Paul Keres – “igavene teine”.
Sündis 07.01.1906 Narvas. Maletajakarjäär aastail 1935-1975. Teda peetakse tänaseni maailma edukamaiks turniirimängijaks.
Kaks korda võitis ta pretendentide turniiri ja omas õiguse võidelda malekrooni pärast, kuid kummalgi korral ei õnnestunud tal võidelda malemaailmameistri trooni pärast. Sellest ka kaasa hüüdnimi “igavene teine”.
Paul Keres võitis aga seitse male-olümpiakulda (1952-1964) maleolümpiatel. Oli kolmekordne NSV Liidu malemeister (ja malemaailma tipp-maletaja, kuna tollal olid nõukogude maletajad ühed parimad).
P. Kerese nimel on ka üks matistamise kiirrekordeid – nimelt 1950.-l võitis ta Poolas Poola malemeistri Arlamovski kuue käiguga.
1938. tuli üks tema suurim – võit AVRO turniiril, mis oli ka praktiliselt pääs tiitlimatðile. Tiitlimatð jäi aga mitmetel asjaoludel toimumata…
1940 andis ta malesimultaani Kohtla-Järve Rahvamajas, mis oli üks suurimaid tunnistusi ka eelmisel aastal alustanud Kohtla-Järve Maleklubile.
Paul Keres suri 05.06.1975 naastes järjekordselt võidukalt turniirilt Kanadast.
Paul Kerese mälestus on jäädvustatud temanimelise rahvusvahelise mälestusturniiriga, mälestussammastega Tallinnas Tõnismäel ja Pärnus ning Eesti 5-kroonisel rahatähel.
Arthur Ruusmaa
xxx
Paul Keres 90
(03.01.2006)
|
Ülo Tuulik, kirjanik
Inimesena vastas Paul Keres adekvaatselt ettekujutusele, millised me kas tõepoolest olime või olla tahtsime – tagasihoidlikud, töökad, haritud, kasvatatud, intelligentsed, elegantsed.
Male ajalukku jääb Paul Keres kõrge mäetipuna Capablanca, Alehhini, Euwe, Smõslovi, Botvinniku, Spasski, Tali jt kõrval. Sama kõrgeid tippe on hiljem juurde tulnud. Kuid peaaegu kättesaamatuks jääb Paul Keres endiselt oma inimliku olemise erilises puhtuses ja võluvuses.
|
|
Eesti Päevaleht
xxx
Anatoli Karpov ja Viktor Kortðnoi: Keresest saanuks maailmameister!
Jaan Jürine, 06.01.2006
|
 Male
Endised malekuulsused mälestavad täna kollokviumiga neli aastakümmet maailma maleeliiti kuulunud Paul Kerest tema 90. sünniaastapäeva puhul.
Maailmameister Anatoli Karpov ja temaga kaks MM-matði mänginud Viktor Kortðnoi väljendasid eile ühist arvamust – Keresest saanuks soodsama tähtede seisu korral maailmameister. “Kui Keresel õnnestunuks 1944. aastal okupeeritud Eestist põgeneda, jõudnuks ta tiitlini oma parimas maletajaeas,” leidis Kortðnoi.
“Puhkenud sõda tõmbas Kerese plaanidele kriipsu peale. Muidu jõudnuks ta nii või teisiti matðini Aleksander Alehiniga. Ja oleks vananevat maailmameistrit ilmselt võitnud,” ütles Karpov.
Malekuulsus Karpov esineb täna televisioonis Urmas Oti autorisaates. “Mina oleksin nõus esinema ka koos Kortðnoiga. Tema ütles lõpuks ära,” rõhutas Karpov. “Poleks olnud ikkagi sobiv,” selgitas Kortðnoi, kes veel 74-aastasena ütleb end malet armastavat.
Kortðnoi on üks neist, kes täna kollokviumil esinevad. “Paul Keresest võiksin kirjutada terve raamatu. Tundsin ja austasin teda alates 1952. aastast.” Kõnepuldis ja saalis mälestavad Eesti malekuulsust terve rida selle spordiala suuri nimesid. Eksmaailmameister Boris Spasski, FIDE ekspresident Fridrik Olafsson, sakslased Wolfgang Unzicker ja Lothar Schmid, venelased Juri Averbahh ja Mark Taimanov, Jan Timman ja Gennadi Sossonko Hollandist jne.
Spordiselts Kalevi korraldataval kiirturniiril algab täna 21 suurmeistri osavõtul A-turniir, mis selgitab kuus maletajat, kes pääsevad laupäeval algavale peaturniirile. Sinna saavad otse Vassili Ivantðuk, Karpov, eksmaailmameister Rustam Kasimdþanov ja Aleksei Þirov.
|
| Eesti Päevaleht |
|
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Keres, Paul – malesuurmeister
Paul Keres – “igavene teine”.
Sündis 07.01.1906 Narvas. Maletajakarjäär aastail 1935-1975. Teda peetakse tänaseni maailma edukamaiks turniirimängijaks.
Kaks korda võitis ta pretendentide turniiri ja omas õiguse võidelda malekrooni pärast, kuid kummalgi korral ei õnnestunud tal võidelda malemaailmameistri trooni pärast. Sellest ka kaasa hüüdnimi “igavene teine”.
Paul Keres võitis aga seitse male-olümpiakulda (1952-1964) maleolümpiatel. Oli kolmekordne NSV Liidu malemeister (ja malemaailma tipp-maletaja, kuna tollal olid nõukogude maletajad ühed parimad).
P. Kerese nimel on ka üks matistamise kiirrekordeid – nimelt 1950.-l võitis ta Poolas Poola malemeistri Arlamovski kuue käiguga.
1938. tuli üks tema suurim – võit AVRO turniiril, mis oli ka praktiliselt pääs tiitlimatðile. Tiitlimatð jäi aga mitmetel asjaoludel toimumata…
1940 andis ta malesimultaani Kohtla-Järve Rahvamajas, mis oli üks suurimaid tunnistusi ka eelmisel aastal alustanud Kohtla-Järve Maleklubile.
Paul Keres suri 05.06.1975 naastes järjekordselt võidukalt turniirilt Kanadast.
Paul Kerese mälestus on jäädvustatud temanimelise rahvusvahelise mälestusturniiriga, mälestussammastega Tallinnas Tõnismäel ja Pärnus ning Eesti 5-kroonisel rahatähel.
Arthur Ruusmaa
xxx
Paul Keres 90
(03.01.2006)
Ülo Tuulik, kirjanik
Inimesena vastas Paul Keres adekvaatselt ettekujutusele, millised me kas tõepoolest olime või olla tahtsime – tagasihoidlikud, töökad, haritud, kasvatatud, intelligentsed, elegantsed.
Male ajalukku jääb Paul Keres kõrge mäetipuna Capablanca, Alehhini, Euwe, Smõslovi, Botvinniku, Spasski, Tali jt kõrval. Sama kõrgeid tippe on hiljem juurde tulnud. Kuid peaaegu kättesaamatuks jääb Paul Keres endiselt oma inimliku olemise erilises puhtuses ja võluvuses.
Eesti Päevaleht
xxx
Anatoli Karpov ja Viktor Kortðnoi: Keresest saanuks maailmameister!
Jaan Jürine, 06.01.2006
Endised malekuulsused mälestavad täna kollokviumiga neli aastakümmet maailma maleeliiti kuulunud Paul Kerest tema 90. sünniaastapäeva puhul.
Maailmameister Anatoli Karpov ja temaga kaks MM-matði mänginud Viktor Kortðnoi väljendasid eile ühist arvamust – Keresest saanuks soodsama tähtede seisu korral maailmameister. “Kui Keresel õnnestunuks 1944. aastal okupeeritud Eestist põgeneda, jõudnuks ta tiitlini oma parimas maletajaeas,” leidis Kortðnoi.
“Puhkenud sõda tõmbas Kerese plaanidele kriipsu peale. Muidu jõudnuks ta nii või teisiti matðini Aleksander Alehiniga. Ja oleks vananevat maailmameistrit ilmselt võitnud,” ütles Karpov.
Malekuulsus Karpov esineb täna televisioonis Urmas Oti autorisaates. “Mina oleksin nõus esinema ka koos Kortðnoiga. Tema ütles lõpuks ära,” rõhutas Karpov. “Poleks olnud ikkagi sobiv,” selgitas Kortðnoi, kes veel 74-aastasena ütleb end malet armastavat.
Kortðnoi on üks neist, kes täna kollokviumil esinevad. “Paul Keresest võiksin kirjutada terve raamatu. Tundsin ja austasin teda alates 1952. aastast.” Kõnepuldis ja saalis mälestavad Eesti malekuulsust terve rida selle spordiala suuri nimesid. Eksmaailmameister Boris Spasski, FIDE ekspresident Fridrik Olafsson, sakslased Wolfgang Unzicker ja Lothar Schmid, venelased Juri Averbahh ja Mark Taimanov, Jan Timman ja Gennadi Sossonko Hollandist jne.
Spordiselts Kalevi korraldataval kiirturniiril algab täna 21 suurmeistri osavõtul A-turniir, mis selgitab kuus maletajat, kes pääsevad laupäeval algavale peaturniirile. Sinna saavad otse Vassili Ivantðuk, Karpov, eksmaailmameister Rustam Kasimdþanov ja Aleksei Þirov.