| Eile olid Gruusias jõulud. Kirikutes toimusid pidulikud jumalateenistused, halvale ilmale vaatamata olid tuhanded inimesed kogunenud traditsioonilistele ristikäikudele. Jõulurahu pole paraku Gruusias tunda. Läinud aasta novembris vallandunud poliitiline kriis on Gruusiat tugevalt lõhestanud. |
Ühelt poolt pole selles ju midagi hämmastavat. Teame ka Eesti näitel, et radikaalsetel ja edukatel reformidel on kõrge poliitiline hind — ja seda eeskätt nende teostajatele. Küsimus pole seejuures isegi protestis teostatud uuenduste vastu, vaid pahameelega nendega kaasas käiva valu pärast.
Pole ju mingit kahtlust, et võrreldes olukorraga neli-viis aastat tagasi on Gruusia tundmatuseni muutunud. Tollased probleemid tunduvad hetkel aga kaugetena. Inimesed küsivad, miks pole nemad saanud majandusedust nii palju osa, kui lubati.
Eriti puudutatud on inimesed, kes reformide tulemusel on jäänud ilma oma magusatest töökohtadest või privileegidest. Nende jaoks on president Saakašvili kurjuse kehastus, autoritaarne liider. Ei saa eitada ka Gruusia juhtide endi tehtud vigu — vähest suhtlemist ja oma otsuste selgitamata jätmist, kuid ilmselt pole allkirjutanu kõige õigem kedagi nende eest kritiseerima. Olen neid isegi küllalt teinud.
Tehtud vigu tuleb loomulikult analüüsida, kuid targem on vaadata tulevikku. Seda üritab Gruusia ka teha. Tekkinud kriisile leiti poliitiline lahendus — president astus tagasi ning pani oma mandaadi demokraatlikult proovile, kuulutades välja erakorralised valimised. Valimisseadus kujundati opositsiooni ettepanekute alusel ümber, andes opositsioonile valimiste korraldamises ja jälgimises märkimisväärse rolli.
Sellele vaatamata võttis osa opositsioonist suuna Gruusia tuleviku määramisele mitte valimistel, vaid tänavatel, kuulutades, et nad ei tunnista valimiste tulemusi niikuinii. Gruusia võimud said aru, et oluline pole nende jaoks mitte ainult valimiste tulemus, vaid et oleks tõesti ausad ja demokraatlikud.
Selleks kutsuti valimisi järgima kõige kõrgemal tasemel vaatlejaid, keda on hetkel tõesti kogu Gruusia täis. Mitmed neist — kaasa arvatud Eesti riigikogust saabunud vaatlejad — on oma arvamuse avalikult välja ütelnud. Sama on teinud ka OSCE, Euroopa Nõukogu ja europarlamendi vaatlejad. Kõik nad räägivad põhimõtteliselt ühte — valimised olid demokraatlikud ning tähendasid demokraatia jaoks Gruusias olulist sammu edasi.
Tulevikku vaadates tuleb Gruusial loomulikult teha tõsist tööd nii kampaania ajal kui valimistel ilmnenud kitsaskohtade lahendamiseks, kuid need probleemid ei mõjutanud valimistulemust. Gruusia rahval oli võimalus vabalt oma tahet väljendada ja ta on seda ka teinud. Mitmed vaatlejad on kutsunud kõiki osapooli valimiste tulemusi austama. Opositsioon on valimiste legitiimsuses aga eriarvamusel, samas on nende viidatud probleemid kohalikul tasemel kiirelt lahendatud ning korrarikkujad trellide taha toimetatud.
Teine küsimus on valimistulemustega. Need pole praeguseks hetkeks, kui neid ridu kirjutan, veel selged. Loetud on vaid veidi üle 10% valimisringkondadest, hetkel on üle 53% antud häältest juhtimas Mihhail Saakašvili.
Tehtud on mitu „ukseaugu küsimust”, millest üks on levinud peamiselt Vene infokanalite kaudu ning kuulutab opositsiooni võitu. Teiste näol on tegemist tõsiste küsitlustega ning nende kohaselt on valimised võitnud endine president. Kuigi sellel puhul korraldas Rahvuslik Liikumine ka laupäeva õhtul omad pidustused, on Saakašvili deklareerinud, et valimiste võitjaks on kedagi võimalik kuulutada vaid häälte lugemise lõppedes.
See pole omakorda takistanud opositsiooni oma küsitlusele viidates end valimiste võitjaks kuulutama ning kutsuma inimesi meelt avaldama „illegaalse presidendi” vastu. Vaadates selleks tehtud ettevalmistusi, on näha, et mõnel pool on peamiselt just sellesse panustatud. Uhked plakatid, trükised — see kõik ilmus välja juba meeleavalduse esimesel tunnil, enne kui isegi OSCE oli oma hinnangu valimistele andnud.
Nagu näha, kavatsetakse käiku lasta oligarh Padri Patarkatsišvili poolt välja käidud stsenaarium, mille kohaselt kavatsetakse valimised mitteseaduslikuks kuulutada, rahvas demonstratsioonile ajada, võimudega konflikt provotseerida ning siis jõuga võim üle võtta.
Kas see nii läheb või mitte, seda ei saa rahvusvahelised vaatlejad mõjutada. Vaid grusiinid saavad ise otsustada, kas nad kavatsevad oma maale vee peale tõmmata või suudetakse siiski demokraatia teel püsida.
Ära tuleb oodata ka valimistulemused. Võib eeldada, et Mihhail Saakašvili need võidab, kuid peamine küsimus on, kas ta suudab saavutada otsevõiduks vajalikud viiskümmend protsenti häältest. Loodetavasti saab selleks ajaks ka selgeks, kas opositsioon kavatseb valimistulemusi tunnustada või võtab suuna konfliktile.
Nii Gruusia kui kogu Euroopa huvides oleks, et Gruusia suudaks jätkata demokraatia teel. Kui see nii ei juhtu, ei oota probleemid mitte ainult Gruusiat.
|
Uudised
VE: Gruusia valis tulevikku
6. jaanuar 2008 16:32
Ühelt poolt pole selles ju midagi hämmastavat. Teame ka Eesti näitel, et radikaalsetel ja edukatel reformidel on kõrge poliitiline hind — ja seda eeskätt nende teostajatele. Küsimus pole seejuures isegi protestis teostatud uuenduste vastu, vaid pahameelega nendega kaasas käiva valu pärast.
Pole ju mingit kahtlust, et võrreldes olukorraga neli-viis aastat tagasi on Gruusia tundmatuseni muutunud. Tollased probleemid tunduvad hetkel aga kaugetena. Inimesed küsivad, miks pole nemad saanud majandusedust nii palju osa, kui lubati.
Eriti puudutatud on inimesed, kes reformide tulemusel on jäänud ilma oma magusatest töökohtadest või privileegidest. Nende jaoks on president Saakašvili kurjuse kehastus, autoritaarne liider. Ei saa eitada ka Gruusia juhtide endi tehtud vigu — vähest suhtlemist ja oma otsuste selgitamata jätmist, kuid ilmselt pole allkirjutanu kõige õigem kedagi nende eest kritiseerima. Olen neid isegi küllalt teinud.
Tehtud vigu tuleb loomulikult analüüsida, kuid targem on vaadata tulevikku. Seda üritab Gruusia ka teha. Tekkinud kriisile leiti poliitiline lahendus — president astus tagasi ning pani oma mandaadi demokraatlikult proovile, kuulutades välja erakorralised valimised. Valimisseadus kujundati opositsiooni ettepanekute alusel ümber, andes opositsioonile valimiste korraldamises ja jälgimises märkimisväärse rolli.
Sellele vaatamata võttis osa opositsioonist suuna Gruusia tuleviku määramisele mitte valimistel, vaid tänavatel, kuulutades, et nad ei tunnista valimiste tulemusi niikuinii. Gruusia võimud said aru, et oluline pole nende jaoks mitte ainult valimiste tulemus, vaid et oleks tõesti ausad ja demokraatlikud.
Selleks kutsuti valimisi järgima kõige kõrgemal tasemel vaatlejaid, keda on hetkel tõesti kogu Gruusia täis. Mitmed neist — kaasa arvatud Eesti riigikogust saabunud vaatlejad — on oma arvamuse avalikult välja ütelnud. Sama on teinud ka OSCE, Euroopa Nõukogu ja europarlamendi vaatlejad. Kõik nad räägivad põhimõtteliselt ühte — valimised olid demokraatlikud ning tähendasid demokraatia jaoks Gruusias olulist sammu edasi.
Tulevikku vaadates tuleb Gruusial loomulikult teha tõsist tööd nii kampaania ajal kui valimistel ilmnenud kitsaskohtade lahendamiseks, kuid need probleemid ei mõjutanud valimistulemust. Gruusia rahval oli võimalus vabalt oma tahet väljendada ja ta on seda ka teinud. Mitmed vaatlejad on kutsunud kõiki osapooli valimiste tulemusi austama. Opositsioon on valimiste legitiimsuses aga eriarvamusel, samas on nende viidatud probleemid kohalikul tasemel kiirelt lahendatud ning korrarikkujad trellide taha toimetatud.
Teine küsimus on valimistulemustega. Need pole praeguseks hetkeks, kui neid ridu kirjutan, veel selged. Loetud on vaid veidi üle 10% valimisringkondadest, hetkel on üle 53% antud häältest juhtimas Mihhail Saakašvili.
Tehtud on mitu „ukseaugu küsimust”, millest üks on levinud peamiselt Vene infokanalite kaudu ning kuulutab opositsiooni võitu. Teiste näol on tegemist tõsiste küsitlustega ning nende kohaselt on valimised võitnud endine president. Kuigi sellel puhul korraldas Rahvuslik Liikumine ka laupäeva õhtul omad pidustused, on Saakašvili deklareerinud, et valimiste võitjaks on kedagi võimalik kuulutada vaid häälte lugemise lõppedes.
See pole omakorda takistanud opositsiooni oma küsitlusele viidates end valimiste võitjaks kuulutama ning kutsuma inimesi meelt avaldama „illegaalse presidendi” vastu. Vaadates selleks tehtud ettevalmistusi, on näha, et mõnel pool on peamiselt just sellesse panustatud. Uhked plakatid, trükised — see kõik ilmus välja juba meeleavalduse esimesel tunnil, enne kui isegi OSCE oli oma hinnangu valimistele andnud.
Nagu näha, kavatsetakse käiku lasta oligarh Padri Patarkatsišvili poolt välja käidud stsenaarium, mille kohaselt kavatsetakse valimised mitteseaduslikuks kuulutada, rahvas demonstratsioonile ajada, võimudega konflikt provotseerida ning siis jõuga võim üle võtta.
Kas see nii läheb või mitte, seda ei saa rahvusvahelised vaatlejad mõjutada. Vaid grusiinid saavad ise otsustada, kas nad kavatsevad oma maale vee peale tõmmata või suudetakse siiski demokraatia teel püsida.
Ära tuleb oodata ka valimistulemused. Võib eeldada, et Mihhail Saakašvili need võidab, kuid peamine küsimus on, kas ta suudab saavutada otsevõiduks vajalikud viiskümmend protsenti häältest. Loodetavasti saab selleks ajaks ka selgeks, kas opositsioon kavatseb valimistulemusi tunnustada või võtab suuna konfliktile.
Nii Gruusia kui kogu Euroopa huvides oleks, et Gruusia suudaks jätkata demokraatia teel. Kui see nii ei juhtu, ei oota probleemid mitte ainult Gruusiat.