Ekspeaminister Benazir Bhutto teadis, kuivõrd ta riskib oma eluga, otsustades pärast aastatepikkust eksiilis olemist alustada taas kodumaal võitlust demokraatia taastamise ja ühtlasi ka enda võimule tõusmise nimel.
Vaid mõni tund pärast naasmist oktoobris ründas suitsiiditerrorist tema autokolonni Karachis. Bhutto pääses tookord, surma sai aga ligi 150 inimest.
Julgeolekuallikate väitel on nii al-Qaida, Taliban kui ka muud sõjakad islamistlikud rühmitused saatnud aastate jooksul korduvalt tapjaid Bhuttoga arveid klaarima. Viimastel aastatel oli Bhutto äärmuslaste märklauaks suuresti põhjusel, et ta toetas USA sõda terrorismiga ning on öelnud, et lubaks võimule pääsedes USA armeel ka Pakistani territooriumil al-Qaida ja Talibani tegelasi jahtida.
Valimiste ootuses
“Nad võivad üritada mind tappa,” nentis 54-aastane Bhutto ühes intervjuus enne seda rünnakut. Ka eilsel valimiskampaania üritusel esinedes puudutas Bhutto enda ees seisvaid riske. “Ma panin oma elu ohtu ja tulin siia, sest ma tunnen, et see maa on ohus. Rahvas on mures. Me toome maa sellest kriisist välja,” kuulutas ta.
Politsei teatel tulistas suitsiiditerrorist Bhutto pihta paar lasku, kui ta hakkas miitingukohast lahkuma, ning lasi end seejärel õhku. Surma sai veel vähemalt 16 inimest.
Esialgu jäi selgusetuks, kas üldvalimised toimuvad kavakohaselt 8. jaanuaril või lükatakse need edasi. Valimispäeva paikapanek tekitas juba varem tõsiseid pingeid pärast seda, kui kindralist president Pervez Musharraf oli lasknud end tagasi valida ning kuulutanud välja erakorralise seisukorra. Bhutto oli üks häälekamaid eriolukorra tühistamise nõudjaid, soovides ühtlasi, et Musharraf lahkuks sõjaväejuhi kohalt. Pärast riigipeaks kinnitamist ta seda tegigi, lõpetades ka eriolukorra.
Kuid seis jäi endist viisi pingeliseks ning võimalik, et seda poleks leevendanud ka valimiste toimumine. Osa parteisid boikotib valimisi ja kuigi Bhutto Rahvapartei koguks ilmselt suurema arvu hääli, ei pruukinuks Bhuttost siiski peaministrit saada. Teine peamine opositsioonierakond, mida veab samuti eksiilist naasnud ekspeaminister Navaz Sharif, kavatses varem valimistel osaleda, et tõrjuda Bhutto võimalikku võitu ja valitsusjuhiks saamist. Kuid nüüd otsustasid nad boikotiga liituda, sest pärast Bhutto tapmist pole vabad valimised nende hinnangul enam võimalikud.
Pakistani poliitikas aastakümneid olulist rolli etendanud Bhuttode perele pole vägivaldsed surmad võõrad. Tema presidendist ja peaministrist isa Zulfikar Ali hukati pärast võimult tõukamist mõrvas süüdistatuna.
Vend Murtaza põgenes seejärel Afganistani ning asus seal ja mujal võitlema sõjaväevalitsuse vastu sõjaka rühmitusega al-Zulfikar. 1993. aastal valiti ta eksiilis olles provintsiparlamenti, kuid kodumaale naasmise järel tapeti ta segastel asjaoludel 1996. aastal. Teine vend Shahnawaz oli samuti poliitiliselt aktiivne, kuid mitte niivõrd vägivaldne kui Murtaza. Tema leiti aga 1985. aastal surnult oma korterist Prantsuse Rivieras.
Kaks ametiaega ja süüdistusterahe
Lääne haridusega
huntade vastu võitleja
•• 1953. aastal jõukas perekonnas sündinud Benazir Bhutto sai alghariduse kristlikus misjonikoolis Karachis ning õppis politoloogiat Harvardi ja Oxfordi ülikoolis.
•• Kodumaale naasis ta 1977. aastal vahetult enne seda, kui sõjavägi haaras võimu tema isalt, kuus aastat presidendi ja peaministri ametis olnud Zulfikar Ali Bhuttolt. Kaks aastat hiljem tema isa hukati, Benazir pandi aga vangi, kust vabanedes ta asus eksiilis võitlema sõjaväejuhina võimu haaranud kindral Mohammad Zia-ul-Haqi vastu.
•• Pakistani tagasi tuli Bhutto 1986. aastal, kui rahvas talle tohututel meeleavaldustel toetust avaldas. Pärast kindral Zia hukkumist oma lennukis toimunud plahvatuses 1988. aastal, võitis Bhutto valimised ja temast sai islamimaailma esimene valitud naispeaminister. Kaks aastat hiljem tagandas president ta korruptsioonisüüdistuste alusel, mis on Bhuttot ja tema abikaasat Asif Ali Zardarit saatnud pidevalt.
•• Ka eksiilis elamine viimase kaheksa aasta jooksul oli tingitud asjaolust, et Pakistanis oleks ta trellide taha saadetud. Sügise hakul president Pervez Musharrafiga sõlmitud kokkulepe aga vabastas süüdistustest nii Bhutto kui ka Zardari.
•• Suurem rahariisumine sai väidetavalt teoks Bhutto teistkordsel valitsusajal, kui Zardari oli tema valitsuses investeeringuteminister. Bhutto sai taas peaministriks 1993. aastal, kui president vallandas tema mantlipärija Nawaz Sharifi. Kuid seegi valitsusaeg jäi lühikeseks ning 1996. aastal oli rivaal Sharif omakorda valitsuse eesotsas. Seda kuni 1999. aastani, kui sõjavägi kindral Musharrafi juhtimisel võimu haaras.
Uudised
VE: Bhutto, Benazir – Pakistani opsitsiooniliider, ekspeaminister
Suitsiiditerrorist tappis Pakistani tipp-poliitiku
Üks opositsiooniliidreid Benazir Bhutto mõrvati valimisüritusel Rawalpindi linnas.
Ekspeaminister Benazir Bhutto teadis, kuivõrd ta riskib oma eluga, otsustades pärast aastatepikkust eksiilis olemist alustada taas kodumaal võitlust demokraatia taastamise ja ühtlasi ka enda võimule tõusmise nimel.
Vaid mõni tund pärast naasmist oktoobris ründas suitsiiditerrorist tema autokolonni Karachis. Bhutto pääses tookord, surma sai aga ligi 150 inimest.
Julgeolekuallikate väitel on nii al-Qaida, Taliban kui ka muud sõjakad islamistlikud rühmitused saatnud aastate jooksul korduvalt tapjaid Bhuttoga arveid klaarima. Viimastel aastatel oli Bhutto äärmuslaste märklauaks suuresti põhjusel, et ta toetas USA sõda terrorismiga ning on öelnud, et lubaks võimule pääsedes USA armeel ka Pakistani territooriumil al-Qaida ja Talibani tegelasi jahtida.
Valimiste ootuses
“Nad võivad üritada mind tappa,” nentis 54-aastane Bhutto ühes intervjuus enne seda rünnakut. Ka eilsel valimiskampaania üritusel esinedes puudutas Bhutto enda ees seisvaid riske. “Ma panin oma elu ohtu ja tulin siia, sest ma tunnen, et see maa on ohus. Rahvas on mures. Me toome maa sellest kriisist välja,” kuulutas ta.
Politsei teatel tulistas suitsiiditerrorist Bhutto pihta paar lasku, kui ta hakkas miitingukohast lahkuma, ning lasi end seejärel õhku. Surma sai veel vähemalt 16 inimest.
Esialgu jäi selgusetuks, kas üldvalimised toimuvad kavakohaselt 8. jaanuaril või lükatakse need edasi. Valimispäeva paikapanek tekitas juba varem tõsiseid pingeid pärast seda, kui kindralist president Pervez Musharraf oli lasknud end tagasi valida ning kuulutanud välja erakorralise seisukorra. Bhutto oli üks häälekamaid eriolukorra tühistamise nõudjaid, soovides ühtlasi, et Musharraf lahkuks sõjaväejuhi kohalt. Pärast riigipeaks kinnitamist ta seda tegigi, lõpetades ka eriolukorra.
Kuid seis jäi endist viisi pingeliseks ning võimalik, et seda poleks leevendanud ka valimiste toimumine. Osa parteisid boikotib valimisi ja kuigi Bhutto Rahvapartei koguks ilmselt suurema arvu hääli, ei pruukinuks Bhuttost siiski peaministrit saada. Teine peamine opositsioonierakond, mida veab samuti eksiilist naasnud ekspeaminister Navaz Sharif, kavatses varem valimistel osaleda, et tõrjuda Bhutto võimalikku võitu ja valitsusjuhiks saamist. Kuid nüüd otsustasid nad boikotiga liituda, sest pärast Bhutto tapmist pole vabad valimised nende hinnangul enam võimalikud.
Pakistani poliitikas aastakümneid olulist rolli etendanud Bhuttode perele pole vägivaldsed surmad võõrad. Tema presidendist ja peaministrist isa Zulfikar Ali hukati pärast võimult tõukamist mõrvas süüdistatuna.
Vend Murtaza põgenes seejärel Afganistani ning asus seal ja mujal võitlema sõjaväevalitsuse vastu sõjaka rühmitusega al-Zulfikar. 1993. aastal valiti ta eksiilis olles provintsiparlamenti, kuid kodumaale naasmise järel tapeti ta segastel asjaoludel 1996. aastal. Teine vend Shahnawaz oli samuti poliitiliselt aktiivne, kuid mitte niivõrd vägivaldne kui Murtaza. Tema leiti aga 1985. aastal surnult oma korterist Prantsuse Rivieras.
Kaks ametiaega ja süüdistusterahe
Lääne haridusega
huntade vastu võitleja
•• 1953. aastal jõukas perekonnas sündinud Benazir Bhutto sai alghariduse kristlikus misjonikoolis Karachis ning õppis politoloogiat Harvardi ja Oxfordi ülikoolis.
•• Kodumaale naasis ta 1977. aastal vahetult enne seda, kui sõjavägi haaras võimu tema isalt, kuus aastat presidendi ja peaministri ametis olnud Zulfikar Ali Bhuttolt. Kaks aastat hiljem tema isa hukati, Benazir pandi aga vangi, kust vabanedes ta asus eksiilis võitlema sõjaväejuhina võimu haaranud kindral Mohammad Zia-ul-Haqi vastu.
•• Pakistani tagasi tuli Bhutto 1986. aastal, kui rahvas talle tohututel meeleavaldustel toetust avaldas. Pärast kindral Zia hukkumist oma lennukis toimunud plahvatuses 1988. aastal, võitis Bhutto valimised ja temast sai islamimaailma esimene valitud naispeaminister. Kaks aastat hiljem tagandas president ta korruptsioonisüüdistuste alusel, mis on Bhuttot ja tema abikaasat Asif Ali Zardarit saatnud pidevalt.
•• Ka eksiilis elamine viimase kaheksa aasta jooksul oli tingitud asjaolust, et Pakistanis oleks ta trellide taha saadetud. Sügise hakul president Pervez Musharrafiga sõlmitud kokkulepe aga vabastas süüdistustest nii Bhutto kui ka Zardari.
•• Suurem rahariisumine sai väidetavalt teoks Bhutto teistkordsel valitsusajal, kui Zardari oli tema valitsuses investeeringuteminister. Bhutto sai taas peaministriks 1993. aastal, kui president vallandas tema mantlipärija Nawaz Sharifi. Kuid seegi valitsusaeg jäi lühikeseks ning 1996. aastal oli rivaal Sharif omakorda valitsuse eesotsas. Seda kuni 1999. aastani, kui sõjavägi kindral Musharrafi juhtimisel võimu haaras.