 Mineraalväetiste tehas Nitrofert tunneb nagu teisedki energiamahukad tööstused muret oma tuleviku pärast, sest elektrienergia hind on järsult tõusnud. Üheks võimalikuks väljapääsuks kujunenud olukorrast nähakse tootmistehnoloogia muutmist nii, et väljast elektrienergiat võimalikult vähe võtta.
“Selliseid skeeme on, kuid nende realiseerimiseks on vaja suuri kulutusi, kuid praegu pole kindlust, et neil on mõtet,” ütles ASi Nitrofert peadirektor Aleksei Nikolajev. “Investeerimiseks tuleb teada perspektiivi, meie aga ei tea, mida oodata ning millised on edaspidi mängureeglid. Kaks aastat tagasi oli meile selge, et saastetasu suureneb igal aastal 20 protsenti. Kuid võeti kätte ja 2006. aasta 1. jaanuarist tõsteti seda kaks korda. Aktsiisi ei kavatsetud kehtestada mitte 2008. aasta jaanuarist, nagu seda tehti, vaid tunduvalt hiljem, ning mitte viis protsenti, vaid vähem.”
Aleksei Nikolajev nentis, et 1. märtsist suurenes võrguteenuse tasu 38 protsenti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning rahandusministeeriumile esitatud palve hind üle vaadata tulemust ei andnud. Eelmisel aastal tõsteti kaks korda elektrienergia hinnas sisalduvat nn rohelise energia hinda. Kui mullu märtsist maksis ettevõte rohelise energia eest 500 000 krooni kuus, siis nüüd on see summa 800 000 krooni. “Kas tuulikud tiirlevad, kas see energia töötab või ei, meie maksame selle eest igalt tarbitud kilovatt-tunnilt,” ütles Nikolajev.
Uus elektrienergia hinnatõus võib tulla seoses Euroopa Liidu nn kliimapaketiga. Kvoodid, see tähendab CO2 õhkupaiskamise piiranguid jagatakse praegu ELi riikide vahel tasuta, ettevõtted saavad neid samuti tasuta, maksta tuleb ainult kvoodi ületamise eest. 2013. aastast peavad ELi riigid Euroopa Komisjoni ettepanekul kvoodipaketi saades neid ettevõtetele avalikul enampakkumisel müüma. Selle tagajärjel võib mõningate spetsialistide ja poliitikute väitel elektrienergia hind praegusega võrreldes kolm-neli korda tõusta.
“Võib-olla on riigile kasulik meid kui energia suurtarbijat tariifidega koormata, et me rohkem maksaksime,” arutles Aleksei Nikolajev. “Kui ellu jääme, on hästi, kui ei, siis vabanevad CO2 kvoodid, mis võib kellelegi, sealhulgas ka riigile isegi hea ja kasulik olla, kuid ainult mitte meile. Tehas – see on inimesed, neid on meil 500, pluss veel 200 neid, kes on meiega seotud, kellelt me mitmesuguseid teenuseid ostame. Praegu püüame teha kõik võimaliku, et tehas töötaks, kuid nagu te näete, ei sõltu kõik meist. Kui elektrienergia hind ja selle järel ka teiste teenuste hinnad tõusevad, võib see paljude ettevõtete lõppu tähendada.”
Praegu laseb Aleksei Nikolajevi sõnul toodangu hind veel kahjumita töötada. Kuid hinnad maailmaturul kord tõusevad, siis aga jälle langevad ning see sõltub paljudest faktoritest. Aga isegi kui mineraalväetiste hinnad on soodsad, mõjutab elektrienergia kallinemine nii otseselt kui kaudselt Nitroferdiga seotud ettevõtete teenuste kallinemise kaudu oluliselt tehase toodangu omahinda.
NIINA VOROPAJEVA
Põhjarannik, kolmapäev, 19.3.2008
|
Uudised
Nitrofert otsib lahendusi
Viru Keemia Grupp koondab töötajaid
Oktoobris kaotab VKG kontserni tütarettevõtte VKG Resins AS-s koondamise tõttu töö kuus inimest.
Koondamine puudutab VKG kontserni keemiaettevõtte VKG Resins AS-i polümeerkeemia seadet, sünteeskeemia seadet ja laborit, teatas VKG.
Ettevõtte koosseisu vähendamist põhjendatakse ehitusturu kokkutõmbumisega, mis omakorda põhjustas ehituskeemia turu olulist langust. Seetõttu ei ole nimetatud töökohtadel enam vajalikku töökoormust.
VKG Resins AS on Balti riikides suurim liimvaikude tootja. Peamine toodang koosneb karbamiidformaldehüüdvaikude erinevatest modifikatsioonidest ning vedelast fenoolformaldehüüdvaigust.
Ettevõttes töötab hetkel 127 inimest.
xxx
“Selliseid skeeme on, kuid nende realiseerimiseks on vaja suuri kulutusi, kuid praegu pole kindlust, et neil on mõtet,” ütles ASi Nitrofert peadirektor Aleksei Nikolajev. “Investeerimiseks tuleb teada perspektiivi, meie aga ei tea, mida oodata ning millised on edaspidi mängureeglid. Kaks aastat tagasi oli meile selge, et saastetasu suureneb igal aastal 20 protsenti. Kuid võeti kätte ja 2006. aasta 1. jaanuarist tõsteti seda kaks korda. Aktsiisi ei kavatsetud kehtestada mitte 2008. aasta jaanuarist, nagu seda tehti, vaid tunduvalt hiljem, ning mitte viis protsenti, vaid vähem.”
Aleksei Nikolajev nentis, et 1. märtsist suurenes võrguteenuse tasu 38 protsenti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning rahandusministeeriumile esitatud palve hind üle vaadata tulemust ei andnud. Eelmisel aastal tõsteti kaks korda elektrienergia hinnas sisalduvat nn rohelise energia hinda. Kui mullu märtsist maksis ettevõte rohelise energia eest 500 000 krooni kuus, siis nüüd on see summa 800 000 krooni. “Kas tuulikud tiirlevad, kas see energia töötab või ei, meie maksame selle eest igalt tarbitud kilovatt-tunnilt,” ütles Nikolajev.
Uus elektrienergia hinnatõus võib tulla seoses Euroopa Liidu nn kliimapaketiga. Kvoodid, see tähendab CO2 õhkupaiskamise piiranguid jagatakse praegu ELi riikide vahel tasuta, ettevõtted saavad neid samuti tasuta, maksta tuleb ainult kvoodi ületamise eest. 2013. aastast peavad ELi riigid Euroopa Komisjoni ettepanekul kvoodipaketi saades neid ettevõtetele avalikul enampakkumisel müüma. Selle tagajärjel võib mõningate spetsialistide ja poliitikute väitel elektrienergia hind praegusega võrreldes kolm-neli korda tõusta.
“Võib-olla on riigile kasulik meid kui energia suurtarbijat tariifidega koormata, et me rohkem maksaksime,” arutles Aleksei Nikolajev. “Kui ellu jääme, on hästi, kui ei, siis vabanevad CO2 kvoodid, mis võib kellelegi, sealhulgas ka riigile isegi hea ja kasulik olla, kuid ainult mitte meile. Tehas – see on inimesed, neid on meil 500, pluss veel 200 neid, kes on meiega seotud, kellelt me mitmesuguseid teenuseid ostame. Praegu püüame teha kõik võimaliku, et tehas töötaks, kuid nagu te näete, ei sõltu kõik meist. Kui elektrienergia hind ja selle järel ka teiste teenuste hinnad tõusevad, võib see paljude ettevõtete lõppu tähendada.”
Praegu laseb Aleksei Nikolajevi sõnul toodangu hind veel kahjumita töötada. Kuid hinnad maailmaturul kord tõusevad, siis aga jälle langevad ning see sõltub paljudest faktoritest. Aga isegi kui mineraalväetiste hinnad on soodsad, mõjutab elektrienergia kallinemine nii otseselt kui kaudselt Nitroferdiga seotud ettevõtete teenuste kallinemise kaudu oluliselt tehase toodangu omahinda.
NIINA VOROPAJEVA
Põhjarannik, kolmapäev, 19.3.2008