- E-hääletusprogramm on olnud turvaline, aga tulemuste usaldusväärsus rahva seas on ikka küsitav.
- E-valimised oleks vaid siis täiuslikud, kui hääled edastab, kogub ja loeb kokku vaid üks masin.
- Riigikogu valimisseaduse muudatused on vajalikud täiuslike e-valimiste saavutamiseks.
Eestis alguse saanud edumeelsed e-valimised pole kõlavale nimetusele ja promomisele vaatamata maailmas laineid löönud. Peale Eesti on e-valimisi osaliselt kasutusele võtnud vaid Venetsueela ja Venemaa, kirjutab Avo Blankin, vabariigi valimiskomisjoni esimees aastatel 1993-1996.
Ju pole siis e-valimised sedavõrd usaldusväärsed, et neid kasutada. Küll kiidab Venemaa e-valimiste kõrgel tasemel turvalisust. Ju siis on seadustes «iseärasusi», mis ühte meelitab, teisi tõukab.
Õhtu- ja põhjamaade kultuuriruum on e-valimiste suhtes olnud viisakalt arvamustevaene. Keegi ei eita e-valimiste kaasaegsust, kuid keegi pole kinnitanud nende usaldusväärsust. Näis, millise hinnangu annab OSCE veebruari-missiooni töögrupi veebruaris tehtud uuringu raport.
Valimised peavad olema ühtaegu demokraatlikud ja konservatiivsed, loomata kellelegi eeliseid, ausad, üheselt mõistetavad ja arusaadavad kõigile osalistele ühtmoodi ning tulemused usaldusväärsed ja kontrollitavad.
Tänapäevane infotehnoloogia võimaldab kõik e-valimiste seadusesse kirja pandud tingimused täpselt täita, vältida valijahääle edastamisel moonutusi või kaotsiminekut. Mõistagi vaid siis, kui seda e-valimisprogrammi koostajalt valimisseadusega nõutakse.
Viimased 20 aastat e-hääletamist on tõendiks, et meie programmeerijad tunnevad oma tööd hästi – e-hääletusprogramm on olnud turvaline ja häkkimiskindel. Kuid valimistulemuste usaldusväärsus rahva seas on endiselt küsitav.
E-valimised on siiski vaid üldnimetus, mille esimene osa sisaldab valimiste ettevalmistusprotseduure ja teine, peamine valijate e-häälte krüpteeritud edastamise, kogumise, sorteerimise koos e-hääletamise tulemuste selgitamise ning avaldamisega.
Sedelitega hääletamist ei toimu
E-valimised oleks vaid siis kaasaegselt täiuslikud, kui e-hääletamisel edastab, kogub ja loeb valijate hääled kokku vaid üks turvaline testitud katkestamatut valimisprogrammi järgiv valimis-urn-arvuti (server), olgu ta nimi siis kas urn-valimismasin või lihtsalt valimismasin. Inimkäeline sekkumine piirdub vaid e-hääletamise algust tähistava valimismasina start-nupule vajutamisega.
Mõned hetked pärast e-hääletamise lõppemist väljastab urn-valimismasin valimistulemuste kokkuvõtte-faili ja väljaprindi.
Meenutagem, et klassikalisel pabersedelitega hääletamisel otsustab tulemuse suuresti nn inimfaktor – hulk valimiskomisjone oma urnidega, aga lõpuks otsustab sõltuvalt kultuuriruumist ikka see isik(ud), kes valijate sedelite hääled viimasena kokku «liidab».
Ammu olnuks aeg ka meil nõukalikust suhtumisest vabaneda ja täiuslike e-valimiste seadustamise ja korraldamisega vabaneda.
Usaldusväärsete e-valimiste aluseks on põhiseadus
Et usaldusväärseid ja täiuslikke e-valimisi Eesti Vabariigis korraldada ja läbi viia, peavad esmalt lähtetingimused, st riigikogu valimisseadus olema täielikus vastavuses EV põhiseadusega.
Riigikogu valimisseadus on vaieldamatult meie riigi tähtsaim seadus Eesti Vabariigi põhiseaduse järel. Seega riigi tulevik otsustatakse ja määratakse riigikogu valimisseaduse järgi seadusandja, riigikogu liikmete valimisega. Kehtiv riigikogu valimisseadus aga minu meelest pole täies vastavuses põhiseadusega, mistõttu ka valimiste usaldusväärsus on küsitav.
Kuigi viimase 20 aasta jooksul toimunud riigikogu valimised (vaatamata e-sildile) pole täiuslikud, on valimistulemused ja riigikogu liikmete volitused siiski kehtivad, sest e-hääletamise programm vastab punktuaalselt valimisseadusele.
Põhiseadus ju kehtestab: § 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Seni toimunud valimised on olnud üldised, kuid alates 2004. aastast:
- pole ühetaolised, sest kasutatakse kahte hääletusviisi – e-hääletust ja pabersedelitega, pealegi eraldi;
- e-hääletusel võimaldatakse ümberhääletust, mida pabersedelitega hääletamisel ei võimaldata;
- hääletamisaeg pole pidev, vaid katkestatud – kahe erineva hääletusviisi vahel on paus, mille vajadust ja otstarvet seadusandja pole põhjendanud;
- paradoksaalne on, et e-hääletuse toimingut (ja aega) nimetab valimisseadus eelhääletuseks, nagu valimipäeval toimuks II voor vms otsustav hääletamine;
- toimunud valimised pole otsesed ega proportsionaalsed, sest mandaate ei jagata ringkonniti kandidaadi poolt antud häälte pingerea järgi;
- kasutatakse otsevalimist välistavat valimissüsteemi «vahendaja» teenusega, kus vahendajaks kõrgema matemaatilise d’Hondti järjekordade valemi tuletis.
Kohane on mainida, et viimastel riigikogu valimistel Ida-Virumaa ringkonna osa mandaate jagati hoopis Lõuna-Eestisse. Leidis kinnitust, et d’Hondtil põhinev valimissüsteem moonutas regionaalset ühetaolisust ja rikkus ringkondade mandaatide proportsionaalset jaotust; võimendas suurima häälesaagi koguja erakonna nimekirjale «lisaboonust» vähimate arvel. Antud juhul kaheksa mandaadiga.
Riigikogu valimise korra sätestab riigikogu valimise seadus.
§ 63 Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.
Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.
§ 64 Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest.
Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;…
Põhiseadust ei täideta, sest:
- jätkub riigikogu liikmete määramine riigiametite ja äriühingute nõukogudesse ilma süümepiinadeta;
- kuna riigikogu liige on Eesti kõrgema seadusandliku organi liige, ei tohiks ta põhiseaduse loogikat järgides samal ajal olla ka alamastme seadusandliku organi – kohaliku omavalitsuse volikogu – liige. Veel enam, riigikogu või volikogu liige ei tohi olla samal ajal munitsipaalettevõtte või koolijuht.
- riigikogu asendusliikmeks ei määrata ringkonna valimistulemuste järgi esimene mandaadita jäänu, vaid erakonna kandidaatide nimekirja järjekorra järgi.
E-valimisteks vaid üks urn-valimismasin
Usun, et kui riigikogu valimisseadus suudetakse ebakõladest ja «trikkidest» vabastada, on võimalik, et pärast valimiste ettevalmistavat osa on võimalik, et tähtsaima, valimiste hääletusprotseduuri, viib algusest lõpuni (koos mandaatide jaotamisega) läbi vaid üks pidevalt tegutsev sõltumatu «ekspert» – valimisprogrammiga üks urn-valimismasin.
Urn-valimismasin juhib kõiki hääletus-toiminguid ja väljastab jooksvat infot avalikkusele vastavalt programmiga sätestatule ilma operaatori sekkumiseta.
Valimistel kasutatakse ainult valijate e-nimekirju, valijad/hääletajad kasutavad ainult isikutuvastamisega e-hääletust (arvutiga) ja m-hääletust (mobiiliga). Igal valijal on ainult üks hääl, mida muuta ei saa, kordushääletust ei võimaldata (e-valijate nimekiri teist korda ei avane).
Hääletamiseks saab igat arvutit või nutiseadet kasutada vaid ühe korra, pärast esimest hääletamist rakendub hääletusseadmele automaatne piirang (e-valijate nimekiri ei avane). Valimisjaoskondade arvutitele ühe-korra-hääletamise piirang ei laiene.
Mis puutub aga valimisjaoskondades hääletamisse, siis valimisjaoskonnad varustatakse internetiühendusega (nt puutetundlike) arvutitega, millega on võimalik ka kodukutsetega hääletust läbi viia. Tundub mõistlik, et eakaid, pimedaid jt juhendab või abistab e-hääletuse sooritamisel arvutit kas valdav pereliige või valimiskomisjoni vannutatud liige või isegi…vaatleja, mitte aga hooldeasutuse, vangla jmt ametnik.
Oma e-hääle turvalise sisestamise õigsuse ja seaduslikkuse eest vastutab hääletaja ise.
Hääletamise alustamise hetkel lülitab vabariigi valimiskomisjoni esimees serverarvuti ehk valimisurn-valimismasina tööle. Masin seiskub iseeneslikult hääletamise lõppemise järel – valimistulemuste, mandaatide jaotusega faili avaldamise ja väljaprindi lõpetamisega.
Hääletamisprotsessi ajal väljastab hääletusmasin ise perioodilisi seadusega lubatud raporteid valijate aktiivsuse kohta jms.
Kogu e-hääletuse ja m-hääletuse interneti-liikumise info kogutakse-salvestatakse valimiskomisjoni serverarvutis üheaegse kopeerimisega riigikohtu arvutisse, säilitamiseks vähemalt järgmiste valimiste tulemuste kinnitamiseni.
Meenutagem, et riigikohus on valimiste seaduslikkuse kontrolli ja kaebuste lahendite otsustamise kõrgeim instants. Vajadusel käivitatakse valimisprogramm ja kontrollimaks valimistulemusi e-valimiste info salvestise alusel.
Olen veendunud, et meie ITK spetsialistidele on turvalise valimisprogrammi koostamine igati jõukohane. Pole kahelnud hetkegi, et nende senine süüdistamine e-valimiste läbiviimisel on alusetu.
Pärast riigikogu valimisseaduse muutmist vajab hääletamisprogramm uut arhitektuuri. Miks mitte hääletusprogramm hankida avaliku konkursi korras.
Kuna valimistulemused sõltuvad ka tulevikus ikka sellest, kes ja kuidas tulemused kokku loeb, siis tehku seda edaspidi vaid kiretu valimismasin.
Ettepanekud
Eelnev käsitles vaid e-hääletamise põhiseaduse-kohasust ja tehnoloogilist rakendust.
Kui tegemist on isikuvalimistega (ilma d’Hondti vahendusel erakondade eelistamiseta) ja valimisseaduse kõik kriteeriumid on loogilised ning valijale üheselt mõistetavad, alles siis saab riigikogu e-valimise seadusest tõesti 21. sajandile kohane usaldusväärne tööriist.
- Valimisringkonnad moodustatakse vastavalt haldusjaotusele – iga maakond on esindatud vähemalt ühe valimisringkonnana; Tallinna linnaosade viisi, Harjumaa 2-3 ringkonda, samuti suursaared. Mis kokku annavad valimistel regionaalse kogukonna-põhise esindatuse mõõtme.
- Erakonna kandidaatide nimekirja pikkus ei ületa jaotatavate mandaatide arvu 101.
- Kandidaadi kautsjon on võrdne riigi keskmise brutopalgaga, mis tagastatakse ainult valituks osutunud kandidaatidele. Valituks mitteosutunud kandidaatide kautsjonid suunatakse valimiskulude katmiseks (laekuvad riigieelarvesse).
- Kandidaatide nimekirjade valimiskünnis on seni end õigustanud, viie protsendi valijate häälte kogumise tingimus jäägu kehtima. Valimiskünnis rakendatakse pärast kandidaati poolt antud häälte pingerea avalikustamist.
- Riigikogu liikmeks olek piiratakse kahe valimistsükliga järjest.
- Riigikogu liikme töötasu suurust edaspidi senisel kujul ei indekseerita; töötasu muutus olgu riigimehelik – seostatakse eelmise riigieelarve-aasta täitmise kui ka SKP muutusega (+/- protsent).
- Valimisreklaami kulud piiratakse erakonna eelneva aasta liikmemaksude ja era-annetuste summaga. Riigieelarveliste vahendite ja laenude reklaamiks kasutamine on keelatud.
- Erakonna kandidaatide nimekirjas üles seatud mandaadi saanud riigikogu liikme volitused lõpevad tema erakonnast lahkumisel. Asendusliikme mandaadi saab samast ringkonnast esimene mandaadita jäänu.
- Riigikogu liikme tagasikutsumise saavad algatada vaid tema valijad; piisab, kui tema tagasikutsumiseks kogutud allkirju on enam kui valimistel tema poolt hääletanute häälte arv. Riigikogu liikme tagasikutsumise korral saab mandaadi ringkonna esimene mandaadita jäänud kandidaat.
Küll olen vajalike muudatuste sisseviimises skeptiline, sest valimiste temaatika valdajaid ja valimissseaduse tundjaid napib – on ju valimisseadusesse sisse viidud põhiseaduslikud vastuolud, riived jms seadustatud seni ikka riigikogu liikmete endi poolt ja…huvides.
Teisalt aga oleks Eesti täiuslikud e-valimised otsene vastus (väljakutse?) kõigile neile, kel seni olnud kahtlusi hääletamiste usaldusväärsusega.
Kui saadakse hakkama täiuslike e-valimiste korraldusega, alles seejärel on õige aeg riigireformiks.
https://arvamus.postimees.ee/8210746/avo-blankin-alles-parast-taiuslike-e-valimiste-korraldamist-on-aeg-riigireformiks
Uudised
ALLES PÄRAST TÄIUSLIKE E-VALIMISTE KORRALDAMIST ON AEG RIIGIREFORMIKS
Eestis alguse saanud edumeelsed e-valimised pole kõlavale nimetusele ja promomisele vaatamata maailmas laineid löönud. Peale Eesti on e-valimisi osaliselt kasutusele võtnud vaid Venetsueela ja Venemaa, kirjutab Avo Blankin, vabariigi valimiskomisjoni esimees aastatel 1993-1996.
Ju pole siis e-valimised sedavõrd usaldusväärsed, et neid kasutada. Küll kiidab Venemaa e-valimiste kõrgel tasemel turvalisust. Ju siis on seadustes «iseärasusi», mis ühte meelitab, teisi tõukab.
Õhtu- ja põhjamaade kultuuriruum on e-valimiste suhtes olnud viisakalt arvamustevaene. Keegi ei eita e-valimiste kaasaegsust, kuid keegi pole kinnitanud nende usaldusväärsust. Näis, millise hinnangu annab OSCE veebruari-missiooni töögrupi veebruaris tehtud uuringu raport.
Valimised peavad olema ühtaegu demokraatlikud ja konservatiivsed, loomata kellelegi eeliseid, ausad, üheselt mõistetavad ja arusaadavad kõigile osalistele ühtmoodi ning tulemused usaldusväärsed ja kontrollitavad.
Tänapäevane infotehnoloogia võimaldab kõik e-valimiste seadusesse kirja pandud tingimused täpselt täita, vältida valijahääle edastamisel moonutusi või kaotsiminekut. Mõistagi vaid siis, kui seda e-valimisprogrammi koostajalt valimisseadusega nõutakse.
Viimased 20 aastat e-hääletamist on tõendiks, et meie programmeerijad tunnevad oma tööd hästi – e-hääletusprogramm on olnud turvaline ja häkkimiskindel. Kuid valimistulemuste usaldusväärsus rahva seas on endiselt küsitav.
E-valimised on siiski vaid üldnimetus, mille esimene osa sisaldab valimiste ettevalmistusprotseduure ja teine, peamine valijate e-häälte krüpteeritud edastamise, kogumise, sorteerimise koos e-hääletamise tulemuste selgitamise ning avaldamisega.
Sedelitega hääletamist ei toimu
E-valimised oleks vaid siis kaasaegselt täiuslikud, kui e-hääletamisel edastab, kogub ja loeb valijate hääled kokku vaid üks turvaline testitud katkestamatut valimisprogrammi järgiv valimis-urn-arvuti (server), olgu ta nimi siis kas urn-valimismasin või lihtsalt valimismasin. Inimkäeline sekkumine piirdub vaid e-hääletamise algust tähistava valimismasina start-nupule vajutamisega.
Mõned hetked pärast e-hääletamise lõppemist väljastab urn-valimismasin valimistulemuste kokkuvõtte-faili ja väljaprindi.
Meenutagem, et klassikalisel pabersedelitega hääletamisel otsustab tulemuse suuresti nn inimfaktor – hulk valimiskomisjone oma urnidega, aga lõpuks otsustab sõltuvalt kultuuriruumist ikka see isik(ud), kes valijate sedelite hääled viimasena kokku «liidab».
Ammu olnuks aeg ka meil nõukalikust suhtumisest vabaneda ja täiuslike e-valimiste seadustamise ja korraldamisega vabaneda.
Usaldusväärsete e-valimiste aluseks on põhiseadus
Et usaldusväärseid ja täiuslikke e-valimisi Eesti Vabariigis korraldada ja läbi viia, peavad esmalt lähtetingimused, st riigikogu valimisseadus olema täielikus vastavuses EV põhiseadusega.
Riigikogu valimisseadus on vaieldamatult meie riigi tähtsaim seadus Eesti Vabariigi põhiseaduse järel. Seega riigi tulevik otsustatakse ja määratakse riigikogu valimisseaduse järgi seadusandja, riigikogu liikmete valimisega. Kehtiv riigikogu valimisseadus aga minu meelest pole täies vastavuses põhiseadusega, mistõttu ka valimiste usaldusväärsus on küsitav.
Kuigi viimase 20 aasta jooksul toimunud riigikogu valimised (vaatamata e-sildile) pole täiuslikud, on valimistulemused ja riigikogu liikmete volitused siiski kehtivad, sest e-hääletamise programm vastab punktuaalselt valimisseadusele.
Põhiseadus ju kehtestab: § 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Seni toimunud valimised on olnud üldised, kuid alates 2004. aastast:
Kohane on mainida, et viimastel riigikogu valimistel Ida-Virumaa ringkonna osa mandaate jagati hoopis Lõuna-Eestisse. Leidis kinnitust, et d’Hondtil põhinev valimissüsteem moonutas regionaalset ühetaolisust ja rikkus ringkondade mandaatide proportsionaalset jaotust; võimendas suurima häälesaagi koguja erakonna nimekirjale «lisaboonust» vähimate arvel. Antud juhul kaheksa mandaadiga.
Riigikogu valimise korra sätestab riigikogu valimise seadus.
§ 63 Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.
Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.
§ 64 Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest.
Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;…
Põhiseadust ei täideta, sest:
E-valimisteks vaid üks urn-valimismasin
Usun, et kui riigikogu valimisseadus suudetakse ebakõladest ja «trikkidest» vabastada, on võimalik, et pärast valimiste ettevalmistavat osa on võimalik, et tähtsaima, valimiste hääletusprotseduuri, viib algusest lõpuni (koos mandaatide jaotamisega) läbi vaid üks pidevalt tegutsev sõltumatu «ekspert» – valimisprogrammiga üks urn-valimismasin.
Urn-valimismasin juhib kõiki hääletus-toiminguid ja väljastab jooksvat infot avalikkusele vastavalt programmiga sätestatule ilma operaatori sekkumiseta.
Valimistel kasutatakse ainult valijate e-nimekirju, valijad/hääletajad kasutavad ainult isikutuvastamisega e-hääletust (arvutiga) ja m-hääletust (mobiiliga). Igal valijal on ainult üks hääl, mida muuta ei saa, kordushääletust ei võimaldata (e-valijate nimekiri teist korda ei avane).
Hääletamiseks saab igat arvutit või nutiseadet kasutada vaid ühe korra, pärast esimest hääletamist rakendub hääletusseadmele automaatne piirang (e-valijate nimekiri ei avane). Valimisjaoskondade arvutitele ühe-korra-hääletamise piirang ei laiene.
Mis puutub aga valimisjaoskondades hääletamisse, siis valimisjaoskonnad varustatakse internetiühendusega (nt puutetundlike) arvutitega, millega on võimalik ka kodukutsetega hääletust läbi viia. Tundub mõistlik, et eakaid, pimedaid jt juhendab või abistab e-hääletuse sooritamisel arvutit kas valdav pereliige või valimiskomisjoni vannutatud liige või isegi…vaatleja, mitte aga hooldeasutuse, vangla jmt ametnik.
Oma e-hääle turvalise sisestamise õigsuse ja seaduslikkuse eest vastutab hääletaja ise.
Hääletamise alustamise hetkel lülitab vabariigi valimiskomisjoni esimees serverarvuti ehk valimisurn-valimismasina tööle. Masin seiskub iseeneslikult hääletamise lõppemise järel – valimistulemuste, mandaatide jaotusega faili avaldamise ja väljaprindi lõpetamisega.
Hääletamisprotsessi ajal väljastab hääletusmasin ise perioodilisi seadusega lubatud raporteid valijate aktiivsuse kohta jms.
Kogu e-hääletuse ja m-hääletuse interneti-liikumise info kogutakse-salvestatakse valimiskomisjoni serverarvutis üheaegse kopeerimisega riigikohtu arvutisse, säilitamiseks vähemalt järgmiste valimiste tulemuste kinnitamiseni.
Meenutagem, et riigikohus on valimiste seaduslikkuse kontrolli ja kaebuste lahendite otsustamise kõrgeim instants. Vajadusel käivitatakse valimisprogramm ja kontrollimaks valimistulemusi e-valimiste info salvestise alusel.
Olen veendunud, et meie ITK spetsialistidele on turvalise valimisprogrammi koostamine igati jõukohane. Pole kahelnud hetkegi, et nende senine süüdistamine e-valimiste läbiviimisel on alusetu.
Pärast riigikogu valimisseaduse muutmist vajab hääletamisprogramm uut arhitektuuri. Miks mitte hääletusprogramm hankida avaliku konkursi korras.
Kuna valimistulemused sõltuvad ka tulevikus ikka sellest, kes ja kuidas tulemused kokku loeb, siis tehku seda edaspidi vaid kiretu valimismasin.
Ettepanekud
Eelnev käsitles vaid e-hääletamise põhiseaduse-kohasust ja tehnoloogilist rakendust.
Kui tegemist on isikuvalimistega (ilma d’Hondti vahendusel erakondade eelistamiseta) ja valimisseaduse kõik kriteeriumid on loogilised ning valijale üheselt mõistetavad, alles siis saab riigikogu e-valimise seadusest tõesti 21. sajandile kohane usaldusväärne tööriist.
Küll olen vajalike muudatuste sisseviimises skeptiline, sest valimiste temaatika valdajaid ja valimissseaduse tundjaid napib – on ju valimisseadusesse sisse viidud põhiseaduslikud vastuolud, riived jms seadustatud seni ikka riigikogu liikmete endi poolt ja…huvides.
Teisalt aga oleks Eesti täiuslikud e-valimised otsene vastus (väljakutse?) kõigile neile, kel seni olnud kahtlusi hääletamiste usaldusväärsusega.
Kui saadakse hakkama täiuslike e-valimiste korraldusega, alles seejärel on õige aeg riigireformiks.
https://arvamus.postimees.ee/8210746/avo-blankin-alles-parast-taiuslike-e-valimiste-korraldamist-on-aeg-riigireformiks