Aasta ema 2004

	Aasta ema 2004. Maaja Moppel koos tütar Kertuga. Süles on tütrepoeg Ott, kes saab peagi kolmeaastaseks.

Aasta ema on lasknud oma lastel ise otsustada Peeter Ernits, erikorrespondent 10.05.2004  

Eile pidulikult aasta emaks kuulutatud Maaja Moppel laseb oma lastel vabalt hingata. Nagu kõik teisedki emad on ta lõpmatult kallis.

«Palju õnne.» Hääl telefonis nimetas end Eesti Naisliidu peasekretäriks.

Kui Haapsalu muusikakooli viiuliõpetaja Maaja Moppel kuulis, et ta on aasta emaks valitud, pidas ta seda hilinenud aprillinaljaks.

«Kuulge, jätke naljad, 1. aprill on ammu möödas!»

Hääl telefonis ei lasknud end segada.

«Kas normaalsed emad on otsas või?» Õpetaja Moppeli arvates pidanuks auväärne tiitel hoopis mõnele noorele nelja-viie lapse emale minema. See oleks õiglane.

«Ta sai lõpuks ikka päris pahaseks,» naerab Moppel, kes hiljuti oma 60 aasta juubelit tähistas.

Kangapoe kärrrr

Plikapõlves tahtis ta kangapoe müüjaks saada. Kangapoe müüja rullis kangarulli lahti, mõõtis sobiva tüki välja, lõikas kääridega saki sisse ja siis tõmbas kärrrrrrrrr lõpuni.

«Issand kui ilus oli see kärrrrrrrrrr,» mäletab Moppel tänaseni.

Just selle «kärri» pärast tahtis ta suureks saades ilmtingimata kangapoe müüjaks saada.

Viiendas klassis hakkas ta hoopis muusikakoolis käima. Hommikul kell viis istus Kilingi-Nõmmes rongi peale. Pärnus lasi koristaja tüdruku majja sisse, et väljas külmetama ei peaks. Ta õppis viiulit. Viiul anti kooli poolt. Ema oli teinud munaleiva kaasa. Moppel ostis tee ja ühe saia. Suhkrutüki pakkis sisse ja võttis koju kaasa. Raha peres polnud, sest ema kasvatas teda üksinda.

Tartus kaalus Moppel juba muusikakooli või ajakirjanduse vahel. Liisk langes esimesele.Kooli ajal oli ta ühteviisi nii agar viiuldaja kui kirjasaatja, tehes kaastööd Sädemele ja Lasteraadiole ja kohalikule lehele.

Edasi polnud juba ime, et konservatooriumis hakkas Moppel Arvo Ratassepa käe all koorijuhtimist õppima. Täna laulab kogu Haapsalu rahvas tema käe all. 27 aastat on ta juhatanud Haapsalu meeskoori, viimased kümme on lisandunud veel ka kaks naiskoori – Kaarike ja Netty. Ise laulab ta koorijuhtide naiskooris.

Sobiks ka sajandi emaks

Igal asjal on oma algus. Tagantjärele on Maaja Moppel teada saanud, kuidas tema kandidatuur aasta ema valimistel üldse üles kerkis. Asi oli sedasi, et oma juubelit tähistas proua Maaja Uuemõisa lossis.

Kõik koorid, mida ta juhatab, olid platsis. Suured talgud olid, suur park tehti üheskoos korda, aeg-ajalt sättis mõni kooridest end trepimademele laulma. Vanem poeg laulis, noorem mängis trompetil «Napoli laulukest». Pärast laulsid kõik koorid üheskoos lossi Valges saalis.

Pärast nii kaunist sünnipäeva läkitas Haapsalu Meestelaulu Seltsi esimees Toivo Tomingas ettepaneku juubilar aasta emaks valida Tallinna poole teele.

Aasta ema valimise esimeseks kriteeriumiks on see, et pretendent peab ise ema olema. Maaja Moppel on kolmekordne ema ja kahekordne vanaema. Vanem poeg Anti Moppel on Olerexi-nimelise tanklaketi omanikke. Omal ajal õppis Anti bioloogiat ja tegeles vehklemisega.

Taavi on jälle tõsine trompetimees. Pärast Eesti Muusikaakadeemiat on Taavi jõudnud lõpetada veel ka Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia.

Taavi mängib Estonia teatri orkestris ja Eesti-Soome sümfooniaorkestris, sellest aastast on Taavil Otsa-koolis ka oma õpilased.

Pesamuna Kertu Orro lõpetas EBSi ja kasvatab väikest Otti. Ott saab kohe-kohe kolmeseks.

«Meie arust võiks ta ka sajandi ema olla,» tunnistab Kertu Vana Maja nimelises restoranis Keila-Joal veini rüübates.

Kertu elab naabruses asuvas endises valitsuse suvilakompleksis.

«Meie jaoks on ta ikka ühesugune – hea ja armas.»

Mõtleb veidi ja lisab kaks tähtsat sõna: «Arvestav, mitte otsustav.»

«Kõige rohkem hindan ma emas seda, et ta on lasknud mul juba lapsest peale ise otsustada ja teha seda, mida ma ise õigeks pean, ehkki see talle endale alati meeldinud pole,» täiendab Anti.

Anti, Taavi ja Kertu lapsepõlv möödus Haapsalus Sulevi-nimelise õmblusvabriku, perebüroo ja muusikakooli vahet jõlkudes. Ema rabas hommikust õhtuni tööd teha.

Sulevi vabrikus õmblesid sõjaväelendurite naised hommikumantleid ja kardinaid. Ema Maaja juhatas nende laulukoori. Vaid üks kord ei saanud ta Sulevi naistega proovi teha. See oli siis, kui Breþnev suri: «Naised nutsid lahinal.»

Laupäeva hommikuti tuli jälle perekonnaseisubüroos abiellujatele viiulit mängida. Rahvas läks massiliselt paari. Väike Kertu istus tagaruumis ja proovis endale noorpaari sõrmuseid kätte. Kertu mäletamist mööda rääkis vanaema, et nii hulle lapsi kui meil teistel küll pole.

«Omal ajal panime ikka vereni,» jutustab Kertu.

«Õhtul kitusime järjekorras ja ema lohutas kõiki.»

Kertu mäletab siiani, kuidas ta suure arbuusi oli ostnud ja selle söömise mõtetega koduuksest sisse astus. Kui sisse astus, võttis Anti arbuusi ära ja soovitas oma tuppa minna.

«Siis ma viskasin teda suure noaga.»

Praegu on Anti, Taavi ja Kertu seevastu suured sõbrad.

Kui tütrepoeg Ott teatab telefonis, ma armastan sind, hakka kohe tulema, ei saa vanaema Moppel enam midagi parata.

Ta istub bussi peale ja sõidab kibekähku Keila-Joale. Keila-Joal ootavad väike Ott ja suur Adolf. Ott on väike mees, kohe-kohe kolmene, Adolf seevastu suur dobermann, juba kümnene.

«Adolf on verejanuline elukas, Adolf murraks kõik maha,» tunnistab tütar Kertu.

Vanaema Maaja Moppel saab ühteaegu hästi läbi nii väikese ja hea Oti kui suure ja kurja Adolfiga.

Aasta emad

• 1998. aastal valiti aasta emaks ajalooprofessor, nelja lapse ema Sirje Kivimägi

• 1999. aastal Tartu Ülikooli doktor, õppejõud ja kahe lapse ema Tiina Talvik

• 2000. aastal nelja last kasvatav teenindustöötaja Krista Tomberg

• 2001. aastal Kunda I keskkooli inglise ja soome keele õpetaja, viie lapse ema Katrin Reimus

• 2002. aastal sai aasta emaks kolme lapse ema, Mikitamäe vallavanem Inara Luigas

• 2003. aastal nelja lapse ema Merike Kull Palamuselt

xxx

 

Aasta ema Maaja Moppel pidas tiitlit aprillinaljaksTriin Tael, SLÕL,10. mai 2004

Kalev Lilleorg MAAILMA KÕIGE KALLIM VANAEMA: Aasta ema Maaja Moppel on üles kasvatanud 2 poega ja tütre, nüüd rõõmustavad tema südant lisaks ka kaks lapselast. Tütrepoeg Ott ei väsi vanaemale armastust avaldamast.

Tänavune aasta ema Maaja Moppel on üles kasvatanud kaks poega ja tütre ning jõudnud kantseldada kümneid Haapsalu laululapsi ja laulusuuri. Viiulitunnid ning mees- ja naiskooriproovid täidavad tema päevi tänini.

Haapsalu muusikapedagoog Maaja Moppel, kellele president Arnold Rüütel pühapäevasel emadepäevaaktusel kinnitas rinda aasta ema hõbesõle, oskab välklampide ja telekaamerate valgusvihus lausa professionaalselt särada. Staa?ika koorijuhi asi, massidega harjunud. Roosisülemid kaisus, möönab brünett elegantne Maaja ometi, et aasta ema tiitel tuli talle suure-suure üllatusena.

«Andsin teisipäeval parajasti muusikakoolis tundi, kui mind telefonile kutsuti. Et mingi kiire asjatoimetus. Helistas keegi kena daam Eesti Naisliidust. Ütlesin algul, et ma ei usu teda üldse ja aprill on juba ammu möödas!» Nüüdseks on Maaja jõudnud tiitliga veidi harjuda. Kuid nõuab endalt tagasihoidlikku joont. «Põhiline, et ma ei hakkaks ennast ise mingiks aasta emaks pidama. Sest ma olen kõige tavalisem inimene. Ja ilma oma kolme toreda lapseta poleks ma täna siin.»

Poeg nimetab ema enneolematuks

Maaja pojad Antti ja Taavi ning tütar Kertu on ammu täiskasvanud. Ema on õnnistatud kahe lapselapsega. Vanem poeg Antti imestab isegi, et emal on kõigi nende arvukate viiuliõpilaste ning mees- ja naiskoorilauljate kõrvalt perele kenasti aega jätkunud. Võsukesed kasvatas Maaja suuresti omal jõul üles. «Täiesti enneolematu naine, ausalt,» ütleb Tartu Ülikoolis bioloogihariduse saanud Antti, kes töötab kütusefirma Olerex turundusjuhina.

Maaja ema oli tubli laulja ja suunas tütre muusika juurde. Maaja enda kodus ümbritses lapsi Anttit, Taavit ja Kertut laul ja pillimäng iga kandi pealt. «Kui olin kolmandas klassis, ütles ema: «Aeg on niikaugel, et lähme muusikakooli,»» meenutab 35aastane Antti. «Ütlesin: «Emakene, panin end just vehklemistrenni kirja. Anna andeks, aga mul on kiire ja muusikakooli ma ei jõua tulla.» Ema oli pettunud küll.»

Aga vennal nii lihtsalt ei läinud, muigab Antti, keda sõprade seas tuntakse hirmsa lõuapoolikuna. «Ema võttis ta kinni ja ütles: «Nüüd lähed!» Taavi Kuntu, 31, on lõpetanud trompeti erialal Eesti ja Stockholmi muusikaakadeemia ning mängib 1993. aastast Estonia sümfooniaorkestris. Aga vanem vend, kelle vehklemistrenn muusikakoolist päästis, on aastaid kõva koorilauljana silma paistnud.

«Vanaema, ma armastan sind!»

Maaja ütleb, et oma lapsi ta raudsel ja rangel käel kasvatanud pole. «Tütar küll meenutas, et nad pidid kell kümme kodus olema. Aga muidu on mu lapsed kuidagi ise kasvanud, sest mul olid alailma õhtuti esinemised.»

Antti toob näite ema julgest vabameelsusest. «Kui kaheksas klass läbi sai, tekkis mul kinnisidee minna Haapsalust Tallinna 1. keskkooli bioloogiaklassi.» Poeg teatas emale, et läheb Tallinna tädi juurde elama. «Alguses ei saanud ma isegi aru, millist meelekindlust emalt nõuab sellises eas meest enda juurest ära lasta. Nüüd mõistan, mida ta võis tunda.»

Suvel ootab Maaja kogu peret Pärnumaale suvilasse. «Mul on ju õpetajana terve suvi vaba, eks nad tulevad siis minu juurde kokku.» Antti poolteiseaastast poega Taanieli, kes elab Tartus, kohtab tänavune aasta ema paraku harvem, kui tahaks. Kolmese tütrepoja Otiga, kel kodu Tallinna lähistel, püüab Maaja ikka üle nädala kohtuda.

Mis vanaemal kõige rohkem südant soojendab? «Ott ei pane kunagi telefonitoru enne ära, kui on öelnud: «Vanaema, ma armastan sind! Hakka ruttu tulema!» Ega siis polegi muud, kui asjad kokku pakkida ja minema hakata.»