Siiani oli seatud kahtluse alla, kas kuulus kunstnik kandis lõuendile ühe oma patrooni, Firenze siidikaupmehe Francesco del Giocondo abikaasa Lisa portree, vahendab Yahoo News.
Seni on ajaloolased küsinud, kes see naine maalil ikkagi on – da Vinci kallim, tema ema või hoopis kunstnik ise.
Heidelbergi ülikooli ajaloolane ja vanade käsikirjade uurija Armin Schlester avastas raamatu, kuhu selle kunagine omanik on 1503. aastal lisanud ääremärkusena, et Leonardo da Vinci maalil on kujutatud Lisa del Giocondot.
«Maal «Mona Lisa» on tõepoolest Lisa del Giocondo portree, seda kinnitavad ka vastleitud ülestähendused,» teatas Heidelbergi ülikooli raamatukogu esindaja.
Ülikooli esindaja jätkas, et seni on uurijatel kasutuses olnud vähe tõenduslikku materjali selle maali saamisloo kohta.
«See jättis palju lahtiseks ja andis ajaloolastele võimaluse fantaasialendudeks ning erinevate isikute väljapakkumiseks,» jätkab teadanne.
«Märkused «Mona Lisa» kohta on teinud Firenze linnaametnik Agostino Vespucci, kes oli samas ka Leonardo da Vinci hea tuttav, Rooma kõnemehe Cicero kõnedekogumikku,» jätkas esindaja.
Vespucci võrdles oma märkustes Leonardo da Vincit Vana-Kreeka kunstniku Apellesiga ning kirjutas, et kunstnik töötab kolme maali kallal, millest üks kujutab kaupmehenaist Lisa del Giocondot.
Kunstiajaloolaste sõnul on Heidelbergist leitud märkused läbimurdeks «Mona Lisa» saladuse lahendamisel ning kõige varajasem kirjalik ülestähendus selle portree kohta.
«Pole mitte mingit kahtlust, et sellel portreel võiks mõni muu naine olla. Itaalia kunstnike biograafiate kirjutaja Giorgio Vasari oli esimene, kes umbes 1550. aastal arvas, et maalil on kujutatud kaupmehenaist, kuid Vasari kirjutisi ei peetud usaldusväärseiks ja sellest tekkisid kahtlused, mis andsid viimase viiesaja aasta jooksul mõtte- ja kirjutusainet maalil kujutatud naise teemal,» lisas kunstiajaloolane Frank Zöllner.
«Mona Lisa» ehk «La Gioconda» on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503–1507. Praegu asub see Pariisis Louvre’is.
Uudised
VE: Mona Lisa on Lisa Giocondo portree!
Saksa teadlane lahendas kuulsa renessansskunstniku Leonardo da Vinci maali «Mona Lisa» saladuse.
Siiani oli seatud kahtluse alla, kas kuulus kunstnik kandis lõuendile ühe oma patrooni, Firenze siidikaupmehe Francesco del Giocondo abikaasa Lisa portree, vahendab Yahoo News.
Seni on ajaloolased küsinud, kes see naine maalil ikkagi on – da Vinci kallim, tema ema või hoopis kunstnik ise.
Heidelbergi ülikooli ajaloolane ja vanade käsikirjade uurija Armin Schlester avastas raamatu, kuhu selle kunagine omanik on 1503. aastal lisanud ääremärkusena, et Leonardo da Vinci maalil on kujutatud Lisa del Giocondot.
«Maal «Mona Lisa» on tõepoolest Lisa del Giocondo portree, seda kinnitavad ka vastleitud ülestähendused,» teatas Heidelbergi ülikooli raamatukogu esindaja.
Ülikooli esindaja jätkas, et seni on uurijatel kasutuses olnud vähe tõenduslikku materjali selle maali saamisloo kohta.
«See jättis palju lahtiseks ja andis ajaloolastele võimaluse fantaasialendudeks ning erinevate isikute väljapakkumiseks,» jätkab teadanne.
«Märkused «Mona Lisa» kohta on teinud Firenze linnaametnik Agostino Vespucci, kes oli samas ka Leonardo da Vinci hea tuttav, Rooma kõnemehe Cicero kõnedekogumikku,» jätkas esindaja.
Vespucci võrdles oma märkustes Leonardo da Vincit Vana-Kreeka kunstniku Apellesiga ning kirjutas, et kunstnik töötab kolme maali kallal, millest üks kujutab kaupmehenaist Lisa del Giocondot.
Kunstiajaloolaste sõnul on Heidelbergist leitud märkused läbimurdeks «Mona Lisa» saladuse lahendamisel ning kõige varajasem kirjalik ülestähendus selle portree kohta.
«Pole mitte mingit kahtlust, et sellel portreel võiks mõni muu naine olla. Itaalia kunstnike biograafiate kirjutaja Giorgio Vasari oli esimene, kes umbes 1550. aastal arvas, et maalil on kujutatud kaupmehenaist, kuid Vasari kirjutisi ei peetud usaldusväärseiks ja sellest tekkisid kahtlused, mis andsid viimase viiesaja aasta jooksul mõtte- ja kirjutusainet maalil kujutatud naise teemal,» lisas kunstiajaloolane Frank Zöllner.
«Mona Lisa» ehk «La Gioconda» on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503–1507. Praegu asub see Pariisis Louvre’is.