Foto: Raivo Tasso

Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peremees Aivo Värton ehitas tänavust lumerohkust kasutades lumest hotelli ja sauna.

 “Tule istu ka siia ja proovi, näe, mul juba hakkab higi voolama,” kutsub Aivo Värton kahtlejaid riideid seljast viskama ja saunalavale ronima.

Saun on küll lumest, aga keris pole ja sellele kapast kulbiga vett visates lööb laealuse kähku kuumaks.

Jäätunud laest kukub lavalolija paljale nahale mõni veetilk. Saun täitub auruga, nii et vastaslaval istuja nägugi pole näha.

“Aurusaun lööb sul kurgu ja nina lahti, puhastab kõik lõõrid ära, siis lähed saunast välja, jätad välisukse lahti ja saunaruumis hakkab jälle külmumisprotsess pihta,” jahutab Aivo Värton hirmu, et saun leiliviskamisega ära sulab või kokku kukub.

Värton arvab, et lumesaun peab vastu vähemalt 30–40 saunaskäimist. Siis teeb ta oma Võrumaal Urvaste vallas asuvasse turismitallu uue sauna. Mõistagi kui kevad varem kohale ei jõua ja lund ära ei vii.

Lumeuputusest kasu ka

“Inimesed mõtlevad, et ahju küttes sulatab see sauna ära, aga mul on Soomest toodud eriline elektriahi, mis soojendab ainult sissepoole ja soojust paiskab see välja alles leili visates, kui luugi lahti teen,” selgitab Värton mõne nädala eest valminud lumesauna pikaealisuse saladust.

Algul aetakse end kõrvalasuvas Soome saunas kuumaks, siis nauditakse tünnisauna ning alles seejärel jõuab järg lumesaunani, kuhu mahub puitrestlavale korraga lahedalt istuma kuus meest.

“Lumesauna saavad kliendid ainult kaks korda õhtu jooksul, kümme minutit mõlemal korral,” nimetab peremees siiski ühe piirangu, mida selline saun nõuab.

Lisaks lumesaunale pakub Värton oma turismitalus veel teistki ekstreemsust – ööbimist lumehotellis.

Kahekohalises toas soojas magamiskotis põhjapõdra- ja lambanahkadel magades ei hammusta külm ka kõige pakaselisemal ööl. Toa temperatuur mõnest külmakraadist madalamale ei lange.

“Mõte tuli äkitselt, hopsti – hoovi puhastades tekkis nii mõnus lumehunnik, et oligi väljast vaadates kohe lumehotelli moodi,” meenutab Värton idee sündi, mis kummitas seni, kuni selle ellu viis.

Valis lumemäes välja uksekoha ja hakkas labidaga kühveldama. Kõige aegavõtvam oli hunniku sees toa sissekaevamine. Kui mõõdud käes, siis selleks, et seinad ja lagi siledad ja tugevad oleks, sulatas neid veidi puhuriga, et nood külmudes väikse jääkorra võtaks.

Hotelli ehitamisele kulus neli päeva. Seinte paksus on ligemale meeter lund, laes poole meetri jagu.

Tuba on neli meetrit pikk ja 1,6 m lai, kõrgust 1.30. “Algul oli küll umbes 1.80 kõrge, nüüdseks on ta mitmeid sulasid vastu pidanud ega tohiks enam vajuda.”

Fantaasia ei tunne piire

Kõigepealt rajaski Värton lumehotelli. Sellest innustatuna võttis käsile sauna.

Kuna saun oli suurem ehitus, ajas masinaga võimsa lumevalli kokku ja kasutas ka abitööjõudu. Nädala pärast võis juba leili võtta.

“Selliseid lumesaunu ja -hotelle Eestis rohkem ei olegi,” räägib Värton. Isegi Soomes, kus ta käis maad kuulamas ja snitti võtmas, on lumest hotelle kõigest paar-kolm. Ja lumesauna pakub sealgi vaid üks tegija.

Tänavust talve peab Värton katsetuste ajaks. Kui järgmine tuleb samasugune, tahab ta lumest hotellitubasid ja -saunu juba rohkem ning suuremaidki teha.

“Praegune saun ja hotell on mul tavalisest lumest, aga õigem oleks teha kunstlumest, nood kestaks kauem ja elaks suuremadki sulad üle,” arutleb Värton ega välista, et muretseb tulevikus endale selleks puhuks lumekahuri ja muu vajaliku.

Vaimusilmas näeb ta oma tallu palju põnevat. Kas või lumest kirikut, kus noorpaarid võiks käia end paari panemas.

“Nõiariik meil juba on, miks siis mitte ka lumeriik,” ei karda Värton kõrgele lennata.