DELFI, Ilmar Saabas

Töötukassa varahaldur Hollandi investeerimispank Fortis Investments (endise nimega ABN Amro) on alates eelmise aasta algusest USA rämpsvõlakirjade tõttu pidanud maha kandma ligi 40 miljardit krooni.
Fortise esindaja väitel töötukassa rahaga otseselt USA sub-prime-turul ei kaubeldud, kuigi mullu keerutati kolmandikku töötukassa rahast just USA turul.

“Me pole töötukassa raha otseselt USA hüpoteeklaenude kriisiga seotud võlakirjadesse investeerinud,” teatas Fortis oma Londoni kontori kaudu.

Ligi kahe aastaga on Fortis suutnud 2,3 miljardi krooni töötukassa raha investeerimisest teenida vaid 2,1 miljonit krooni kasumit.

Töötukassa raha on eraldi

Fortise esindaja väitis, et töötukassa portfelli investeeritakse muudest panga hallatavatest fondidest eraldi. Töötukassa vara haldab Londonis viieliikmeline tiim, kes vastutab lisaks paarile töötukassa miljardile kokku 470 miljardi krooni panga klientide raha haldamise eest.

Vastuseid Äripäeva detailsematele investeerimisteemalistele küsimustele koostati Fortise Londoni peakontori ruumides viis nädalat, ent suurem osa arupärimisest jäi ikkagi vastuseta. Kõigi küsimuste vastuseks koostati üksainus mugav ja kantseliitlik kommentaar, mis omakorda läbis enne toimetusse jõudmist ka töötukassa tsensuuri. Segadusi tekitas ka see, kes on Fortisest saabunud vastuse autor, ja tegelikult Londoni pressiosakonnas valminud kirjatüki eest võttis vastutuse Fortise Soome kontori juht Kalle Saariaho.

Süüdi ajalehtede esiküljed

“Päris omapärane lähenemine nimetada tsensuuriks vastuste kooskõlastamist kliendiga, kelle kohta küsimused käivad,” teatas töötukassa pressiesindaja kahtluse peale, et Fortise vastused vastavalt vajadusele töötukassas üle kõpitsetakse.

“Miks te oma võrdlusindeksitest tohutult maha jääte, näiteks tänavu esimeses kvartalis oli võrdlusindeks 4,4 protsenti, aga teie kukkusite investeeringutega samal ajal 4,5 protsendiga miinusesse?” uuris Äripäev.

Vastuseks võis kommentaarist leida kaks pikka lõiku USA turgude probleemidest eesotsas sealse ühe suurema investeerimispanga Bear Stearns rahast tühjaksjooksmisega.

“Meie tulemuste turule allajäämise põhisüüdlased on kõrge reitinguga finantssektori võlakirjad, mis on olnud väga altid reageerima ajalehtede esikülgede pealkirjadele,” teatas Fortis.

Investeerimispanga esindaja lisas, et tootluse eesmärki tuleb vaadata vähemalt ühe terve majandustsükli kokkuvõttes. Võrdlusindeksi ületamise eest maksaks töötukassa Fortisele boonust, kuid võimalike preemiate suurusest osapooled vaikivad.

Äripäev uuris Fortiselt muu hulgas, kui palju tehinguid iga kuu tehakse, miks müüdi tänavu esimeses kvartalis ligi 300 miljoni krooni eest USA võlakirju ja osteti asemele niisama palju Hollandi võlakirju ja miks paigutati ootamatult viiendik varast reitinguta võlakirjadesse (not rated bonds — toim).

Samuti uurisime, kas ja millist tagasisidet on haldur saanud töötukassalt, kas nende leping töötukassaga on tähtajaline ja mida arvavad raha paigutajad töötukassa välja töötatud investeerimisstrateegiast. Kõik need küsimused jäid paraku vastuseta.

Töötukassa finantsnõunik Ago Lauri on öelnud, et töötukassa rahaga tehakse kuus sadu tehinguid. Kõik tehingud on aga avalikkuse eest varjatud, sest tegemist olevat Fortise ärisaladusega.

Küsimus, millele Fortis ei pidanud paljuks vastata, puudutas investeerimistiimi kogemusi ja professionaalsust.

“Meie pühendunud investeerimistiimis on viis kogenud professionaali, kel on pikaajaline kogemus laia valiku fondide haldamisel,” kiitis Fortise esindaja.

Tulemus jääb ootustele alla

Kokkuvõtvalt teatas Fortis oma vastuses, et nemad on töötukassa portfelli haldamisel konservatiivsed ning tiim on rahul investeeringute kvaliteediga. Peamiselt investeeritakse kuni aastase kestvusega võlakirjadesse, aga võetakse lubatu piires ka valuuta- ja intressiriski.

Töötukassa ootused Fortisele on olnud aga tegelikkusest mitu korda suuremad. Eelmisel aastal ootas töötukassa Fortiselt investeerimistulu 85 miljonit krooni, aga tuli 4 miljonit krooni kahjumit. Sel aastal oodatakse investeerimistulu 115 miljonit krooni, kuid esimeses kvartalis haigutab 26 miljoni kroonine miinus.

Töötukassa tahab nüüd hakata lõpuks riske hajutama

Pärast seda, kui Äripäev avalikustas aasta alguses töötukassa reservide kehva tootluse, otsustas töötukassa nõukogu palgata Fortise kõrvale täiendava varahalduri Evli Bank Blc.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on täiendava varahalduri kaasamine vajalik investeerimisriskide hajutamise vajaduse tõttu. Aprilli lõpus ütles ta Äripäevale, et teise varahalduri kaasamine pole seotud Fortise negatiivsete investeerimistulemustega.

Evli Securitiese strateeg Peeter Koppel nentis eile, et ei saa läbirääkimiste ajal kommenteerida, kas nemad on tulevikus nõus tehingud töötukassa rahaga tagantjärele avalikustama või hakkavad sarnaselt Fortisega salatsema. “Küsige siis uuesti, kui läbirääkimised töötukassaga on lõppenud,” sõnas Koppel.

Töötukassa nõukogu esimehe ja sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on ajaliselt paika pandud, et esimeseks oktoobriks peavad läbirääkimised pooli rahuldavate tulemusteni jõudma, kuid võimalik, et see saab teoks ka varem.

Maripuu teatas, et seoses täiendava varahalduri kaasamisega vaadatakse üle ka välishaldur Fortise portfell ja lepingu tingimused ning kaalutakse võimalust Fortise portfelli mahtu vähendada.

taust
Kolm kuud suhtlust Fortise ja töötukassaga 25.04 Äripäev pöördub töötukassa pressiesindaja poole palvega, et ta annaks Fortise kõneisiku kontaktid.
28.04 Töötukassa edastab Fortise Soome osakonna juhi Kalle Saariaho kontaktandmed. Saariaho on ühtlasi Fortises isik, kes suhtleb töötukassaga investeeringute teemal. Tehinguid tehakse aga Londonis.
29.04 Saadame Saariahole 14 küsimust töötukassa raha haldamise kohta. Saariaho vastab, et peab enne töötukassaga konsulteerima, kui midagi vastab. Ta teeb ettepaneku, et vastused laekuvad pärast seda, kui fondijuhid mais Eestis töötukassat külastavad.
09.05 Saame teada, et Eestis viibib Fortise tiim 16. mail ja teeme ettepaneku fondijuhiga kohtuda. Saariaho teatab, et kahjuks on fondijuhi päev tegemisi täis ja kohtumine pole võimalik. Vastuseid lubab Saariaho 23. maiks.
23.05 Tuletame Saarioahole meelde, et ta lubas Fortise vastused vahendada just selleks päevaks. Saame vastuse, et Londoni tiim pole veel vastuseid Saariahole saatnud ja viimane püüab anda endast parima, et neid tagant torkida.
26.05 Uurime taas, milline on olukorda Äripäevale lubatud vastustega. Saariaho vastab, et kahjuks on Londonis sel päeval püha.
27.05 Saariaho teatab, et saadab vastused töötukassa kaudu, aga mitte varem kui järgmisel nädalal.
02.06 Saariaho teatab, et edastas vastused töötukassale ja pärast sealset läbivaatamist saab Äripäev vastused töötukassa kaudu kätte.
03.06 Töötukassa pressiesindaja teatab, et kirjatüki eest vastutav inimene ei tule tööle enne neljapäeva ja kuna kõneisikut vastuste juures polnud, peab ootama neljapäevani.
04.06 Lõpuks ometi saabub Fortise vastus ja kirjatüki autoriks on märgitud hoopis Kalle Saariaho ise, kuigi vastused koostas Londoni pressiosakond. Äripäeva palve oli, et vastaks porfelli juht. Suuremale osale küsimustest jättis Fortis vastamata.

taust
Töötukassa lubab halduril mõõdukalt riskida Töötukassa koostatud ja halduritele nii-öelda piibliks kaasa antud investeerimispõhimõtete puhul on võetud aluseks pikem ajaperiood ning põhimõte mitte paigutada vahendeid ainult riskivabadesse lühiajalistesse instrumentidesse.
Riskide juhtimisel kasutatakse value at risk (VAR) meetodit ning lisaks on kehtestatud piirangud üksikute positsioonide suurustele ja emitentide krediidireitingutele. Minimaalne lubatud emitendi krediidireiting on A-/A3. Lubatud on ka valuuta- ja intressiriski võtmine. Investeerimispiirangute järgimist kontrollib iga kuu Eesti Pank. Valdav enamik töötukassa varast on paigutatud väljapoole Eestit.
Allikas: töötukassa