Virumaa tähtpäevi veebruaris:
04. veebruar
1893. aastal sündis Virumaa tuntumaid kodu-uurijaid, koolipapa August Martin. Suri 1982. aastal, on maetud Jõhvi kalmistule.
07. veebruar
1923. aastal sündis Narvas soomepoiss Ottokar MELTS. Osales lahingutes Vuokesel ja Viiburi lahel. 1944.aastal õnnestus pääseda Kanadasse.
10. veebruar
1923. aastal sündis Jõhvis soomepoiss VIRGO MITT, kelle lahinguteid Vuoksel ja Viiburi lahel märkis 2.klassi Vabadusmedal. 19.augustil 1944 tuli tagasi Eestisse. Suri Tallinnas 23.juulil 1981. aastal.
14.veebruar
1893. aastal oli Toilas karskusseltsi „Kiir” avamispidu, millest kujunes ümbruskonna kultuuri-ja hariduskeskus. 1907.aastast tegutses KS „Kiir” Jõhvis.
1928. aastal kell 16.00 kukkus Jõhvi lennuplatsilt (Jõhvi kalmistu kõrval Edise suunas põllult) õhku tõusnud hävitaja nr. 81. Lendur, leitnant Ferdinand ALEV sai surma.
16. veebruar
1753. aastal sündis Tallinnas Friedrich Gustav Arvelius , kes on olnud koduõpetajaks Kalvil , Kiikla mõisas. Virumaa perioodil koostas lugemiku „ Üks Kaunis Jutto- ja Õppetusse Ramat „ (1782) ja rahvameditsiini alase raamatu „Ramma Josepi Hädda ja Abbi Ramat” (1790). Suri Tallinnas 1806. aastal.
1923. aastal sündis Lüganuse vallas soomepoiss Heino MUDA. Pärast Soomes sõjahariduse saamist tuli Hauka grupi koosseisus Eestisse ja oli metsavennaks Lüganuse kandis. Pääses haarangust, kuid arreteeriti 17.03.1947 Rakveres, määrati 20 aastat vangilaagrielu Omskisse. Pääses 1955. aastal ja asus elama Tallinnasse, kus pidas õpitut tisleri ametit. Suri 07.12.1987. Oma viimast und puhkab kodukandis, Lüganuse kalmistul.
20. veebruar
1903. aastal sündis Narvas soomepoiss Albert RAIK, kes võitles Vuoksel ja Viiburi lahel. 1944. aastal õnnestus põgeneda Rootsi. Suri 22.05.1974. aastal.
22. veebruar
1988. aastal kiideti heaks Kirde-Eesti arengufondi „Virumaa” ehk „Virumaa Fondi” loomise projekt. Fondi tegevus ajutiselt peatatud.
23. veebruar
1913. aastal sündis Kalvi vallas muusikateadlane, pedagoog ja dirigent Artur VAHTER.
1938. aasta õhtul hakkas Toila külas põlema tänavavalgustus.
1943. aastal sündis arhitekt Helmi SAKKOV, kelle projekteeritud on tornelamud Kohtla-Järve Põhja mikrorajoonis ja Põlevkivimuuseumi Valge saal.
24. veebruar
1928. aastal tähistati pidulikult Eesti Vabariigi 10. aastapäeva Jõhvi turuplatsil sõjaväeparaadiga.
1993. aastal avati Kohtla-Järve vanalinnas kolmandat korda Järve lahingus (16.01.1919) hukkunud Kalev malevlastele pühendatud mälestussammas.
25. veebruar
1918. aastal ajasid enamlased laiali Jõhvis asunud Eesti rahvuspolgu poolroodu.
27. veebruaril
1918. aastal saabus Jõhvi Petrogradist kahurite ja kuulipildujatega Putilovi väeasalk (üks enamlaste eliitväeosi).
28. veebruar
1913. aastal sündis vaivaras spordimees ja treener Hugo Teksel. Suri Kiviõlis 1988.aastal
1948. aastal ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega kinnitati Kohtla-Järve vabariikliku alluvusega linnaks.
29. veebruar
1883 aastal sündis Narvas ( mõningail andmeil 01.03) välisminister Karl Robert Pusta, kelle teeneid Vabadussõja perioodil Eesti asja ajamise eest välismaal märkis III liigi 1.järgu Vabadusrist (kodanlikkude teenete eest). Suri Madriidis 04.05.1964. aastal
Oma märkmete alusel Arthur Ruusmaa
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Virumaa tähtpäevi veebruaris
Virumaa tähtpäevi veebruaris:
04. veebruar
1893. aastal sündis Virumaa tuntumaid kodu-uurijaid, koolipapa August Martin. Suri 1982. aastal, on maetud Jõhvi kalmistule.
07. veebruar
1923. aastal sündis Narvas soomepoiss Ottokar MELTS. Osales lahingutes Vuokesel ja Viiburi lahel. 1944.aastal õnnestus pääseda Kanadasse.
10. veebruar
1923. aastal sündis Jõhvis soomepoiss VIRGO MITT, kelle lahinguteid Vuoksel ja Viiburi lahel märkis 2.klassi Vabadusmedal. 19.augustil 1944 tuli tagasi Eestisse. Suri Tallinnas 23.juulil 1981. aastal.
14.veebruar
1893. aastal oli Toilas karskusseltsi „Kiir” avamispidu, millest kujunes ümbruskonna kultuuri-ja hariduskeskus. 1907.aastast tegutses KS „Kiir” Jõhvis.
1928. aastal kell 16.00 kukkus Jõhvi lennuplatsilt (Jõhvi kalmistu kõrval Edise suunas põllult) õhku tõusnud hävitaja nr. 81. Lendur, leitnant Ferdinand ALEV sai surma.
16. veebruar
1753. aastal sündis Tallinnas Friedrich Gustav Arvelius , kes on olnud koduõpetajaks Kalvil , Kiikla mõisas. Virumaa perioodil koostas lugemiku „ Üks Kaunis Jutto- ja Õppetusse Ramat „ (1782) ja rahvameditsiini alase raamatu „Ramma Josepi Hädda ja Abbi Ramat” (1790). Suri Tallinnas 1806. aastal.
1923. aastal sündis Lüganuse vallas soomepoiss Heino MUDA. Pärast Soomes sõjahariduse saamist tuli Hauka grupi koosseisus Eestisse ja oli metsavennaks Lüganuse kandis. Pääses haarangust, kuid arreteeriti 17.03.1947 Rakveres, määrati 20 aastat vangilaagrielu Omskisse. Pääses 1955. aastal ja asus elama Tallinnasse, kus pidas õpitut tisleri ametit. Suri 07.12.1987. Oma viimast und puhkab kodukandis, Lüganuse kalmistul.
20. veebruar
1903. aastal sündis Narvas soomepoiss Albert RAIK, kes võitles Vuoksel ja Viiburi lahel. 1944. aastal õnnestus põgeneda Rootsi. Suri 22.05.1974. aastal.
22. veebruar
1988. aastal kiideti heaks Kirde-Eesti arengufondi „Virumaa” ehk „Virumaa Fondi” loomise projekt. Fondi tegevus ajutiselt peatatud.
23. veebruar
1913. aastal sündis Kalvi vallas muusikateadlane, pedagoog ja dirigent Artur VAHTER.
1938. aasta õhtul hakkas Toila külas põlema tänavavalgustus.
1943. aastal sündis arhitekt Helmi SAKKOV, kelle projekteeritud on tornelamud Kohtla-Järve Põhja mikrorajoonis ja Põlevkivimuuseumi Valge saal.
24. veebruar
1928. aastal tähistati pidulikult Eesti Vabariigi 10. aastapäeva Jõhvi turuplatsil sõjaväeparaadiga.
1993. aastal avati Kohtla-Järve vanalinnas kolmandat korda Järve lahingus (16.01.1919) hukkunud Kalev malevlastele pühendatud mälestussammas.
25. veebruar
1918. aastal ajasid enamlased laiali Jõhvis asunud Eesti rahvuspolgu poolroodu.
27. veebruaril
1918. aastal saabus Jõhvi Petrogradist kahurite ja kuulipildujatega Putilovi väeasalk (üks enamlaste eliitväeosi).
28. veebruar
1913. aastal sündis vaivaras spordimees ja treener Hugo Teksel. Suri Kiviõlis 1988.aastal
1948. aastal ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega kinnitati Kohtla-Järve vabariikliku alluvusega linnaks.
29. veebruar
1883 aastal sündis Narvas ( mõningail andmeil 01.03) välisminister Karl Robert Pusta, kelle teeneid Vabadussõja perioodil Eesti asja ajamise eest välismaal märkis III liigi 1.järgu Vabadusrist (kodanlikkude teenete eest). Suri Madriidis 04.05.1964. aastal
Oma märkmete alusel Arthur Ruusmaa