadita jäänute pingerea esimene (kautsjoni tagastamisega), vaid nii on võimalik järgida valimiste proportsionaalsust ja otsevalimist.
Miks tagastatakse kautsjon mittevalituks osutunud kandidaatidele? Tagastamata kautsjoni koht peab olema (riigi)reseservis (nt järgmiste valimiste korraldamise tarvis);
Riigikogu stagneerumise vältimiseks piisab, kui riigikogu liige võib olla valitud ja saada mandaadi maksimaalselt kaks koosseisu järjest;
Miks puudub RKVS-is riigikogu liikme tagasikutsumise mehhanism?
Valimisseadus peab keelama valimiskamaaniate kulutuste katmise riigieelarveliste toetuste ja eraldiste ning pangalaenuga. On igati mõistlik, kui valimiskampaania kulutused piiriks on erakonna poolt valimiste eelsel aastal kogutud liikmemaks ja annetused.
Teen ettepaneku
üle minna täielikele e-valimistele – täisprogrammiga katkematule e-hääletamisele, mis algab Vabariigi Valimiskomisjoni poolse nupuvajutusega (või arvuti taimeri iseeneseliku käivitamisega) ja lõpeb valimispäeva õhtul mõni minut peale valimistulemuste väljaprindi lõpetamise järgse programmi iseeneseliku seiskumisega.
Täielike e-valimisteks vajalikud komponendid on ju põhiliselt kas olemas või lihtsalt seni kasutamata:
valijate e-nimekirjad, (praktika olemas);
e-hääletamine (praktika olemas);
kandidaatide e-nimekirjad (praktika olemas);
hääletamise aktiivsuse avalikustamine (monitoorimine) ringkonniti pole kindlasti ülejõukäiv ettevõtmine;
volitatud/salastatud vaatlejate kasutamine valijate poolt häälte „rändel“ on seni kasutamata. Piisaks, kui vaatlejast hääletajale antakse võimalus hääletamise ajal lisada erimarkeri, mis algatab hääletamise lõppemise järel hääle laekumise kandidaadi kontole kinnitamise e-kviitungi väljastamisega hääletaja e-posti (või avalikkusele?).
Täielikud e-valimised peavad olema üheselt mõistetavad – ajaliselt katkematu pidev e-hääletamisprotsess e-valimisnimekirjadega nii interneti teel kui valimisjaoskonnas.
Üks põhiseaduslik ebakõla või riive võiks siiski olla, see oleks mõistlik vastutulek elektoraadile ja korraldajatele, et e-hääletamist alustada paar-kolm päeva enne Põhiseaduses märgitud valimispäeva, kuid lõpetada valimispäeval kell 20.00.
Ettepanek tähendab seega:
pabersedelitest täielikku loobumist, sest valimisjaoskonnas ja kodukutsel on võimalik korraldada e-hääletamist ka igale arvutivõõrale valijale/hääletajale mobiiltelefoni, (puutetundliku) arvuti või muu nutiseadmega;
eakal või arvutivõõral või puudega valijal/hääletajal peab olema õigus kasutada alaealise ligemise või valimiskomisjoni poolt volitatud vabatahtliku konsultandi abi;
iga valija saab hääletada ainult üks kord. Oma mobiiltelefoni, (puutetundliku) arvutit või muud nutiseadet hääletamiseks saab kasutada samuti vaid üks kord; peale hääletamist e-valimisnimekirjale juurdepääs sulgub:
valimisjaoskonna spetsiaalsed biomeetrilised puutetundlikud „hääletuskastid” (GPSiga tahvelarvutid, jmt) on avalikuks korduvkasutuseks, sh väljaspool valimisjaoskondi väljakutsel ja nn koduhääletamisel.
E-hääletamisel pole hääletajal kandidaadi nime või numbri valikul võimalik eksida, mis pabersedeliga hääletamisel on sedeli omakäelisel täitmisel sageli probleemis olnud ja tähendada kehtetuks tunnistatut sedelit hääletanu teadmata;
puudub vajadus valimisjaoskondade ja ringkonnakomisjonide protokollide koostamiseks, sest vajalikud dokumendid koostab arvutiprogramm;
valimistega seotud e-protestid peab esitama Vabariigi valimiskomisjonile digitaalselt allkirjastatuna.
Eelkirjeldatu on põhimõtteliselt lihtsaim viis põhiseaduses sätestatud ühetaolisuse tagamiseks.
Riigikogu valimiste arvutiprogramm peab tagama kogu hääletamisprotsessi ajal:
turvalisuse ilma operaatori või muu kõrvalise isiku sekkumiseta;
e-valimiste kõik vajalikud protseduurid-toimingud, sh valijate tuvastamine e-valimisnimekirjade alusel, fikseerib-krüpteerib antud e-hääled, edastab ise esmasesse hääletusandmekogu serverisse, mis asub nt VVK valimiskomisjoni ruumis (vaatlejate järelvalve all) ja sekundaarsesse serverisse (asub nt Riigikohtus).
E-hääled sorteerib-jaotab-dekrüpteerib ja valimistulemused selgitab VVK arvutiprogramm samuti ilma operaatori sekkumiseta;
sekundaar-serverisse edastatud e-hääled koos logifailidega sorteeritakse kandidaatide kaupa, kuid salvestatakse krüpteeritult.
Esmased kaebused lahendatakse VVK andmebaasi järgi, teisesed Riigikohtus (äärmisel vajadusel sekundaarse andmekogu ja logifailide avamisega sama arvutiprogrammi jätkukäivitusega).
Esmased valimistulemused avaldab VVK. Valimistulemuste kinnitamine toimub aga pärast viimase kaebuse läbivaatamist Riigikohtus.
LõpetuseksValimistulemuste kinnitamise järgne valimiste andmebaaside kohene populistlik hävitamine on ebamõistlik ja annab põhjust umbusaldamiseks, mistõttu peaks toimima vastupidi – säilitama kogu valimiste andmestiku vähemalt 4 aastat, st järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni. Veel enam, valimisdokumentatsiooni peaks pärast valimistulemuste lõplikku kinnitamist (optimaalses?) mahus kas avalikustama (ilma isikuandmeteta) või tagama juurdepääsu vähemalt spetsialistidele uurimiseks ja järelduste tegemiseks.
Riigikogu valimisseadust peab arutama avalikult koos kõrgema võimu kandjaga – valijatega.
Alles siis otsustada, kas lappida vana või teha uus.
Avo Blankin, endine Vabariigi Valimiskomisjoni liige 1992-1996, esimees 1993-1996