Roomlaste-aegse Dardania aladel olid illüüria hõimud juba ammu enne antiikaega ja elasid albaanlasteks kujunedes üle ka Bütsantsi ja Osmanite aja. Slaavlaste valgumine Balkanile 7. sajandil, mis võimaldas luua riigid Raška (serblaste aladel) ja Zeta (Montenegro aladel) ei tähendanud aga veel serblaste elama asumist tänase Kosovo aladele.

Kaardid, mis näitavad Raška lõunapiire enne 12. sajandit, näitavad serblaste asuala ulatumist vaid Kosovo loodenurgani. Alles Stefan Nemanja vallutus tegi Kosovost Serbia riigi osa. Ka serbia õigeusu kirikuid hakati Kosovo aladele püstitama muide samal ajal kui sakslaste võimu kinnistanud katoliku kirikuid Eestisse, ehk alles 13. sajandi lõpus.

Väide, nagu Osmanid oleksid albaanlased teab-kust Kosovosse sisse toonud, ei kannata kriitikat. Albaanlased võtsid islamiusu üle samal põhjusel kui paljud eestlased vene-õigeusu – katses seal serblaste ja siin baltisakslaste võimutsemisele vastu seista.

Endised internatsid ja tänased notšnoidozorlased pole aga elanud Kirde-Eesti linnades kauem kui pool sajandit. Tasuks vaid võrrelda rahvaloenduse andmeid 1930. aastatest ja tänapäevast. Ka pole venekeelsel elanikkonnal enamust Kirde-Eesti valdades. Igasugune autonoomia oleks seega võimalik vaid isoleeritud linn-enklaavidena. Kuid tegemist oleks tööpuuduses nälgivate enklaavidega, sest üleliidulist tööstust ju enam ei ole.

Ka ei anna immigratsioon veel näiteks hindudele ja pakistanlastele õigust Inglismaal Leedsi linna enda omaks kuulutada. Omandiõigus on mõnevõrra kestvam nähtus kui elamisluba.

Etniline puhastus on elanud serblaste tahtmistes alates Kosovo hõivamisest 1912. aastal. Piir tõmmati albaanlaste asuala keskele ja hakati “Lõuna-Serbiaks” kuulutatud aladelt albaanlasi massiliselt välja ajama. Seda küüditamist oli kohapeal kirjeldamas muide ka tollane enamlik ajakirjanik Trotski.

Massilisi küüditamisi on Kosovo aladel nähtud viimase 130 aasta jooksul lainetena. 1878 aeti välja albaanlased Sandžakist, vastuseks pagendati serblasi Osmanite alla jäänud aladelt. 1912 algas albaanlaste välja ajamine Kosovost, Teise maailmasõja aastad nägid aga vastastikusi rünnakuid. 1999 aeti uuesti ligi miljon albaanlast kodudest välja.

Ja kõik genotsiidikatsed on järjest süvendanud vihkamist albaanlaste ja serblaste vahel. Serbia võim Kosovo üle ongi võimalik vaid etnilist puhastust teostades, kuid genotsiid ei anna veel kellelegi rahvusvahelist õigust.

Kuna mõned siinsed venelastest aktivistid on asunud õigustama etnilist puhastust Kosovos, tuleb nende arvamustest välja lugeda ka tahet teostada etnilist puhastust Kirde-Eestis. Niinimetatud “venekeelne autonoomia” eeldaks paraku eestlaste väljaajamist Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva linnade vahele jäävatest valdadest. Küüditamisi on nende liidrid paraku varemgi õigustanud.