Eesti üks vanemaid eraülikoole akadeemia Nord lubab sügisel Sillamäel avatavas kolledþis pakkuda haridust, mis tagaks lõpetajatele konkurentsivõime nii Eesti kui rahvusvahelisel turul.
|
Akadeemia Nord rektor Ene Grauberg
|
Akadeemia Nord rektor Ene Grauberg ütles neljapäeval Sillamäe linnaga koostöölepingut alla kirjutades, et kõrgkooli loomine on väga tõsine asi ja kõrgkooli loomine regioonis on veelgi tõsisem asi. “Kuid Eestimaa ei ole ainult Tallinn ja Tartu, vaid Eestimaa on eelkõige regioonid. Ja Eestimaa kui terviku areng sõltub just regioonide arengust. Teiste riikide kogemused näitavad, et ainult see paikkond võib olla edukas, kus on oma kõrgkool kui innovatsioonikeskus – koht, kus omandada kõrgharidus ning kus arendatakse koos kohaliku tööstuse ja võimuga ka regiooni kui tervikut.”
Grauberg tunnistas, et esialgu plaaniti luua kolledþ Narva kui Ida-Virumaa kõige suuremasse linna. “Konsulteerisime eelmise haridusministri Mailis Rannaga, kes on akadeemia Nord õigusteaduskonna lõpetaja, ja tema ütles, et Narva pole see kõige õigem koht, et väga suur perspektiiv on Sillamäel. Ja Sillamäel on perspektiiv ainult siis, kui seal on niisugune kõrgkool, kus koolitatakse noori, kes oleksid võimelised töötama nii Eesti kui ka rahvusvahelisel turul.”
Rektor tänas Sillamäe linnavalitsust, kes võimaldas kasutada õppe läbiviimiseks eesti põhikooli ruume.
Sillamäe linnapea Ain Kiviorg rõõmustas, et kolledþi näol tekib linna koht, kus saab teha valutumalt integratsiooni. Nimelt on kolledþis esimesel õppeaastal õpe venekeelne, aga samal ajal õpetatakse suures mahus eesti ja inglise keelt. Hiljem toimuvad loengud eesti ja ka inglise keeles. Samasugust õppetöö korraldust on akadeemia Nord praktiseerinud mitu aastat Tallinnas vene keskkoolide lõpetajatele. “See lõpeb sellega, et vene noored taotlevad Eesti kodakondsust, lähevad kaitseväkke ja on riigile väga lojaalsed,” kinnitas Grauberg.
Sillamäe aselinnapea Jelena Korðunova ütles, et kolledþi vastu on väga palju huvi tundnud ka Narva ja Kohtla-Järve inimesed. “Kolledþ pole ainult Sillamäe linnale, vaid kogu regioonile.”
Sillamäe kolledþis on õppeaeg kolm aastat ning rakenduskõrghariduse saab omandada kolmel erialal: õigus ja halduskorraldus, psühholoogia ning turundus ja reklaam. Pärast kolledþi lõpetamist saab jätkata õpinguid akadeemia Nord magistriõppes. Kolledþisse võetakse vastu 75 tudengit ja õppetöö toimub kolm korda nädalas õhtuti.
Õppemaks Sillamäe kolledþis on 12 000 krooni semestris. Arendusprorektor Tiia Karing märkis, et sama õpe Tallinnas on 10 000 krooni aastas kallim; peale selle saab maksuametilt tagasi 26 protsenti õppemaksuks kulutatud rahast ning on võimalus võtta õppelaenu. Akadeemia Nord paneb välja kümme 5000kroonist stipendiumi. Kokkulepe on Silmet Grupiga, kes annab silmapaistvate õpitulemuste eest samuti kümme 5000 krooni suurust stipendiumi.
Karing märkis, et eesti koolide lõpetajad võivad esimese aasta õppida Sillamäe soodushinnaga Tallinnas ning jätkata alatest teisest kursusest õpinguid kohapeal.
SIRLE SOMMER-KALDA
Põhjarannik, laupäev, 17.05.2003
|
Uudised
Akadeemia Nord avatav kolledž toetab Ida-Viru arengut
Akadeemia Nord rektor Ene Grauberg ütles neljapäeval Sillamäe linnaga koostöölepingut alla kirjutades, et kõrgkooli loomine on väga tõsine asi ja kõrgkooli loomine regioonis on veelgi tõsisem asi. “Kuid Eestimaa ei ole ainult Tallinn ja Tartu, vaid Eestimaa on eelkõige regioonid. Ja Eestimaa kui terviku areng sõltub just regioonide arengust. Teiste riikide kogemused näitavad, et ainult see paikkond võib olla edukas, kus on oma kõrgkool kui innovatsioonikeskus – koht, kus omandada kõrgharidus ning kus arendatakse koos kohaliku tööstuse ja võimuga ka regiooni kui tervikut.”
Grauberg tunnistas, et esialgu plaaniti luua kolledþ Narva kui Ida-Virumaa kõige suuremasse linna. “Konsulteerisime eelmise haridusministri Mailis Rannaga, kes on akadeemia Nord õigusteaduskonna lõpetaja, ja tema ütles, et Narva pole see kõige õigem koht, et väga suur perspektiiv on Sillamäel. Ja Sillamäel on perspektiiv ainult siis, kui seal on niisugune kõrgkool, kus koolitatakse noori, kes oleksid võimelised töötama nii Eesti kui ka rahvusvahelisel turul.”
Rektor tänas Sillamäe linnavalitsust, kes võimaldas kasutada õppe läbiviimiseks eesti põhikooli ruume.
Sillamäe linnapea Ain Kiviorg rõõmustas, et kolledþi näol tekib linna koht, kus saab teha valutumalt integratsiooni. Nimelt on kolledþis esimesel õppeaastal õpe venekeelne, aga samal ajal õpetatakse suures mahus eesti ja inglise keelt. Hiljem toimuvad loengud eesti ja ka inglise keeles. Samasugust õppetöö korraldust on akadeemia Nord praktiseerinud mitu aastat Tallinnas vene keskkoolide lõpetajatele. “See lõpeb sellega, et vene noored taotlevad Eesti kodakondsust, lähevad kaitseväkke ja on riigile väga lojaalsed,” kinnitas Grauberg.
Sillamäe aselinnapea Jelena Korðunova ütles, et kolledþi vastu on väga palju huvi tundnud ka Narva ja Kohtla-Järve inimesed. “Kolledþ pole ainult Sillamäe linnale, vaid kogu regioonile.”
Sillamäe kolledþis on õppeaeg kolm aastat ning rakenduskõrghariduse saab omandada kolmel erialal: õigus ja halduskorraldus, psühholoogia ning turundus ja reklaam. Pärast kolledþi lõpetamist saab jätkata õpinguid akadeemia Nord magistriõppes. Kolledþisse võetakse vastu 75 tudengit ja õppetöö toimub kolm korda nädalas õhtuti.
Õppemaks Sillamäe kolledþis on 12 000 krooni semestris. Arendusprorektor Tiia Karing märkis, et sama õpe Tallinnas on 10 000 krooni aastas kallim; peale selle saab maksuametilt tagasi 26 protsenti õppemaksuks kulutatud rahast ning on võimalus võtta õppelaenu. Akadeemia Nord paneb välja kümme 5000kroonist stipendiumi. Kokkulepe on Silmet Grupiga, kes annab silmapaistvate õpitulemuste eest samuti kümme 5000 krooni suurust stipendiumi.
Karing märkis, et eesti koolide lõpetajad võivad esimese aasta õppida Sillamäe soodushinnaga Tallinnas ning jätkata alatest teisest kursusest õpinguid kohapeal.
SIRLE SOMMER-KALDA
Põhjarannik, laupäev, 17.05.2003