Mullu kaotas Hispaania teedel elu 2741 inimest, mida on üheksa protsenti vähem kui aasta varem ja lausa 32 protsenti vähem kui nelja aasta eest. Esimest korda alates 1967. aastast ei ületanud see traagiline arv 3000 piiri. Võttes arvesse seda, et 40 aasta eest liikles Hispaanias 3,5 miljonit autot ja praegu 29,7 miljonit, on saavutus muidugi märkimisväärne, kuid mitte piisav.
Riigi siseminister Alfredo Pérez Rubalcaba toonitas 2007. aasta liiklusohutuse kokkuvõtte esitlusel, et endiselt on õnnetuste peamiseks põhjustajaks liigne kiirus. “Hispaanlased kihutavad vähem kui varem, kuid mõned sõidavad endiselt liiga kiiresti. Samal ajal on vähenenud joobnud juhtide arv,” lisas ta.
Hispaania liiklusohutusameti aastakokkuvõttest võib esile tuua aga palju teisigi tähenduslikke ja kõnekaid aspekte. Näiteks on teelt väljasõit kõige sagedamini surmaga lõppev õnnetus, võttes mullu 1031 inimese elu. Selliste avariide põhjustajaks on pea alati liigne kiirus ning tihtilugu ka alkoholi või muu tähelepanu hajutava teguri – mobiiliga rääkimise, suitsetamise, unisuse jne – osalus.
Mootorratturite kiivri kasutusprotsent on tõusnud 99 protsendile, samas neljandik autosõitjatest ei tavatse endiselt kinnitada turvavööd. Alkoholi- või muude mõnuainete kontrollis positiivse näidu andnud juhtide arv on samuti vähenenud pea poole võrra. Ja kiirteede radarite poolt tabatud kihutajate (üle 140 km/h) osakaal on taandunud 0,76 protsendini. Aasta varem oli see näitaja 1,1 protsenti ja 2005. aastal 6,79 protsenti.
Võib öelda, et on kasvanud liiklejate kohusetunne ja teadlikkus. Ning mitte ainult liiklusohutusteadlikkus, vaid ka arusaam, et karistused on reaalsed ja 2006. aasta juulis kehtima hakanud punktidega juhilubade süsteem pole mingi mäng.
Võib ka vangi minna
Kui kaotad kõik 12 punkti, jääd oma loast ilma. Pooleteise aasta jooksul on sõiduõiguseta jäänud juba 1655 juhti ja inimestele hakkab kohale jõudma arusaam, et punkte ei jätku igaveseks.
Lisaks punktide loovutamisele tuleb neil, kes ei taha kaotada juhtimisõigust (kolmest kuust 24 kuuni), maksta endiselt ka rahatrahve (100 eurost kuni 288 000 euroni) ja vahel teha ka ühiskondlikult kasulikku tööd (kümnest päevast 90 päevani). Eriti raskete rikkumiste puhul võib juhti oodata ka vanglakaristus (kolmanda isiku elu ohtu seadmisel, liiga suur alkoholi-protsent veres või puhumiskontrollist keeldumine jne).
Süsteem on lihtne ja loogiline
•• Kui kahe aasta jooksul rohkem rikkumisi ei lisandu, taastuvad 12 punkti automaatselt (välja arvatud eriti raskete rikkumiste korral – siis tuleb algsaldo taastumiseks oodata kolm aastat). Samas võib neli punkti tagasi saada, kui läbida 12-tunnine liiklusohutuskursus, mida võib teha kord kahe aasta jooksul. Professionaalsetel autojuhtidel on selleks õigus igal aastal.
•• Kui aga juht kaotab korraga kõik 12 punkti ja sellega oma juhiloa, tuleb tal oodata kuus kuud. Seejärel peab ta läbima liiklus-ohutuskursuse ning sooritama teoreetilise eksami. Kuid siis alustab ta vaid kaheksa punktiga. Kui juht jääb seejärel taas loast ilma, peab ta sõiduõigust taastava eksami tegemiseks ootama terve aasta.
•• Parimaid juhte aga premeeritakse. Kui autojuht ei kaota esimese kolme aasta jooksul ühtki punkti, võidab ta juurde kaks punkti. Kui ta ka järgneva kolme aasta jooksul ei riku liikluseeskirju, saab juurde veel ühe punkti, jõudes nõnda kuue aasta jooksul 15 punktini.
Punktitabeli näiteid
Korraga võib kaotada kuus punkti
•• Korraga saab ära võtta kuus punkti, kui juht on joobnud (alkoholi on väljahingatavas õhus üle 0,50 mg/l) või ületab lubatud piirkiirust rohkem kui
50 protsenti. Ka puhumiskontrollist keeldumine, hulljulge liiklemine (vastassuunas sõitmine või ebaseaduslikes võidusõitudes osalemine) ning narkouimas juhtimine toob kaasa sama suure karistuse. (Alla 30-kuuse staaÏiga või viimase kolme aasta jooksul eriti raske rikkumise toime pannud juht jääb ilma kaheksast punktist.)
Miinimumkaristus kaks punkti
•• Neli punkti võetakse maha muu hulgas joobnult juhtimise (0,25–0,50 mg/l), piirkiiruse enam kui 40 km/h ületamise (kui see pole veel üle 50 protsendi lubatud piirmäärast) ja valgusfoori alt punase tulega läbi sõitmise või stoppmärgi taga peatumata jätmise eest.
•• Kolm punkti kaotavad
juhid, rääkides roolis mobiiliga (hands free on muidugi lubatud), jättes turvavöö kinnitamata või ületades kiirust 31–40km/h (kui see jääb alla 50 protsendi piiri).
•• Kõige vähem saab ära võtta kaks punkti. Näiteks valesti parkimise, 21–30km/h kiiruse ületamise, tuledeta sõitmise ja/või nende valesti kasutamise eest.
Hispaania juhilubade edukas punktisüsteem
Hispaania juhilubade edukas punktisüsteem
Poolteist aastat tagasi kehtima hakanud punktisüsteem on viinud Hispaania teedel hukkunute arvu esimest korda 40 aasta jooksul alla 3000 piiri.
Mullu kaotas Hispaania teedel elu 2741 inimest, mida on üheksa protsenti vähem kui aasta varem ja lausa 32 protsenti vähem kui nelja aasta eest. Esimest korda alates 1967. aastast ei ületanud see traagiline arv 3000 piiri. Võttes arvesse seda, et 40 aasta eest liikles Hispaanias 3,5 miljonit autot ja praegu 29,7 miljonit, on saavutus muidugi märkimisväärne, kuid mitte piisav.
Riigi siseminister Alfredo Pérez Rubalcaba toonitas 2007. aasta liiklusohutuse kokkuvõtte esitlusel, et endiselt on õnnetuste peamiseks põhjustajaks liigne kiirus. “Hispaanlased kihutavad vähem kui varem, kuid mõned sõidavad endiselt liiga kiiresti. Samal ajal on vähenenud joobnud juhtide arv,” lisas ta.
Hispaania liiklusohutusameti aastakokkuvõttest võib esile tuua aga palju teisigi tähenduslikke ja kõnekaid aspekte. Näiteks on teelt väljasõit kõige sagedamini surmaga lõppev õnnetus, võttes mullu 1031 inimese elu. Selliste avariide põhjustajaks on pea alati liigne kiirus ning tihtilugu ka alkoholi või muu tähelepanu hajutava teguri – mobiiliga rääkimise, suitsetamise, unisuse jne – osalus.
Mootorratturite kiivri kasutusprotsent on tõusnud 99 protsendile, samas neljandik autosõitjatest ei tavatse endiselt kinnitada turvavööd. Alkoholi- või muude mõnuainete kontrollis positiivse näidu andnud juhtide arv on samuti vähenenud pea poole võrra. Ja kiirteede radarite poolt tabatud kihutajate (üle 140 km/h) osakaal on taandunud 0,76 protsendini. Aasta varem oli see näitaja 1,1 protsenti ja 2005. aastal 6,79 protsenti.
Võib öelda, et on kasvanud liiklejate kohusetunne ja teadlikkus. Ning mitte ainult liiklusohutusteadlikkus, vaid ka arusaam, et karistused on reaalsed ja 2006. aasta juulis kehtima hakanud punktidega juhilubade süsteem pole mingi mäng.
Võib ka vangi minna
Kui kaotad kõik 12 punkti, jääd oma loast ilma. Pooleteise aasta jooksul on sõiduõiguseta jäänud juba 1655 juhti ja inimestele hakkab kohale jõudma arusaam, et punkte ei jätku igaveseks.
Lisaks punktide loovutamisele tuleb neil, kes ei taha kaotada juhtimisõigust (kolmest kuust 24 kuuni), maksta endiselt ka rahatrahve (100 eurost kuni 288 000 euroni) ja vahel teha ka ühiskondlikult kasulikku tööd (kümnest päevast 90 päevani). Eriti raskete rikkumiste puhul võib juhti oodata ka vanglakaristus (kolmanda isiku elu ohtu seadmisel, liiga suur alkoholi-protsent veres või puhumiskontrollist keeldumine jne).
Süsteem on lihtne ja loogiline
•• Kui kahe aasta jooksul rohkem rikkumisi ei lisandu, taastuvad 12 punkti automaatselt (välja arvatud eriti raskete rikkumiste korral – siis tuleb algsaldo taastumiseks oodata kolm aastat). Samas võib neli punkti tagasi saada, kui läbida 12-tunnine liiklusohutuskursus, mida võib teha kord kahe aasta jooksul. Professionaalsetel autojuhtidel on selleks õigus igal aastal.
•• Kui aga juht kaotab korraga kõik 12 punkti ja sellega oma juhiloa, tuleb tal oodata kuus kuud. Seejärel peab ta läbima liiklus-ohutuskursuse ning sooritama teoreetilise eksami. Kuid siis alustab ta vaid kaheksa punktiga. Kui juht jääb seejärel taas loast ilma, peab ta sõiduõigust taastava eksami tegemiseks ootama terve aasta.
•• Parimaid juhte aga premeeritakse. Kui autojuht ei kaota esimese kolme aasta jooksul ühtki punkti, võidab ta juurde kaks punkti. Kui ta ka järgneva kolme aasta jooksul ei riku liikluseeskirju, saab juurde veel ühe punkti, jõudes nõnda kuue aasta jooksul 15 punktini.
Punktitabeli näiteid
Korraga võib kaotada kuus punkti
•• Korraga saab ära võtta kuus punkti, kui juht on joobnud (alkoholi on väljahingatavas õhus üle 0,50 mg/l) või ületab lubatud piirkiirust rohkem kui
50 protsenti. Ka puhumiskontrollist keeldumine, hulljulge liiklemine (vastassuunas sõitmine või ebaseaduslikes võidusõitudes osalemine) ning narkouimas juhtimine toob kaasa sama suure karistuse. (Alla 30-kuuse staaÏiga või viimase kolme aasta jooksul eriti raske rikkumise toime pannud juht jääb ilma kaheksast punktist.)
Miinimumkaristus kaks punkti
•• Neli punkti võetakse maha muu hulgas joobnult juhtimise (0,25–0,50 mg/l), piirkiiruse enam kui 40 km/h ületamise (kui see pole veel üle 50 protsendi lubatud piirmäärast) ja valgusfoori alt punase tulega läbi sõitmise või stoppmärgi taga peatumata jätmise eest.
•• Kolm punkti kaotavad
juhid, rääkides roolis mobiiliga (hands free on muidugi lubatud), jättes turvavöö kinnitamata või ületades kiirust 31–40km/h (kui see jääb alla 50 protsendi piiri).
•• Kõige vähem saab ära võtta kaks punkti. Näiteks valesti parkimise, 21–30km/h kiiruse ületamise, tuledeta sõitmise ja/või nende valesti kasutamise eest.