Enn Sellik – Iisaku jooksukuulsus, siiani on tema nimel Eesti rekordid 1976 OM Montrealis jookstud 5000m (13.17,2) ja 1980 OM Moskvas 10.000m 927.40,61 – 8.koht).
Pärastlõunal, kui koolipoistel tunnid läbi, kihutab Tartus taksojuhiametit pidav Sellik Tõrvandile nõukaaegse korterelamu juurde, võtab neli noorukit autosse ja sõidutab nad lähiümbruse künklikule maastikule harjutama.
Need neli jooksjat, kellest tugevaim Eesti 800 meetri meister Roman Fosti, on esimesed väljavalitud, kellest Montreali ja Moskva olümpial osalenud staier tahab kasvatada tulevasi tippjooksjaid.
«Kui Fosti mullu sügisel abi küsis, sirvisin tema treeningupäevikut ja lasin joosta kümme kilomeetrit – tema vastupidavus oli katastroofiline. Lubasin aidata, ja tagasiteed enam polnud,» ütles täna oma esimest juubelit tähistav Sellik.
Sõbralik treeningurühm
Mullu suvel kilpnäärme alatalitlusega võidelnud Fosti jõudis vormi alles sügisel ja 2002. aastast pärit isiklikud tippmargid (800 m 1.49,31 ja 1500 m 3.48,99) jäid alistamata. Ometi on Pärnumaalt pärit 21-aastane mailer kindel, et on Selliku juhendamisel leidnud uue tee.
«Audenteses treenides olid treeningukaaslased konkurendid, nüüd on väga sõbralik punt,» lausus Fosti. «Sellik arvestab plaane koostades meie seisukohtadega. Tahan kaasa mõelda, harjutan ju endale, mitte treenerile. Meeleolu on hea ja kergus jalges.»
21-aastasena 5000 m jooksus ajaga 13.17,2 maailma esikümnesse tõusnud Sellikut ümbritses imelapse aura. Sügisel Eesti koondise kesk- ja pikamaajooksu treeneriks valitud endine tippatleet usub, et jõu- ja eakohase treeninguga suudavad praegusedki noored maailmaklassi murda.
«Lasse Viren ütles: õigesti harjutades on võimalik kuue aastaga tõusta nullist tippu,» tsiteeris Sellik neljakordset olümpiavõitjat. «Toon poistele näite: 10. klassis jooksin 1500 meetrit 3.51,4 ja neli aastat hiljem osalesin olümpial. Kui harjutada kolmel esimesel aastal õigesti, tuleb hüpe endalegi ootamatult suur.»
Tartus põllumajandusülikoolis kaugõppes majandust tudeeriva Fosti sihikul on pääs järgmisel suvel alla 23-aastaste EMile.
«Tahaks, et Roman jookseks 800 meetrit alla 1.47 ja 1500 meetrit 3.43 kanti. Järgmisel sügisel alustame kolmeaastast ettevalmistust 1500 meetris. 800 meetris läbilöömiseks pole tal küllaldast kiirust, selleks peaks noorena läbima 200 meetrit 21 sekundiga,» vaagis Sellik.
Kui plaan panna hoolealused õppima Audentese spordikooli Otepää osakonda luhtus, saatsid Sellik ja tema partner Endel Pärn kolm koolipoissi õppima Ülenurme gümnaasiumi ja üürisid neile korteri.
Saarlane Tiidrek Nurme, virumaalane Ragnar Lipp ja Palamuse poiss Viljar Vallimäe on sitked maapoisid, iseloomustas Sellik hoolealuseid. «Maalapsed teevad kehalist tööd ja hulguvad looduses, linnalapsed liiguvad vähe,» põhjendas Sellik valikut.
16-aastane Ragnar Lipp, kelle Iisakust pärit Sellik kodukandist Maidlast leidis, jättis kevadel treeningulaagris Käärikul ehmatava mulje. Ta sai viie kilomeetri kontrolljooksus Sillamäe poistelt mitme minutiga sugeda.
«Alguses tuli Ragnaril sörkida aeglaselt, tempoga 6.30 kilomeeter, muidu tõusis südame löögisagedus väga kõrgele. Kui ta suvel 800 meetrit 1.59ga läbis, olime isegi nii kiirest arengust üllatunud,» rääkis Sellik.
Palju lahkeid abilisi
Sellik on tänulik Tartu ülikooli professorile, endisele tippjooksjale Ants Nurmekivile ja doktor Mihkel Mardnale, kes annavad lahkelt nõu.
«Endliga toetajaid otsides oleme kohanud palju häid inimesi. Eestis on olnud häid kesk- ja pikamaajooksjaid, Pavel Loskutovist sai maratonis EMi medalimees. Aga mõõn on liiga pikaks veninud,» tõdes Sellik.
Tartu ülikooli spordiklubi juhatuse ja kergejõustikuliidu juhatuse liikme Harry Lembergi sõnul teeb Selliku sporti naasmine rõõmu. Samas pidas ta kahetsusväärseks, et teenekas jooksumees halvustab kogenud treenerite tööd.
«Uno Källele, Raimond Lutsule, Ants Kuusikule, Taivo Mägile on solvav, kui öeldakse, et noored on seni valesti harjutanud,» ütles Lemberg. «Sportlase arendamine sõltub mitmetest teguritest, mitte ainult treeningust. Tippu pürgimine nõuab viie-kuueaastast väga ränka tööd, ja ka see ei taga kindlat edu.»
Eesti kõigi aegade parim pikamaajooksja Enn Sellik (vasakul), kellest sai riigi koondise kesk- ja pikamaajooksu vanemtreener, tahab appi paluda ka endise treeningukaaslase Ülo Kriisa.
Sellik kinnitas, et ei ole tulnud paariks hooajaks katsetama. «Peame Endliga vastu kümme aastat. Vanemad, nagu Roman ja Tiidrek, pürivad Pekingi olümpiale. Noorematel on sihikul 2012. aasta olümpia,» rääkis ta.’
Enn Sellik
• Täna 50-aastaseks saav pikamaajooksja, kelle nimel on Eesti 5000 m rekord 13.17,2 (1976) ja 10 000 m rekord 27.40,6 (1978).
• 1980. aasta Moskva olümpial 10 000 m 8. koht. 1976. aastal Montreali olümpial 5000 m 11. koht. 1978. aasta EMil 5000 m ja 10 000 m 8. koht. 1973. aasta juunioride EMil 5000 m kuldmedal.
• Pärit Iisakult, elab Tartus. Kolme täiskasvanud lapse isa ja ühe lapselapse vanaisa.
• Töötab taksojuhina. Tänavu sügisest Eesti koondise kesk- ja pikamaajooksu vanemtreener.
Uudised
VE: Sellik, Enn – Iisaku jooksukuulsus
Enn Sellik – Iisaku jooksukuulsus, siiani on tema nimel Eesti rekordid 1976 OM Montrealis jookstud 5000m (13.17,2) ja 1980 OM Moskvas 10.000m 927.40,61 – 8.koht).
xxx
Enn Sellik päästab pikamaajooksu varjusurmast
10.12.2004Andrus Nilk, sporditoimetuse juhataja
Pärastlõunal, kui koolipoistel tunnid läbi, kihutab Tartus taksojuhiametit pidav Sellik Tõrvandile nõukaaegse korterelamu juurde, võtab neli noorukit autosse ja sõidutab nad lähiümbruse künklikule maastikule harjutama.
Need neli jooksjat, kellest tugevaim Eesti 800 meetri meister Roman Fosti, on esimesed väljavalitud, kellest Montreali ja Moskva olümpial osalenud staier tahab kasvatada tulevasi tippjooksjaid.
«Kui Fosti mullu sügisel abi küsis, sirvisin tema treeningupäevikut ja lasin joosta kümme kilomeetrit – tema vastupidavus oli katastroofiline. Lubasin aidata, ja tagasiteed enam polnud,» ütles täna oma esimest juubelit tähistav Sellik.
Sõbralik treeningurühm
Mullu suvel kilpnäärme alatalitlusega võidelnud Fosti jõudis vormi alles sügisel ja 2002. aastast pärit isiklikud tippmargid (800 m 1.49,31 ja 1500 m 3.48,99) jäid alistamata. Ometi on Pärnumaalt pärit 21-aastane mailer kindel, et on Selliku juhendamisel leidnud uue tee.
«Audenteses treenides olid treeningukaaslased konkurendid, nüüd on väga sõbralik punt,» lausus Fosti. «Sellik arvestab plaane koostades meie seisukohtadega. Tahan kaasa mõelda, harjutan ju endale, mitte treenerile. Meeleolu on hea ja kergus jalges.»
21-aastasena 5000 m jooksus ajaga 13.17,2 maailma esikümnesse tõusnud Sellikut ümbritses imelapse aura. Sügisel Eesti koondise kesk- ja pikamaajooksu treeneriks valitud endine tippatleet usub, et jõu- ja eakohase treeninguga suudavad praegusedki noored maailmaklassi murda.
«Lasse Viren ütles: õigesti harjutades on võimalik kuue aastaga tõusta nullist tippu,» tsiteeris Sellik neljakordset olümpiavõitjat. «Toon poistele näite: 10. klassis jooksin 1500 meetrit 3.51,4 ja neli aastat hiljem osalesin olümpial. Kui harjutada kolmel esimesel aastal õigesti, tuleb hüpe endalegi ootamatult suur.»
Tartus põllumajandusülikoolis kaugõppes majandust tudeeriva Fosti sihikul on pääs järgmisel suvel alla 23-aastaste EMile.
«Tahaks, et Roman jookseks 800 meetrit alla 1.47 ja 1500 meetrit 3.43 kanti. Järgmisel sügisel alustame kolmeaastast ettevalmistust 1500 meetris. 800 meetris läbilöömiseks pole tal küllaldast kiirust, selleks peaks noorena läbima 200 meetrit 21 sekundiga,» vaagis Sellik.
Kui plaan panna hoolealused õppima Audentese spordikooli Otepää osakonda luhtus, saatsid Sellik ja tema partner Endel Pärn kolm koolipoissi õppima Ülenurme gümnaasiumi ja üürisid neile korteri.
Saarlane Tiidrek Nurme, virumaalane Ragnar Lipp ja Palamuse poiss Viljar Vallimäe on sitked maapoisid, iseloomustas Sellik hoolealuseid. «Maalapsed teevad kehalist tööd ja hulguvad looduses, linnalapsed liiguvad vähe,» põhjendas Sellik valikut.
16-aastane Ragnar Lipp, kelle Iisakust pärit Sellik kodukandist Maidlast leidis, jättis kevadel treeningulaagris Käärikul ehmatava mulje. Ta sai viie kilomeetri kontrolljooksus Sillamäe poistelt mitme minutiga sugeda.
«Alguses tuli Ragnaril sörkida aeglaselt, tempoga 6.30 kilomeeter, muidu tõusis südame löögisagedus väga kõrgele. Kui ta suvel 800 meetrit 1.59ga läbis, olime isegi nii kiirest arengust üllatunud,» rääkis Sellik.
Palju lahkeid abilisi
Sellik on tänulik Tartu ülikooli professorile, endisele tippjooksjale Ants Nurmekivile ja doktor Mihkel Mardnale, kes annavad lahkelt nõu.
«Endliga toetajaid otsides oleme kohanud palju häid inimesi. Eestis on olnud häid kesk- ja pikamaajooksjaid, Pavel Loskutovist sai maratonis EMi medalimees. Aga mõõn on liiga pikaks veninud,» tõdes Sellik.
Tartu ülikooli spordiklubi juhatuse ja kergejõustikuliidu juhatuse liikme Harry Lembergi sõnul teeb Selliku sporti naasmine rõõmu. Samas pidas ta kahetsusväärseks, et teenekas jooksumees halvustab kogenud treenerite tööd.
«Uno Källele, Raimond Lutsule, Ants Kuusikule, Taivo Mägile on solvav, kui öeldakse, et noored on seni valesti harjutanud,» ütles Lemberg. «Sportlase arendamine sõltub mitmetest teguritest, mitte ainult treeningust. Tippu pürgimine nõuab viie-kuueaastast väga ränka tööd, ja ka see ei taga kindlat edu.»
Eesti kõigi aegade parim pikamaajooksja Enn Sellik (vasakul), kellest sai riigi koondise kesk- ja pikamaajooksu vanemtreener, tahab appi paluda ka endise treeningukaaslase Ülo Kriisa.
Sellik kinnitas, et ei ole tulnud paariks hooajaks katsetama. «Peame Endliga vastu kümme aastat. Vanemad, nagu Roman ja Tiidrek, pürivad Pekingi olümpiale. Noorematel on sihikul 2012. aasta olümpia,» rääkis ta.’