Magda Aasa (16.04.1916 -19.09.1972, neiupõlves Üper) tuli oma kodukohast Tudulinnast Torma kooli muusikaõpetajaks 1951. aastal. Lõpetanud töö kõrvalt Rakvere Pedagoogilise kooli asus ta erilise vaimustuse ja tarmukusega korraldama oma uue kodukoha kultuurielu.
Muusikaarmastus ja pedagoogianne realiseerus laste- ja poistekoori kõrval ka täiskasvanute nais-, mees- ja segakoori juhendamisel.
Muusikaõpetuses oli M. Aasa nn Kaljuste jo-le-mi-süsteemi toetaja.
Magda Aasa oli esimesi mudilasorkestrite loojaid ja propageerijaid. C. R. Jakobsoni nimelise Torma 8-kl. Kooli mudilasorkester esines vabariikliku ülevaatuse laureaadina ka Estonia kontserdisaalis. Mudilasorkestri sündi on põhjendatud/seostatud Torma puhkpilliorkestri populaarsusega ja muusikapedagoogi ettenägelikkusega.
Koos oma kooridega osales ta kõigil rajooni laulupäevadel ja vabariigi laste- ja täiskasvanute laulupidudel. Rajooni laulupäevadel oli ta sageli üks üldjuhtidest.
Aasa Matu oli ka Torma laulupäevade initsiaator ja peakorraldaja Vaiatus ja Torma Rahuoru pargis. Tal oli eriline oskus ka oma kolleege-õpetajaid kaasa tõmmata.
Tema mitmekülgsus avanes ka suurejoonelise lasteetenduse “12 kuud” lavastamises. Ilma tema abita ei möödunud ühegi näidendi lavastamine Torma kultuurimaja näiteringi poolt.
1962.aastal omistati Magda Aasale haridustöö eesrindlase nimetus.
Alates 1965.aastast sai tema õlule ka Torma kultuurimaja direktori kohustused. 1967.aastal anti Torma Kultuurimajale eesrindliku kultuuriasutuse nimetus.
Viljaka töö eest autasustati teda ENSV ÜN Presiidiumi, NSVL ja ENSV Kultuuriministeeriumi, ENSV Haridusministeeriumi ja AÜ VK, EKP Jõgeva RK ja TSN TK aukirjadega.
Mitmel korral anti talle vabariikliku üldlaulupeo peakomisjoni ja rajooni laulupeokomisjoni aukirjad.
Magda Aasa oli muusika- ja kultuuriringkondade autoriteet.
Tormalased seostavad Magda Aasa nimega nõukogude aja kohaliku muusika ja kultuurielu kõrgperioodi.
Aasa (Üper), Magda – muusikaõpetaja
Magda Aasa (16.04.1916 -19.09.1972, neiupõlves Üper) tuli oma kodukohast Tudulinnast Torma kooli muusikaõpetajaks 1951. aastal. Lõpetanud töö kõrvalt Rakvere Pedagoogilise kooli asus ta erilise vaimustuse ja tarmukusega korraldama oma uue kodukoha kultuurielu.
Muusikaarmastus ja pedagoogianne realiseerus laste- ja poistekoori kõrval ka täiskasvanute nais-, mees- ja segakoori juhendamisel.
Muusikaõpetuses oli M. Aasa nn Kaljuste jo-le-mi-süsteemi toetaja.
Magda Aasa oli esimesi mudilasorkestrite loojaid ja propageerijaid. C. R. Jakobsoni nimelise Torma 8-kl. Kooli mudilasorkester esines vabariikliku ülevaatuse laureaadina ka Estonia kontserdisaalis. Mudilasorkestri sündi on põhjendatud/seostatud Torma puhkpilliorkestri populaarsusega ja muusikapedagoogi ettenägelikkusega.
Koos oma kooridega osales ta kõigil rajooni laulupäevadel ja vabariigi laste- ja täiskasvanute laulupidudel. Rajooni laulupäevadel oli ta sageli üks üldjuhtidest.
Aasa Matu oli ka Torma laulupäevade initsiaator ja peakorraldaja Vaiatus ja Torma Rahuoru pargis. Tal oli eriline oskus ka oma kolleege-õpetajaid kaasa tõmmata.
Tema mitmekülgsus avanes ka suurejoonelise lasteetenduse “12 kuud” lavastamises. Ilma tema abita ei möödunud ühegi näidendi lavastamine Torma kultuurimaja näiteringi poolt.
1962.aastal omistati Magda Aasale haridustöö eesrindlase nimetus.
Alates 1965.aastast sai tema õlule ka Torma kultuurimaja direktori kohustused. 1967.aastal anti Torma Kultuurimajale eesrindliku kultuuriasutuse nimetus.
Viljaka töö eest autasustati teda ENSV ÜN Presiidiumi, NSVL ja ENSV Kultuuriministeeriumi, ENSV Haridusministeeriumi ja AÜ VK, EKP Jõgeva RK ja TSN TK aukirjadega.
Mitmel korral anti talle vabariikliku üldlaulupeo peakomisjoni ja rajooni laulupeokomisjoni aukirjad.
Magda Aasa oli muusika- ja kultuuriringkondade autoriteet.
Tormalased seostavad Magda Aasa nimega nõukogude aja kohaliku muusika ja kultuurielu kõrgperioodi.
Avo Blankin