Sel nädalal jõudis lugejateni raamat Eesti põllumajandusest okupatsiooniaastatel, mille käsikirja trükkimise põllumajandusminister novembris peatas.
Kahes köites ilmunud raamat „Eesti põllumajandus XX sajandil. Ülevaade Eesti põllumajanduse loost okupatsioonide ajal. Aastad 1940-1990″ on ilmunud põllumajandusministeeriumi rahastamisel (raamatus on sellekohane viide).
„Nüüd on raamat ilmunud ja mina oma kohustuse kolleegiumi liikmete, autorite ja ministeeriumi ees täitnud,” ütles teose peatoimetaja ja koostaja Arvo Sirendi.
15. novembril teatati põllumajandusministeeriumisse kutsutud toimetuse kolleegiumi liikmetele, et ministeeriumi rahastamisel sellist trükist ei avaldata ning käsikiri antakse ajalooarhiivi. Põllumajandusministri nõuniku Alar Oppari sõnul otsustas käsikirja ajalooarhiivi anda põllumajandusminister. „Põllumajandusministeerium otsustas tasustada autoreid kogu senitehtud töö osas ja vältida edasiste kogumikuga seonduvate kulude teket,” selgitas ministri nõunik. „Juhul, kui autorid avaldavad selle käsikirja ilma põllumajandusministeeriumi nõusolekuta, kuulub põllumajandusministeeriumi-poolne kulu selle kogumiku ettevalmistamiseks sissenõudmisele.”
Põllumajandusministeeriumi teatel oli tänavu selle raamatu koostamiseks sõlmitud lepingu kohaselt ühest miljonist välja makstud 800 000 krooni. Kuidas ministeerium suhtub keelatud raamatu trükkimisse, pole veel teada.
„Kõnealune trükis pole veel ministeeriumisse jõudnud ning seega on seisukohad antud küsimustes kujundamata,” vastas põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karina Loi. „Vastavasisuline arutelu toimub järgmisel nädalal.”
„Autoritele on tehtu eest maksnud ministeerium, trükkimiseks pidime raha mujalt leidma,” selgitas Arvo Sirendi raamatu saamislugu. Põllumajandusloo raamatu esimest osa trükiti 4000, nüüd ilmunud teist osa 1000 eksemplari.
Erinevalt raamatu esimesest osast teist osa peatoimetaja sõnul raamatukogudele, omavalitsustele ja koolidele tasuta ei jagata. “Raamatu saavad autorid, kolleegiumi liikmed, poliitikud ja teadlased.”
Keelatud raamat ilmus siiski
Sel nädalal jõudis lugejateni raamat Eesti põllumajandusest okupatsiooniaastatel, mille käsikirja trükkimise põllumajandusminister novembris peatas.
Kahes köites ilmunud raamat „Eesti põllumajandus XX sajandil. Ülevaade Eesti põllumajanduse loost okupatsioonide ajal. Aastad 1940-1990″ on ilmunud põllumajandusministeeriumi rahastamisel (raamatus on sellekohane viide).
„Nüüd on raamat ilmunud ja mina oma kohustuse kolleegiumi liikmete, autorite ja ministeeriumi ees täitnud,” ütles teose peatoimetaja ja koostaja Arvo Sirendi.
15. novembril teatati põllumajandusministeeriumisse kutsutud toimetuse kolleegiumi liikmetele, et ministeeriumi rahastamisel sellist trükist ei avaldata ning käsikiri antakse ajalooarhiivi. Põllumajandusministri nõuniku Alar Oppari sõnul otsustas käsikirja ajalooarhiivi anda põllumajandusminister. „Põllumajandusministeerium otsustas tasustada autoreid kogu senitehtud töö osas ja vältida edasiste kogumikuga seonduvate kulude teket,” selgitas ministri nõunik. „Juhul, kui autorid avaldavad selle käsikirja ilma põllumajandusministeeriumi nõusolekuta, kuulub põllumajandusministeeriumi-poolne kulu selle kogumiku ettevalmistamiseks sissenõudmisele.”
Põllumajandusministeeriumi teatel oli tänavu selle raamatu koostamiseks sõlmitud lepingu kohaselt ühest miljonist välja makstud 800 000 krooni. Kuidas ministeerium suhtub keelatud raamatu trükkimisse, pole veel teada.
„Kõnealune trükis pole veel ministeeriumisse jõudnud ning seega on seisukohad antud küsimustes kujundamata,” vastas põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karina Loi. „Vastavasisuline arutelu toimub järgmisel nädalal.”
„Autoritele on tehtu eest maksnud ministeerium, trükkimiseks pidime raha mujalt leidma,” selgitas Arvo Sirendi raamatu saamislugu. Põllumajandusloo raamatu esimest osa trükiti 4000, nüüd ilmunud teist osa 1000 eksemplari.
Erinevalt raamatu esimesest osast teist osa peatoimetaja sõnul raamatukogudele, omavalitsustele ja koolidele tasuta ei jagata. “Raamatu saavad autorid, kolleegiumi liikmed, poliitikud ja teadlased.”
Heino Laiapea