Esiajaloost taasiseseisvumiseni

Ilus on Su lugu, Virumaa, muistne Alutaguse: iidsete hiietammede ja valgust armastava inimeste, Kalevipoja legendide maa…Hirmus on olnud Su saatus: mõõka pead Sa oma vapil kandma. Pole ilmakaart, millest sõjad poleks Sind süüdanud…Ikka ja jälle tuhast tõusta. Kuidas Sa küll suudad?

Virumaa on üheks Eesti varaseima inimasustuse piirkonnaks. Umbes 8000 aastat tagasi sai Narva jõe org sobivaks elupaigaks kiviaja küttidele-kalastajatele. Eesti ala vanima, umbes 5000 aasta vanuse keraamika esmaleiukohaks on Narva jõe äärsed asulad.

Kiviaja lõpuperioodist pärineb Lüganuse valla Sope kalmistu. Siia maetud tundsid algelist maaviljelust ja koduloomade pidamist, mis kujunes põhiliseks elatusallikaks pronksi- ja rauaajal.

Umbes 3000 aastat tagasi laienes asustus uutele viljelusaladele, selle perioodi mälestised paiknevad piki põhjaranniku lavamaad.

Rahvusvahelises plaanis huvipakkuvaima ja ka arvukaima mälestiseliigi, kultusekivide funktsioon jääbki lahtiseks.

Purtse kindlus: Asustuse eelistatuimaks paigaks sai Purtse jõe org, kus on hästi jälgitav kaldavormide areng. Umbes 6. sajandil e.m.a. hakati siin surnuid matma kivikirstkalmetesse, mis on oma nime saanud kalme tsentrumis paikneva paekivikirstu järgi. Eesti vanimad raudesemed leiti Lüganuse valla Jäbara kalmest.

I-II sajandil m.a.j. levinud tarandkalmetes moodustusid suurtest kividest ristkülikukujulised tarad. Tarandkalmevorm püsis kasutusel pikki sajandeid, alul maeti põletamata, hilisemal perioodil põletatud surnuid. Virumaa paistab silma peamiselt pronksist valmistatud ehete rikkusega, sealjuures varaste sõletüüpide rohkuse ja unikaalsuse poolest.

I aastatuhande II poolel rajati Eestimaale linnused, Ida-Virumaale Purtse Tarakallas ning praeguse Aa lähedale Alulinn. Alulinnaga seostatakse Alutaguse nimevormi teket ja tema tähtsusele viitab siit päevavalgele tulnud peit- või ohverdusleid, mis koosneb ligi 90-st raudesemest. Enamik Eesti ala aaretest on leitud Virumaalt, müntide ja ehete kõrval on tähelepanuväärne pronkskausside rohkus.

Esiaja rikkal ja rahutul lõpuperioodil, 10.-13. sajandil tulid Ida-Virusse vadjalased, nende kääpad paiknevad maakonna ida- ja lõunaosas. 18.02.1268  tungisid Virumaale novgorodlased vürst Dmitri ja pihkvalased oma leedulasest vürsti Daumantase juhtimisel ja põrkusid Rakvere lähistel ühe jõe (arvatavasti Kunda jõe) ääres kokku Harju Viru ordu ja Tartu piiskopkonna vägedega. Lahingud olid ägedad ja ohvriterohked,mõlemad pooled kandsid tõsiseid kaotusi ja langenute seas oli ka mitmeid nimekaid mehi, nende seas Tartu piiskop Aleksander. (Artur Ruusmaa)

Asustuse põhiraskus langes endiselt põhjaosale, siin kujunesid välja Askele ja Alutaguse muinaskihelkonnad. Askele hõlmas Lüganuse ala, Alutagusesse kuulusid Jõhvi ja Vaivara kihelkonnad ning suur osa Iisaku kihelkonnast.

Eesti esiajaloos on Ida-Virumaal tähtis koht, nii asustuse algusaegu kui ka paljusid materiaalse kultuuri nähtusid on tundma õpitud just Ida-Virumaa ainese põhjal.

Võõrvõimude all

Viimased 1000 aastat on Virumaa ajalugu täis võitlusi ja võõrvõimude vahetusi.

13. sajandi algul rüüstasid siinsaksa ristisõdijad, 1219.-20. Ristisid rahvast taanlased, mille käigus tähendati üles ka külakohtade suurus.

Taani võim püsis Põhja-Eestis üle saja aasta. 1346 müüs Taani oma valdused Saksa Ordule. Viimane kindlustas üle 200 aasta kestnud rahuperioodi, mille katkestas 1558. aastal alanud Liivi sõda. Venelaste esimese löögiga laastati kogu Ida-Virumaa: põletati Narva linn ja Jõhvi kirik, vallutati Edise ja Vasknarva linnused ning 1561. aastal oma tegevuse lõpetanud Saksa Ordult võttis võimu üle Rootsi kuningriik.

narva2.jpg: 1700. aastal alanud Põhjasõjas piirasid venelased jälle Narvat, kuid kuningas Karl XII juhitud Rootsi armee lõi lahinguväljal kolmekordses ülekaalus olnud vene vägesid.

Venelased võtsid revanzhi aastal 1704, kui Peeter I juhtimisel sunniti Narva linn kapituleeruma ja Ida-Virumaast sai vene tsaaririigi osa.

Vene revolutsioonide segaduses kuulutati 1918 veebruaris välja Eesti Vabariik, mille sama aasta varakevadel okupeerisid saksa väed, kes jäid siia kuni 1918.aasta novembrini.

1918 novembris algas Vabadussõda Narva vallutamisega Punaarmee poolt. Bolševikud kuulutasid Narvas välja Töörahva kommuuni ja detsembris langes ka kogu Ida-Virumaa.

Jaanuaris algas eestlaste vastupealetung ja Utrias maabunud meredessant vabastas Narva. Töörahva Kommuuni likvideerimisega lõppes enamlaste võim. Edasine sõjategevus kandus Lõuna-Eestisse. Sõja lõpuperioodil püüdsid venelased Narva tulutu ründamisega mõjutada läbirääkimiste käiku.

22-aastase iseseisvusperioodi lõpetas Narvas ratifitseeritud baaside leping, millega toodi sisse vene väed. 1940.aastal toimus nende toetusel Eestis enamlaste riigipööre ning Eesti kuulutati Nõukogude Liidu osaks.

II maailmasõjas viibisid siin 1941.-44. Saksa väed. 1944. aasta veebruari algul alustas Punaarmee suurpealetungi Narva jõe joonel. Linna elanikkond evakueeriti, ajalooline vanalinn hävis Punaarmee märtsikuises pommi-rünnakus.

Narva rindel käisid ägedad lahingud, kuid kumbki pool ei saavutanud edu. Juulis taandusid saksa väed Sinimägedesse, Narva jäeti venelastele. Juuli lõpul ja augusti algul toimusid Sinimägedes ägedaimad ja ohvriterohkemad lahingud, mida Eesti pinnal on kunagi peetud. Punaarmee edu ei saavutanud ja loobus pealetungist piki Narva-Tallinna teed. Pärast seda kandus sõjategevus Lõuna-Eestisse ning septembris jätsid sakslased Sinimägede kaitseliini lõunast tuleva piiramisrõnga ohu tõttu maha. misjärel Punaarmee hõivas kogu Eesti.

Eesti jätkas Nõukogude Liidu osana. Aga kohe kui 1991. aasta augustis Venemaal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse järel võimalus avanes, kuulutati end taas iseseisvaks.