Aarne Vaik, Käsmu Meremuuseumi asutaja
xxx
Kunstnik püüab mere muutlikku palet
Aarne Vaik riputab seinale merd. Meeleolud viiekaupa nööripidi koos. Foto: Tairo Lutter |
Käsmu meremuuseumi peremees Aarne Vaik maalib vanadele lauajuppidele merd: tal on plaanis tabada vetevälja 365 erinevat nägu.
“Oli mõte tuua kuiva Rakvere linna natuke märga, aga jäin vist sellega natuke hiljaks,” tähendas Aarne Vaik, avades Art Café’s akna taga ladiseva vihma taustal oma meremaalide näitust. “Mina elan sellises kohas, kus on vesi. Naudin Rakveresse sõitu mööda põldudevahet, seda rohelust. See on minu jaoks nii haruldane nähtus,” rääkis kunstnik.
“Mind on sinine juba ära tüüdanud, kuigi püüan oma piltidega tõestada, et meri ei ole alati sinine. Teinekord on ta roheline, mõnikord roosa ja vahel valge. Minu idee on teha 365 pilti.”
Möödunud aastal olid meremaalid väljas Tallinna Meremuuseumis, siis oli neid 100. “Aga kui jaapanlane Hiroshige tegi Fudzhijamast 56 pilti, see oli küll XVII sjandil, siis oma edevuses otsustasin jaapanlasele ära teha,” muigas Vaik. Esialgu jääb aastatäiest veel natuke puudu.
Kurbus sai kunstiks
Pilte hakkas Aarne Vaik tegema siis, kui oli kurb. “Minu sümpaatia lahkus minu majast. Jäin kurvalt üksinda majasse ja hakkasin pilte maalima,” meenutas kunstnik.
Maalimismaterjali sai Aarne Vaik kui vanade asjade kirglik austaja merkooli restaureerimisel välja visatud vanadest käsitsi saetud laudadest. “Korjasin need igaks juhuks kokku, ehk teen mingid suveniirid. Lõikasin juppideks ja tegin pildid peale,” avas Vaik kunstvormi sündimise tausta.
Maalidel mängib värvidega kaasa laua faktuur krobelisest vanast värvikihist oksakohtadeni. “Kive olen ma vähe joonistanud. Oksakohad tegin kiviks. Ma ei oska hästi kivi joonistada, püüdsin oma oskamatuse lihtsusesse peita,” lausus Vaik. “Ega ma oska kõike seletada, aga peaasi, et merefealing seal sees oleks.”
Vaigu sõnul lähevad tema pildid hästi peale norralastele, soomlastele ja teistele Põhjamaa rahvastele, kellel endal meri õue all.
Oma maale Aarne Vaik ei müü. “Kui näen, et inimene ikka selle pildita ei saa, siis olen kinkinud. Neil piltidel ei ole hinda. Neil on kingituse väärtus.” Raha teenimiseks on Vaigu arvates hulga lihtsamaid võimalusi kui maalimine.
Maal püüab meeleolu
Maalimisega tegeleb Aarne Vaik põhiliselt talvel. Suvepäeva värvid on kunstniku arvates igavad, vaid õhtud ja hommikud on värvilsed. Öö on küll põnev, aga öösiti ta ei maali. On teinud ööpilte foto järgi ja peast, neist ühe valis endale kunstnikust eksminister Signe Kivi.
“Maalides ei vaata ma alati merd, keeran selja või külje mere poole, võtan vastu mingi mõju. Need on rohkem fantaasia- või meeleolumaalid,” rääkis Vaik. Mõnikord on meri päevade kaupa hommikust õhtuni hall, pole ühtegi motiivi, mida maalida.
“Olen sündinud kala ja vee märgi all ning eluaeg tegelnud veega allveespordist kalakasvatuseni. Minu element on vesi,” selgitas Vaik. Tema arvates on vesi väga erinev: meri on suur, võimas, üllas ja tugev, jõgi on rahutu, kordumatute hetkedega ja närviline, järves on nostalgia, väike müstika ja rahu. “Meres on kõik. Kired,” kinnitas mees mere äärest.
“Eestlane on väikest viisi taarausuline siiamaani, otsib ikka seda looduslikku elementi. Üks kummardab metsa, teine merd, kolmas tuld, mõni kive,” arutles Vaik.
Tuld maalima Vaik ei kipu. Kolleegidest-marinistidest peab aga kõvasti lugu. Aili Vindi maalid on niivõrd head, et neile sobib isegi Marlboro pakk selle reklaamimiseks peale panna, kiitis Aarne Vaik tuntud meremaalijat. “Mina püüan natuke kohmakamaks või konarlikumaks jääda. Eks see on igaühe natuuri järgi.”
Klaasikunstnik Riho Hüti arvates on maalidest lugeda kunstniku iseloom. “Olen pidevalt jälginud tema loomeprotsessi. Meretunnetus läheb järjest suuremaks. Tegelikult on neis piltides Aarne ise. Korjaja ja vaatleja.”
Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Uudised
VE: Vaik, Aarne – Meremuuseumi asutaja
Aarne Vaik, Käsmu Meremuuseumi asutaja
xxx
Kunstnik püüab mere muutlikku palet
Aarne Vaik riputab seinale merd. Meeleolud viiekaupa nööripidi koos. Foto: Tairo Lutter
Käsmu meremuuseumi peremees Aarne Vaik maalib vanadele lauajuppidele merd: tal on plaanis tabada vetevälja 365 erinevat nägu.
“Oli mõte tuua kuiva Rakvere linna natuke märga, aga jäin vist sellega natuke hiljaks,” tähendas Aarne Vaik, avades Art Café’s akna taga ladiseva vihma taustal oma meremaalide näitust. “Mina elan sellises kohas, kus on vesi. Naudin Rakveresse sõitu mööda põldudevahet, seda rohelust. See on minu jaoks nii haruldane nähtus,” rääkis kunstnik.
“Mind on sinine juba ära tüüdanud, kuigi püüan oma piltidega tõestada, et meri ei ole alati sinine. Teinekord on ta roheline, mõnikord roosa ja vahel valge. Minu idee on teha 365 pilti.”
Möödunud aastal olid meremaalid väljas Tallinna Meremuuseumis, siis oli neid 100. “Aga kui jaapanlane Hiroshige tegi Fudzhijamast 56 pilti, see oli küll XVII sjandil, siis oma edevuses otsustasin jaapanlasele ära teha,” muigas Vaik. Esialgu jääb aastatäiest veel natuke puudu.
Kurbus sai kunstiks
Pilte hakkas Aarne Vaik tegema siis, kui oli kurb. “Minu sümpaatia lahkus minu majast. Jäin kurvalt üksinda majasse ja hakkasin pilte maalima,” meenutas kunstnik.
Maalimismaterjali sai Aarne Vaik kui vanade asjade kirglik austaja merkooli restaureerimisel välja visatud vanadest käsitsi saetud laudadest. “Korjasin need igaks juhuks kokku, ehk teen mingid suveniirid. Lõikasin juppideks ja tegin pildid peale,” avas Vaik kunstvormi sündimise tausta.
Maalidel mängib värvidega kaasa laua faktuur krobelisest vanast värvikihist oksakohtadeni. “Kive olen ma vähe joonistanud. Oksakohad tegin kiviks. Ma ei oska hästi kivi joonistada, püüdsin oma oskamatuse lihtsusesse peita,” lausus Vaik. “Ega ma oska kõike seletada, aga peaasi, et merefealing seal sees oleks.”
Vaigu sõnul lähevad tema pildid hästi peale norralastele, soomlastele ja teistele Põhjamaa rahvastele, kellel endal meri õue all.
Oma maale Aarne Vaik ei müü. “Kui näen, et inimene ikka selle pildita ei saa, siis olen kinkinud. Neil piltidel ei ole hinda. Neil on kingituse väärtus.” Raha teenimiseks on Vaigu arvates hulga lihtsamaid võimalusi kui maalimine.
Maal püüab meeleolu
Maalimisega tegeleb Aarne Vaik põhiliselt talvel. Suvepäeva värvid on kunstniku arvates igavad, vaid õhtud ja hommikud on värvilsed. Öö on küll põnev, aga öösiti ta ei maali. On teinud ööpilte foto järgi ja peast, neist ühe valis endale kunstnikust eksminister Signe Kivi.
“Maalides ei vaata ma alati merd, keeran selja või külje mere poole, võtan vastu mingi mõju. Need on rohkem fantaasia- või meeleolumaalid,” rääkis Vaik. Mõnikord on meri päevade kaupa hommikust õhtuni hall, pole ühtegi motiivi, mida maalida.
“Olen sündinud kala ja vee märgi all ning eluaeg tegelnud veega allveespordist kalakasvatuseni. Minu element on vesi,” selgitas Vaik. Tema arvates on vesi väga erinev: meri on suur, võimas, üllas ja tugev, jõgi on rahutu, kordumatute hetkedega ja närviline, järves on nostalgia, väike müstika ja rahu. “Meres on kõik. Kired,” kinnitas mees mere äärest.
“Eestlane on väikest viisi taarausuline siiamaani, otsib ikka seda looduslikku elementi. Üks kummardab metsa, teine merd, kolmas tuld, mõni kive,” arutles Vaik.
Tuld maalima Vaik ei kipu. Kolleegidest-marinistidest peab aga kõvasti lugu. Aili Vindi maalid on niivõrd head, et neile sobib isegi Marlboro pakk selle reklaamimiseks peale panna, kiitis Aarne Vaik tuntud meremaalijat. “Mina püüan natuke kohmakamaks või konarlikumaks jääda. Eks see on igaühe natuuri järgi.”
Klaasikunstnik Riho Hüti arvates on maalidest lugeda kunstniku iseloom. “Olen pidevalt jälginud tema loomeprotsessi. Meretunnetus läheb järjest suuremaks. Tegelikult on neis piltides Aarne ise. Korjaja ja vaatleja.”
Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee