|
Õiguskantsler viitas faktile, et kuulumist riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana tuleb käsitleda riigiametis olemisena, vahendas õiguskantsleri büroo pressiteenistus. Seega tekib vastuolu põhiseadusega, mis keelab parlamendiliikmel olla samaaegselt teises riigiametis.
Jõks tegi parlamendile ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla riigikogu liikme staatuse seadus, milles seda keeldu ei ole mainitud.
Parlamendil on selle vastuolu likvideerimiseks aega 20 päeva.
Kui riigikogu ettenähtud aja jooksul vastuolu põhiseadusega ei kõrvalda, lubas õiguskantsleril pöörduda riigikohtusse
Esmakordselt andis õiguskantsler selles küsimuses hinnangu juba 2004. aastal. Teemat arutati riigikogus ning leiti, et puudub õiguslik alus riigikogu liikme kuulumiseks riigi osalusega äriühingu nõukogusse. Lahendusena nähti asjakohase seaduseelnõu väljatöötamist.
«Kõik need aastad uskusin siiski, et seadusandja sõna maksab ja eelnõu koostatakse. Riigikogu juhatuse tasemel mulle antud lubadus oli, et küsimus saab lahenduse uues riigikogu liikme staatuse seaduses. Seadus võeti vastu alles eelmise aasta juunis. Ja nõukogu liikmeks olemise keelustamise lubadust ei täidetud,» nentis Jõks.
Viimased kohtumised, kus käsitleti riigikogulaste nõukogudesse kuulumise lubamatust, toimusid riigikogu esimehe ja erinevate komisjonidega eelmise aasta septembri lõpus. Tookord kinniati õiguskantslerile, et küsimus saab sügise jooksul lahendatud.
Õiguskantsleri hinnangul väärivad tunnustust riigikogu fraktsioonid, kes on loobunud oma liikmete äriühingute nõukogudesse saatmisest.
Toimetas Raul Sulbi, Postimees.ee
|
Uudised
Õiguskantsler: riigikogu liikmed ei tohi kuuluda äriühingute nõukogudesse
Õiguskantsler: riigikogu liikmed ei tohi kuuluda äriühingute nõukogudesse
21.01.2008 18:40
Õiguskantsler Allar Jõks tegi täna riigikogule ettepaneku keelata saadikute kuulumine äriühingute nõukogudesse, kuna see on vastuolus põhiseadusega.
Foto: Liis Treimann
Õiguskantsler viitas faktile, et kuulumist riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana tuleb käsitleda riigiametis olemisena, vahendas õiguskantsleri büroo pressiteenistus. Seega tekib vastuolu põhiseadusega, mis keelab parlamendiliikmel olla samaaegselt teises riigiametis.
Jõks tegi parlamendile ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla riigikogu liikme staatuse seadus, milles seda keeldu ei ole mainitud.
Parlamendil on selle vastuolu likvideerimiseks aega 20 päeva.
Kui riigikogu ettenähtud aja jooksul vastuolu põhiseadusega ei kõrvalda, lubas õiguskantsleril pöörduda riigikohtusse
Esmakordselt andis õiguskantsler selles küsimuses hinnangu juba 2004. aastal. Teemat arutati riigikogus ning leiti, et puudub õiguslik alus riigikogu liikme kuulumiseks riigi osalusega äriühingu nõukogusse. Lahendusena nähti asjakohase seaduseelnõu väljatöötamist.
«Kõik need aastad uskusin siiski, et seadusandja sõna maksab ja eelnõu koostatakse. Riigikogu juhatuse tasemel mulle antud lubadus oli, et küsimus saab lahenduse uues riigikogu liikme staatuse seaduses. Seadus võeti vastu alles eelmise aasta juunis. Ja nõukogu liikmeks olemise keelustamise lubadust ei täidetud,» nentis Jõks.
Viimased kohtumised, kus käsitleti riigikogulaste nõukogudesse kuulumise lubamatust, toimusid riigikogu esimehe ja erinevate komisjonidega eelmise aasta septembri lõpus. Tookord kinniati õiguskantslerile, et küsimus saab sügise jooksul lahendatud.
Õiguskantsleri hinnangul väärivad tunnustust riigikogu fraktsioonid, kes on loobunud oma liikmete äriühingute nõukogudesse saatmisest.
Toimetas Raul Sulbi, Postimees.ee