|
Tallinnas Ars-Monumentaali ateljees valminud 1,2 tonni kaaluv kuju seisab peaaegu 1,5-tonnisel tagurpidi keeratud tünnil, mis on keevitatud jooniste järgi kokku valtsitud paksudest teraslehtedest Põlva Metallis.
Tähed tünni tagantvalgustatud küljeplaatidesse on lõigatud laseriga.
Ühel küljel on Indrek Hirve luuletus, mis juhatab inimest oma vennast seast õppust võtma, teisel küljel on lihalõigete loetelu, nagu vanasti võis näha lihakarnis.
«Pea kinni sõber – vaata oma venda
ta paigal on ei torma ega lenda
ning inimesest just kui rohkem teaks
kuid inime peab ennast kavalpeaks,»
luges Hirv kuju avamisel peast oma luuletust, kuid tegi siis pausi, et järgnevaid ridu plaadilt meenutada.
«Teist püüab seljataga maha müüa
verd imeda ja närve läbi süüa
siis äkki mõtleb halba teha heaks
on siga ausam – alati jääb seaks.»
Siga turu juubelikingiks
Terastünn toetub graniitalusele, millesse raiutud tähed ja numbrid annavad teada, et skulptuuri avamise päev 17. jaanuar on rahvakalendris tõnisepäev ehk taliharjapäev, mil vanadel eestlastel oli tähelepanu keskmes siga.
Kuju avamine oli kesksemaid osi Tartu turu 70. aastapäeva tähistamisest. Karmini sõnul sümboliseerib tema uus skulptuur muu hulgas Lõuna-Eesti jõudu ja viljakust. Seisab see ju hoone ees, kus käivad oma kaupa müümas ja endale toidukraami ostmas paljud lõunaeestlased.
Elusat modelli kujur pronkssea loomisel ei tarvitanud, küll aga üht seapead ja koote. Sarnasusest tähtsamaks peab skulptor proportsioone – et siga ei mõjuks turuhoone ees liiga väikeselt ega ka liiga suurelt.
Hirve meelest on proportsioonid õnnestunud. Ta ütles, et tal on selline tunne, nagu oleks see skulptuur turuhoone ees juba varem seisnud.
Kujul on ka nimi. «Indrekuga teel avamisele mõtlesime, et nimeks võiks olla Roosi,» ütles skulptor. «See on selline ilus vana nimi, millega talurahvas hellitas siga, kuni ta suure armastusega lõpuks pütti pandi. Aga küll rahvas talle oma nime leiab.»
Lõbusad asjad meie seas
Kunstnik Piret Veski oli üks paljudest, kes seaskulptuuri avamisest rõõmsal ilmel osa võttis.
«Loomad elavad meiega koos, ja on tore, et ka Tartus on selliseid lõbusaid skulptuure. See on see lõbus ja lapselik osa meist, mis võib samuti linnaruumis peegelduda,» ütles ta. «Me teeme mälestusmärke kangelastele, ja see on hea, aga võime teha ka lihtsalt toredaid ja lõbusaid asju, ja see on samuti väga hea. Ma olen alati lõbusate asjade poolt.»
|
Uudised
VE: seaskulptuur Heade Mõtete Linnas
Tartlastele pakub lõbu Karmini seaskulptuur Hirve luuletusega
18.01.2008 00:01Raimu Hanson, Tartu Postimees
Mati Karmini pronkssea avamisel eile valitses Tartu turuhoone ette kogunenud sadade huviliste seas rõõmus meel, tihtipeale kostis muusika ja sõnavõttude vahele naerupahvakuid ja lõbusaid hüüdeid.
Foto: Margus Ansu
Tallinnas Ars-Monumentaali ateljees valminud 1,2 tonni kaaluv kuju seisab peaaegu 1,5-tonnisel tagurpidi keeratud tünnil, mis on keevitatud jooniste järgi kokku valtsitud paksudest teraslehtedest Põlva Metallis.
Tähed tünni tagantvalgustatud küljeplaatidesse on lõigatud laseriga.
Ühel küljel on Indrek Hirve luuletus, mis juhatab inimest oma vennast seast õppust võtma, teisel küljel on lihalõigete loetelu, nagu vanasti võis näha lihakarnis.
luges Hirv kuju avamisel peast oma luuletust, kuid tegi siis pausi, et järgnevaid ridu plaadilt meenutada.
Siga turu juubelikingiks
Terastünn toetub graniitalusele, millesse raiutud tähed ja numbrid annavad teada, et skulptuuri avamise päev 17. jaanuar on rahvakalendris tõnisepäev ehk taliharjapäev, mil vanadel eestlastel oli tähelepanu keskmes siga.
Kuju avamine oli kesksemaid osi Tartu turu 70. aastapäeva tähistamisest. Karmini sõnul sümboliseerib tema uus skulptuur muu hulgas Lõuna-Eesti jõudu ja viljakust. Seisab see ju hoone ees, kus käivad oma kaupa müümas ja endale toidukraami ostmas paljud lõunaeestlased.
Elusat modelli kujur pronkssea loomisel ei tarvitanud, küll aga üht seapead ja koote. Sarnasusest tähtsamaks peab skulptor proportsioone – et siga ei mõjuks turuhoone ees liiga väikeselt ega ka liiga suurelt.
Hirve meelest on proportsioonid õnnestunud. Ta ütles, et tal on selline tunne, nagu oleks see skulptuur turuhoone ees juba varem seisnud.
Kujul on ka nimi. «Indrekuga teel avamisele mõtlesime, et nimeks võiks olla Roosi,» ütles skulptor. «See on selline ilus vana nimi, millega talurahvas hellitas siga, kuni ta suure armastusega lõpuks pütti pandi. Aga küll rahvas talle oma nime leiab.»
Lõbusad asjad meie seas
Kunstnik Piret Veski oli üks paljudest, kes seaskulptuuri avamisest rõõmsal ilmel osa võttis.
«Loomad elavad meiega koos, ja on tore, et ka Tartus on selliseid lõbusaid skulptuure. See on see lõbus ja lapselik osa meist, mis võib samuti linnaruumis peegelduda,» ütles ta. «Me teeme mälestusmärke kangelastele, ja see on hea, aga võime teha ka lihtsalt toredaid ja lõbusaid asju, ja see on samuti väga hea. Ma olen alati lõbusate asjade poolt.»