Ansipi sõnul on Eesti praegu IMFilt laenamisest väga kaugel, sest meil on veel 20 miljardi krooni ulatuses reserve.

Peaminister avaldas veendumust, et kõik koalitsioonierakonnad on eile valitsuses kokku lepitud 8 miljardi krooni suuruse eelarvekärpe tegemiseks valmis, ehkki ta tunnistas, et kõik võimalikud lõiked on väga valusad. «Räägitakse eelarvest õhu väljalaskmisest, aga mina seal küll mingit õhku ei näe,» lausus ta.

Ansipi sõnu tuleb otsused lisaeelarve koostamiseks langetada rasketes tingimustes, sest infot on ebapiisavalt ja meid ümbritsevad majandused kukuvad väga kiiresti. Et see võiks saada valitsuskoalitsioonile saatuslikuks, ta ei uskunud.

Peaminister oli pessimistlik II pensionisamba riiklike sissemaksete vähendamise suhtes, leides, et sellest põhimõttest ei tohiks taganeda. Samas pidas ta võimalikuks praeguse skeemi 2 pluss 4 asemel näiteks 1 pluss 2 kasutamist, mis tähendaks, et inimene ise maksaks ühe ja riik lisaks 2 protsenti. Headel aegadel seevastu võiks sissemaksed olla ka 3 pluss 6 protsenti. «Rasketel aegadel pole ju vale veidi vähem säästa. Igal juhul on see parem kui pensionide kallale minek,» tõdes ta.

Kärbete tegemisel välistas Ansip kirvemeetodi kasutamise ehk kõigilt ühepalju võtmise. Valitsussektori tegevuskulusid on küll tänavuses eelarves juba vähendatud 8 protsenti ja 3 protsenti lisaks ka reservi jäetud, kuid neid tuleb tema sõnul igal juhul veel kärpida. Seejuures pole ühtegi teemat, mida ei võiks arutada, leidis ta.

Krooni devalveerimise kohta arvas peaminister, et pärast seda oleksime veelgi rohkem maoli maas, sest laenud on võetud eurodes ja eksporti see ei elavdaks. Tulemuseks oleks vaid väga kiire inflatsioon. Samas tooks euro kasutuselevõtt siia uusi investeeringuid, sest tööjõud on Eestis näiteks Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaaga võrreldes ikka veel kuni 5 korda odavam.

(Minu rõhuasetus. Avo)