Arvo Pärdi nädal toob muusikalisi maiuspalu tipptegijatelt
Rakvere aukodaniku, maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi 67. sünnipäeva tähistab tema lapsepõlvelinn kontsertide ja näituse nädalaga.
Helilooja sünnipäeval, 11. septembril avab fotograaf Tõnu Tormis Rakvere Muuseumis fotonäituse Arvo Pärdist ja kell 19 annab vanamuusikaansambel Hortus Musicus kontserdi Rakvere kirikus.
Ansambel esitab Andres Mustoneni juhatusel keskaja ilmalikku muusikat XIII-XIV sajandist ja Arvo Pärdi loomingut. Käesolev kava sisaldab õukonnamuusikat Itaaliast ja Prantsusmaalt, põhiliselt XIV sajandist: ballaade ja saltarellosid.
Itaalia muusika elas sel sajandil – tuntud ka Trecento-perioodina – üle ühte oma järjekordsetest õitsengutest, jättes pärandiks terve plejaadi suurepäraseid heliloojaid.
Ballaad ehk itaaliapäraselt ballata oli itaalia trecento-heliloojate lemmikvorm. Peen poeesia on siin ühendatud kindlalt välja kujunenud range vormiga, mida järgisid kõik heliloojad ja poeedid.
Prantsuse ballaadi esindab kavas üks kuulsamaid truveerilaulikuid A.de la Halle.
Saltarello on väga armastatud tants samast ajast. Nimetus viitab keksimisele ja hüppamisele, mis laseb arvata, et selle tantsu iseloom on lõunamaapäraselt tuline.
Arvo Pärdi esimene “tintinnabuli”-lugu “An den Wassern zu Babel” on pühendatud Andres Mustonenile ja Hortus Musicusele. Algselt oli teose pealkirjaks “In spe” – lootuses, ja see põhines tekstil “Kyrie”. Kolmkõla ja ülemhelide lihtsuses seisnev jõud, millest toitusid Pärdi hilisemad teosed, avaldus siin esimest korda täies mahus.
“Pari intervallo” – võrdsetel kaugustel, vaatleb-mõtiskleb-mediteerib väga vaikselt intervallide vahel tekkivate pingete ja jõudude üle.
“Psalom” on pühendatud Austria muusikakirjastuse Universal Edition juhile Alfred Schleele. Selle kandvaks jõuks on sügav alandlikkus vormis ja sisus.
13. septembril kell 19 on Rakvere kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoori hooaja avakontsert Paul Hillieri dirigeerimisel.
16. septembril kell 13 ja kell 19 annab Rakvere Gümnaasiumi aulas soolokontserdi noor pianist Mihkel Poll. 18. septembril kell 15 esineb Mihkel Poll Väike-Maarja Rahvamajas.
Arvo Pärt on kord öelnud, et tuletas oma muusika vaikusest, kuid kahetses seda hiljem, sest see tõi ta muusikasse liialt kära. “Minust on loodud palju legende kui veidrikust või usufanaatikust,” on tõdenud Arvo Pärt. “Aga ma ise pean end täiesti tavaliseks inimeseks. Lubage mul “pühakuaura” asemel parem lihtsat mütsi kanda. Minu muusika ei ole mõeldud ei etteheite ega väljakutsena kaasaegsele kultuurile. Ma lõin selle ainult enda jaoks, et endale midagi selgeks teha.”
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Arvo Pärdi nädal
Arvo Pärdi nädal toob muusikalisi maiuspalu tipptegijatelt
Rakvere aukodaniku, maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi 67. sünnipäeva tähistab tema lapsepõlvelinn kontsertide ja näituse nädalaga.
Helilooja sünnipäeval, 11. septembril avab fotograaf Tõnu Tormis Rakvere Muuseumis fotonäituse Arvo Pärdist ja kell 19 annab vanamuusikaansambel Hortus Musicus kontserdi Rakvere kirikus.
Ansambel esitab Andres Mustoneni juhatusel keskaja ilmalikku muusikat XIII-XIV sajandist ja Arvo Pärdi loomingut. Käesolev kava sisaldab õukonnamuusikat Itaaliast ja Prantsusmaalt, põhiliselt XIV sajandist: ballaade ja saltarellosid.
Itaalia muusika elas sel sajandil – tuntud ka Trecento-perioodina – üle ühte oma järjekordsetest õitsengutest, jättes pärandiks terve plejaadi suurepäraseid heliloojaid.
Ballaad ehk itaaliapäraselt ballata oli itaalia trecento-heliloojate lemmikvorm. Peen poeesia on siin ühendatud kindlalt välja kujunenud range vormiga, mida järgisid kõik heliloojad ja poeedid.
Prantsuse ballaadi esindab kavas üks kuulsamaid truveerilaulikuid A.de la Halle.
Saltarello on väga armastatud tants samast ajast. Nimetus viitab keksimisele ja hüppamisele, mis laseb arvata, et selle tantsu iseloom on lõunamaapäraselt tuline.
Arvo Pärdi esimene “tintinnabuli”-lugu “An den Wassern zu Babel” on pühendatud Andres Mustonenile ja Hortus Musicusele. Algselt oli teose pealkirjaks “In spe” – lootuses, ja see põhines tekstil “Kyrie”. Kolmkõla ja ülemhelide lihtsuses seisnev jõud, millest toitusid Pärdi hilisemad teosed, avaldus siin esimest korda täies mahus.
“Pari intervallo” – võrdsetel kaugustel, vaatleb-mõtiskleb-mediteerib väga vaikselt intervallide vahel tekkivate pingete ja jõudude üle.
“Psalom” on pühendatud Austria muusikakirjastuse Universal Edition juhile Alfred Schleele. Selle kandvaks jõuks on sügav alandlikkus vormis ja sisus.
13. septembril kell 19 on Rakvere kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoori hooaja avakontsert Paul Hillieri dirigeerimisel.
16. septembril kell 13 ja kell 19 annab Rakvere Gümnaasiumi aulas soolokontserdi noor pianist Mihkel Poll. 18. septembril kell 15 esineb Mihkel Poll Väike-Maarja Rahvamajas.
Arvo Pärt on kord öelnud, et tuletas oma muusika vaikusest, kuid kahetses seda hiljem, sest see tõi ta muusikasse liialt kära. “Minust on loodud palju legende kui veidrikust või usufanaatikust,” on tõdenud Arvo Pärt. “Aga ma ise pean end täiesti tavaliseks inimeseks. Lubage mul “pühakuaura” asemel parem lihtsat mütsi kanda. Minu muusika ei ole mõeldud ei etteheite ega väljakutsena kaasaegsele kultuurile. Ma lõin selle ainult enda jaoks, et endale midagi selgeks teha.”
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee